Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Hageja nõue, põhjendused Norra Kuningriigis Holstadis toimus 17.11.2010 liiklusõnnetus, kus kostjale kuuluv sõiduk BMW 3181 reg.m XXX sõitis otsa tänavapostile ja põhjustas kahju Norra Teedevalitsusele. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Kostja oli kahju põhjustanud sõiduki omanik ehk kindlustusvõtja. Õnnetuse hetkel olid lepingujärgsed kindlustusmaksed tasumata ja sõidukil ei olnud kehtivat kindlustuspoliisi. Norra liikluskindlustuse Fond Otera Smaferdsel AS esitas hagejale regressinõude 30.06.13 summas 95339 NOK, mis sisaldas endas kannatanule makstud hüvitise osa ning juhtumi käsitlemise kulusid. 18.07.12 otsusega hüvitas hageja B.A.C.H AS-le 12734,79 € ja kandis käsitluskulusid 448 €. LKS § 48 lg 2 p 6, lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju ja käsitluskulude hüvitamist kokku 13221,79 eurot. Hageja palub 13221,79 eurot kostjalt välja mõista ning lisaks palub kostjalt välja mõista võlalt viivise TsMS § 367, VÕS § 113 lg 2 II lause järgi otsuse tegemise ajast kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista nendelt välja viivis (menetluskulud lk 199201). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, sõiduki omand ei ole üle läinud kostjalt kolmandale isikule, tegemist on sõiduki kasutamisega. Kostja vastuväited Kostja palus hagi ja menetluskulud jätta hageja kanda (lk 45-49, 141-143). Kostja polnud sõiduki omanik õnnetuse ajal. Kostja võõrandas 11.05.2010 sõiduki XXX. XXX, kes oli ostja (XXX) äi, pani toime enne vaidlusalust avariid omakorda veel ühe liiklusõigusrikkumise. Kostja aga täitis vaidlusaluse õnnetuse ajal töökohustusi. Nõue pole selge. Hagis palutakse välja mõista 132221,79 €, kuid tegelikult moodustavad summad kokku 13182,79 €. Hageja ei ole esitanud tagasinõude pretensiooni, arve on ilma allkirjata. Lisaks on tõendamata töö tegemine, mille eest arve on esitatud ja tõendamata on kulude kandmine. Ei ole selge, miks kostja peab maksma 10% nn juurdehindluse eest ja milles see seisneb. Esitatud on vaid eelseisvate tööde kirjeldus, kas neid tegelikult tehti, ei ole selge. Samuti pole selge, miks hüvitati 12435 NOK õigusabikulusid, selle kohta puuduvad tõendid LKS § 43 lg 1 järgi kui nõude esitab kindlustusandja, siis tuleb hüvitisnõue esitada ka kindlustusvõtjale, mida pole tehtud, Kolmas isik (kostja poole) XXX ei ole oma seisukohta hagi kohta avaldanud, taotlusi ja tõendeid esitanud. Kohtu põhjendused Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) Norra Kuningriigis Holstadis toimus 17.11.2010 liiklusõnnetus, kus sõiduk BMW 3181 reg.m XXX sõitis otsa tänavapostile ja põhjustas kahju Norra Teedevalitsusele, 2) sõiduki BMW 3181 reg.m XXX suhtes oli hagejaga sõlmitud liikluskindlustusleping, 3) sõiduk põhjustas kahju ajal, mille lepingujärgsed kindlustusmaksed olid tasumata,

4) Norra liikluskindlustuse Fond Otera Smaferdsel AS esitas hagejale regressinõude 30.06.13 summas 95339 NOK, mis sisaldas endas kannatanule makstud hüvitise osa ning juhtumi käsitlemise kulusid. 5) 18.07.12 otsusega hüvitas hageja B.AC.H AS-le 12734,79 € ja kandis käsitluskulusid 448 €. Eeltoodu alusel on tõendatud, et BMW 3181 reg.m XXX tekitatud kahju on hüvitatud ning kahju ja käsitluskulude hüvitamise nõue on hagejale üle läinud. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut, sj kindlustuslepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel viivist alates otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. LKS § 48 lg 2 p 6 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul ning lg 3 alusel nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Juhtumi ajal lehtinud LKS § 5 lg 1 1. lause sätestab, et kindlustusvõtja on sõiduki omanik. LKS 23 lg 1 I lause alusel astub sõiduki võõrandamisel sõiduki omandanud isik sõiduki suhtes sõlmitud lepingus kindlustusvõtja kohale ning lg 5 sätestab, et sõiduki omandi mis tahes alusel üleminekust teavitatakse kindlustusandjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures eeldatakse, et teavitamiskohustus lasub sõiduki omandajal. Omandaja vabaneb teavitamiskohustusest üksnes juhul, kui kohustuse on täitnud võõrandaja. Teavitamiskohustus tuleb täita hiljemalt viie päeva jooksul sõiduki omandi üleminekust arvates Kostja väitis, et tema pole sõiduki omanik, sest müüs 11.05.2010 XXX, kellele ta tegi volikirja sõiduki ümbervormistamiseks. Selgituste kohaselt ei osanud ta ise eesti keelt ja dokumendi vormistas XXXäi XXX, kes on ka teinud enne vaidlusalust avariid veel ise ühe avarii. Kolmas isik ei ole oma seisukohta nende väidete ja asjaolude kohta avaldanud (lk 161, lk 168 – isiklik kinnitus materjalide kättesaamise kohta). AÕS 92 lg 1 alusel tekkib vallasomand asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle asja omandi ja ostja kohustub tasuma selle eest ostuhinna. Kostja poolt kohtule esitatud kostja e-kirjast hagejale 26.11.2014 (lk 56-57) nähtub, et ta müüs sõiduki ära 11.10.2012 ja andis volituse sõiduki ümbervormistamiseks XXX. Esitatud volitusest, millele kostja viitab oma e-kirjas, nähtub, et see on koostatud 11.05.2010 (lk 50). Viidatud dokumendile on kirjutatud peale volitus ning sellest nähtub: „Mina XXX XXX volitan oma auto MNW WBACA310200P14849, XXX XXX. Seoses sellega maksin XXXauto maksu summa 10.000 NOK.“ (sõiduki tähises ei ole selgelt aru saada, kas on P või O või 0).

Dokumendile on käsikirjaliselt alla kirjutanud XXXja XXX. Hinnates selle dokumendi sisu, siis ei nähtu selles märget, et volitus on antud selleks, et sõiduk tuleb ümber vormistada ARKs, kuid samas on XXX saanud sõiduki eest 10.000 NOK (Norra kroon). Arvestades teksti sisus esinevaid keelelisi vigu („mina volitan oma auto XXX“), on usutavad kostja väited, et tema ei osanud seda dokumenti eesti keeles kirjutada ja selle tegi keegi teine ning see on koostatud vigaselt ning seetõttu on volituse sisu puudulik. Üürilepingu tunnuseks on VÕS 271, § 276 lg 1 järgi asja kasutus tasu eest perioodiliste maksetega (mida on võimalik tasuda ka ühekordselt ära), kuid peaasjalikult on selle tunnuseks, et määratletud on ära asja kasutamise periood kas tähtajatuna või tähtajaliselt ja asja omand üle ei lähe. Selliseid perioodiliste maksete ja asja kasutamise aja (XXXl oleks kohustus mingi aja pärast või esimesel nõudel auto kostjale tagasi anda) viiteid märgitud dokumendi sisust ei nähtu. Kostja poolt kohtule esitatud liiklusväärteo avaldusega nr 11374544 (lk 51-54) on tõendatud, et 11.11.10 toimus Norras enne vaidlusalust avariid veel üks avarii, mille on pannud toime XXX mitte XXX. Märgitu kinnitab asjaolu, et XXX ei olnud enam 2010.a. vaidlusaluse sõiduki valdust. Kostja esitatud töökoha tõendist nähtuvalt töötab kostja alates 2009.a. XXXAS-s ja ta ei puudunud töölt 17.11.2010. Sellega on kostja tõendanud et ta ei vallanud sõidukit vaidlusaluse avarii ajal 17.11.2010. Arvestades, et 1) nn volikirja sisu järgi kostja sai XXXlt 10 000 NOK, 2) kostjal ei olnud 2010.a. asja valdust, sj ei olnud tal sõiduki valdust 17.11.2010, 3) nn volikirjas puuduvad igasugused viited pooltevaheliste suhete kestvusele, perioodilisusele, et sõiduk tuleb anda tagasi XXX, 4) sõidukiga pani 11.11.2010.a. toime avarii XXXga seotud isik XXX, 5) XXXei ole mitte ühtegi vastuväidet ega oma seisukohta asjas esitanud, leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väide, et ta sõlmis 11.05.2010 XXXga ühekordse iseloomuga tasulise lepingu – müügilepingu VÕS § 208 lg 1 järgi, mille alusel andis kostja XXX üle vaidlusaluse sõiduki BMW 3181 reg.m XXX valduse ja omandi AÕS § 95 lg 1 järgi ja XXX maksis talle asja müügihinna 10 000 NOK. Eeltoodu alusel on tõendatud kostja väide, et tema ei olnud 17.11.2010 vaidlusaluse sõiduki omanik LKS § 5 lg 1 I lause järgi ning kindlustusvõtja kohustused olid LKS § 23 lg 1 I lause alusel temalt üle läinud XXX juba 11.05.2010. Omandi ülemineku teatamise kohustus oli aga XXX vastavalt LKS § 23 lg 5 mitte kostjal. Asjaolu, et Maanteeamet ei saanud ülalkirjeldatud nn volituse kui ebaselge dokumendi alusel omaniku kannet registris teha (hageja tõend, lk 74), ei oma omandi ülemineku seisukohalt tähtsust, sest AÕS § 95 lg 1 tulenevalt ei teki omand sõidukile registrikande alusel. Kuna kostja ei olnud 17.11.2010 vaidlusaluse sõiduki omanik ega kindlustusvõtja, siis ei ole hagejal LKS § 48 lg 2 p 6, lg 3 tulenevat nõuet kostja vastu ning kostjal ei ole VÕS § 76 lg 1,

2, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1, § 113 lg 1, LKS § 48 lg 2 p 6, lg 3 tulenevalt kohustust maksta hagejale tagasi kindlustushüvitist, hüvitada käsitluskulusid ja tasuda viivist. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja hagi kostja vastu kindlustushüvitise 12734,79 €, käsitluskulude 448 € (kokku summas 13221,79 €) ning viivise väljamõistmiseks TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse tegemise päevast kuni nõude rahuldamiseni. Kuna hagi jääb ülaltoodud motiividel rahuldamata, ei anna kohus hinnangut poolte muudele väidetele, sh kahju ja käsitluskulude põhjendatusele, suurusele ja muudele asjas esitatud poolte tõenditele. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on 14299,36 eurot. Hageja palus menetluskuludena välja mõista kostjalt TsMS § 138 lg 1, 2, §143 p 1, § 144 p 1, § 175 järgi lõivu 650 €, tõlkekulusid 95,04 €, esindaja kulusid kokku 186 min (3 h ja 6 min) eest 539,99 € ilma käibemaksuta (1 min on 2,90 €, 539,99/186). Kostja leidis, et ajakulu materjalidega tutvumiseks 180 min ja kohtuistungi ettevalmistamise kulu 50 min pole põhjendatud kokku 200 € (kostja seisukoht lk 206). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on esindaja tehtud töö seoses asja mahukuse tõttu põhjendatud täies ulatuses kokku 3 h ja 6 min eest summas 539,99 € ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1, 2, §143 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lõiv 650 €, tõlkekulud 95,04 €, esindaja kulud kokku 539,99 € ilma käibemaksuta. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja ja kolmas isik menetluskulusid ei esitanud, mistõttu jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.