Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja 1(5)
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.18.07.2013 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse 1655 eurot väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu läks nõue üle hagimenetlusse. 22.08.2013 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt 1655 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude katteks 1287.50 eurot. Hagi ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 26.06.2013 suulise teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja ajavahemikul 25.06–26.07.2013 osutama kostjale mitu nelja- kuni kuuepäevast reisijate vedu bussiga. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma iga sõidu eest eraldi nii, et 50% arvest on tasunud sõidu esimesel päeval ja ülejäänud 50% sõidu viimasel päeval. Kostja esitas nimetatu kinnituseks garantiikirja. Hageja esitas kostjale 10.07.2013 arve T329 summas 350 eurot teenuse osutamise eest ajavahemikul 12.07– 16.07.2013. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidi nimetatud ajavahemikul olema veoteenus järgmine: 12.07 – Stockholm-Jonköping, 13.07 – Jonköping-KopenhaagenGöteborg, 14.07 – Göteborg-Flam, 15.07 – Flam-Oslo, 16.07 – Oslo-Stockholm. Tegelik teenuse osutamine toimus marsruudil 12.07 – Stockholm-Jonköping, 13.07 – Jonköping-Kopenhaagen-Gothenburg-Boras, 14.07 – Boras-Oslo-Laerdal, 15.07 – Laerdal-Flam-Oslo, 16.07 – Oslo-Stockholm. Seoses marsruudi olulise muudatusega tekkisid hagejal täiendavad kulutused, mille katteks pakkus hageja kostjale välja, et kostja seaduslik esindaja abistab bussijuhti 14.07–16.07.2013. Kuna kostja ei olnud oma seisukohta 11.07.2013 õhtuks teatanud, siis hageja teavitas kostjat, et kui kostja ei abista bussijuhti, siis tuleb täiendavate kulude katteks tasuda 350 eurot. Kostja enam hageja pöördumistele ei vastanud. Kostja on hilisemas kirjavahetuses möönnud arve kättesaamist ja lubanud selle ka augustiks 2013 tasuda, kuid see on siiani tasumata. Samuti on kostjal tasumata arve nr T316 summas 1305 eurot, so 50% osutatud teenuse eest ajavahemikul 12.07–16.07.2015, so 1⁄2 tasust, mis tuli kokkuleppe kohaselt tasuda sõidu viimasel päeval.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõustus, et tasumata on arve T316, so 1305 eurot, kuid kostja on selle nõude tasaarvestanud 3000 euro suuruse leppetrahvi nõudega. Arve nr T329 osas leidis kostja, et see on ülepaisutatud. Kostja selgitas, et pakkus küll arvega T329 seonduvalt hagejale hüvitist 400 eurot, kuid ei ole seda tasunud. Kostja menetluskulud on 345 eurot, hageja menetluskulusid puudutavale avaldusele kostja vastu ei vaielnud.
3.Maakohus rahuldas 11.06.2015 otsuse ja 13.08.2015 täiendava otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 1655 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktidele 1 ja 6, § 108 lõikele 1 ja § 113 lõikele 1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: 26.06.2013 sõlmisid pooled suulise teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja ajavahemikul 25.06–26.07.2013 osutama kostjale mitu nelja- kuni
2(5)
kuuepäevast reisijate vedu bussiga; lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma iga sõidu eest eraldi nii, et 50% arvest on tasunud sõidu esimesel päeval ja ülejäänud 50% sõidu viimasel päeval (t I kd lk 34, 120-121); hageja esitas kostjale ja kostja sai kätte arved T316 ja T329 (t I kd lk 35, 38). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjal on tasumata arve T316 summas 1305 eurot, so 50% teenuse osutamise eest ajavahemikul 12.07–16.07.2013 (vt nt t I kd lk 89). Kostja vaidles vastu arve nr T329 tasumisele summas 350 eurot, kuna peab seda ülepaisutatuks. Tunnistaja AA ütluste ja pooltevahelise kirjavahetuse ning digitaaltahhograafi väljavõttega (t I kd lk 36-37, 39, 56-61, 114-118, 125-130, 181, 183, t II kd lk 25-26) on tõendatud poolte varasemalt kokkulepitud marsruudi pikenemine ja pikenenud marsruudi eest 350 euro tasumine. Kostja vastuväiteid on paljasõnalised, seda eriti olukorras, kus kostja on algselt arve tasunud (vt t I kd lk 88). Seega on kostjal kohustus hageja ees arvete nr T316 ja T329 alusel summas 1695 eurot. Järgnevalt kohus kontrollis, kas kostjal on täidetav nõue hageja vastu, mida on võimalik hageja nõudega tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1, § 198). Kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada 3000 euro suurust leppetrahvinõuet (t I kd lk 55, 62). VÕS § 158 lõigete 1 ja 3 kohaselt saab leppetrahvi nõuda ainult siis, kui pooled on varasemalt leppetrahvis kokku leppinud. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud, et tal on tasaarvestatav leppetrahvinõue 3000 euro ulatuses hageja vastu. Tunnistaja AA ütlusega (t II kd lk 25-26) on tõendatud, et poolte vahel puudus leppetrahvi tasumise kokkulepe. Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada, siis kohus ei analüüsinud tasaarvestatavuse lubatavust. Eelnenut arvesse võttes leidis kohus, et hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja võla 1695 eurot.
4.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 1187.50 eurot. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjalt 1287.50 euro väljamõistmiseks, so riigilõiv 175 eurot, tunnistajatasu tagatis 55 eurot ja õigusabikulud 1057.50 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 11.75 tundi tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et 18.07.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 49.65 eurot ja 15.08.2013 hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 125.35 eurot, kokku 175 eurot on täies ulatuses põhjendatud menetluskulud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei kuulu tunnistajatasu tagatis 55 eurot kostjalt väljamõistmisele. 27.05.2014 toimunud ärakuulamisel on tunnistaja avaldanud, et ei esita tunnistajatasu taotlust. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus tagatise tagastamiseks TsMS § 195 lg 1 alusel. Järgnevalt kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Täies ulatuses on põhjendatud ja vajalik ajakulu 20.08.2013 kliendiga kohtumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule edastamisele 3h, 09.09.2013 kostja 31.08.2013 digitaalselt allkirjastatud vastusega tutvumisele ja kohtule vastuse koostamisele 1h, 20.11.2013 kostja 19.09.2013 vastusega tutvumisele, Harju Maakohtus ärakuulamisel osalemisele ja ärakuulamiseks ettevalmistamisele 0.75h, 29.11.2013 kompromissi arutamisele kliendiga ning kompromissiettepaneku koostamisele ja esitamisele 0.5h, 02.01.2014 täiendatud hagi koostamisele ja esitamisele 1h, 10.03.2014 tunnistajatasu hüvitamise tagatise tasumise teate koostamisele ja kohtule esitamisele 0.25h, 27.03.2014 vastuse koostamisele kostja 20.02.2014 taotlusele 0.25h, 05.09.2014 tõendite (digitaaltahhograafi väljavõtted) kohtule esitamisele 0.5h, 04.12.2014 kostja 18.10.2014 kompromissiettepanekuga tutvumisele ja vastuse koostamisele ning kohtule 3(5)
esitamisele 0.5h, 08.04.2015 Harju Maakohtus ärakuulamisel osalemisele ja ärakuulamiseks ettevalmistamisele 0.5h ja 27.05.2015 Harju Maakohtus ärakuulamisel osalemisele ja ärakuulamiseks ettevalmistamisele 1.5h. Samuti on põhjendatud 26.02.2014 kostja 20.02.2014 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele ning esitamisele 0.5h. Hageja on küll märkinud, et on tutvunud kostja 20.02.2014 seisukohaga, kuid kohus luges selle kirjaveaks, kuna 26.02.2014 esitatud vastusest nähtub, et tegelikkuses on hageja tutvunud kostja 11.02.2014 seisukohaga ning sellele ka vastuse esitanud. Osaliselt ei ole põhjendatud ajakulu 18.12.2013 kostja 03.12.2013 kompromissiettepanekuga tutvumisele ja kohtule seisukoha esitamisele 0.5h. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kohtule 18.12.2013 koostatud seisukoha esitanud, mistõttu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 18.12.2013 tehtud toimingule, so kompromissiettepanekuga tutvumisele, 0.25h. Osaliselt ei ole ka põhjendatud ajakulu 25.07.2014 tutvumisele kostja 08.04.2014 seisukohaga, vastuse koostamisele ja kohtule edastamisele 1h. Kostja esitatud seisukoht on sisuliselt pooleleheküljeline, samuti on pooleleheküljeline kohtule esitatud vastus, mis ei sisalda õiguslikke seisukohti, vaid faktiliste asjaolude kirjeldust, mistõttu on põhjendatud ja vajalik ajakulu seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 0.75h. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja esindaja teostatud toimingutele 11.25h ehk 11 tundi ja 15 minutit. Kohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1187.50 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivudest 175 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 1012.50 eurot (ilma käibemaksuta), so 11.25 tundi x 90 eurot.
5.27.11.2015 saatis kostja maakohtule e-kirja, milles märgib, et temani on jõudnud täitmisteade, mis on seotud kohtuotsusega käesolevas asjas. Kostja teatas, et ta ei ole kõnealust otsust kätte saanud. Kantselei väitel on otsus toimetatud kohale 19.10.2015 ja vastuvõtja on esitanud dokumendi numbriga EE00192314. 14.–22.10.2015 viibis kostja aga töölähetusel Norras ega saanud kuidagi dokumente vastu võtta. Ka ei ole kostjal ühtegi viidatud numbriga dokumenti. Tegemist on kahetsusväärse eksitusega. Kostja palus edastada talle kohtuotsus. 02.12.2015 esitas kostja ringkonnakohtule avalduse, milles märgib peale toimikuga tutvumist, et Eesti Posti poolt väidetavalt talle kätte toimetatud kohtuotsus ei ole õige, kostja allkiri ei ole isegi mitte sarnane, samuti dokumendi number. Kostja palub ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja lisab ka hotelli broneeringu, kus viibis 16.–20.10.2015. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusena käsitletava kostja 02.12.2015 avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 1655 euro väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on 4(5)
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
9.Kuivõrd eelnevalt leidis kolleegium, et kostja kaebuse menetlemiseks puudub TsMS § 637 lõikest 21 tulenevalt alus, siis menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtuvalt ei lahenda ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust (kaebuse menetlusse võtmine sellest lahendist ei sõltu). Seega jätab kolleegium tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et kostjale ei ole maakohtu otsust nõuetekohaselt kätte toimetatud, sh et kättetoimetamisteatisel ei ole kostja allkiri ega dokumendi number.
10.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.