Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1.4 Pooled kinnitavad, et pärast kompromissisumma tasumist ei ole pooltel teineteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-12287 menetlus. Tagastada hagejale riigilõiv summas 325 eurot ning kanda nimetatud summa Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kontole nr EE612200221016991995 Swedbank AS. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi D Tvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 07.11.2010 xxxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju xxxx. Vastavalt hageja poolt kogutud kahjukäsitluse materjalidele ning Harju Maakohtu 11.12.2015 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-14-60542 põhjustati liiklusõnnetus kostjale kuuluva ja kostja poolt juhitud sõidukiga xxxx (reg nr xxxx). Liiklusõnnetusega tekitatud kahju on hageja poolt kannatanule hüvitatud summas kokku summas 95 339 Norra krooni (13 182,79 eurot), kahju ja käsitluskulude hüvitamise nõue on hagejale üle läinud ning kindlustusvõtjana kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustus oli liiklusõnnetuse ajal xxxx omanikul D T. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 12 482,79 eurot ja viivis hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 12 482,79 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras. Pooled esitasid kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432. Poole kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled ei pea vajalikuks kompromissis kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises (välja arvatud riigilõivu osalises hüvitamises kompromissisumma osana), mistõttu jätab kohus muus osas menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 650 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 325 eurot ning kanda see hageja taotlusel Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kontole nr EE612200221016991995 Swedbank AS. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.