Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-20-16862
Tsiviilasi
XXXX korteriühistu hagi Elamu Teenused Grupp OÜ ja Tatjana Popova vastu solidaarselt kahju hüvitise 3000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. septembri 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (apellant) XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostjad (vastustajad) Elamu Teenused Grupp OÜ (registrikood 11688471) ja Tatjana Popova (isikukood
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
Asja läbivvatamise viis
kirjalik menetlus
Keelduda XXXX korteriühistu poolt Viru Maakohtu 16. septembri 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud XXXX korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kahju olemasolu ja hüvitamise eeldused on tõendamata. Kostja II tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Hageja juhatuse liige G. Tarasyuk sõlmis töövõtjaga töövõtulepingu. Kostja II ei saanud seda teha, kuna tal ei olnud selleks hageja esindamise õigust. Kostja II allkiri töövõtulepingul tähendab, et see võeti kostja II poolt teadmiseks. Kostja II ei suurendanud hageja tellitud parkla pindala. Hageja üldkoosolek kiitis 12. veebruaril 2018 parkla suurendamise heaks. Narva linn andis 2018. a hagejale tasuta kasutamiseks linna maa 170 m 2. Hageja pangakontolt kanti 15. detsembril 2017 töövõtja kontole 3000 eurot. Seda tehti hageja juhatuse liikme G. Tarasyuki käsundi alusel ja töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. G. Tarasyukil oli hageja esindamise õigus. Hageja juhatuse liikmel A. Ivanovil ei olnud õigust hagejat üksi esindada. Ta sai seda teha ainult koos hageja teiste juhatuse liikmetega. Töövõtjale ettemakse tasumise ajaks olid osad tööd juba teostatud. Narva linn ei öelnud linna maa tasuta kasutamise lepingut kostja II tegevuse tõttu üles. See öeldi üles hageja juhatuse tegevuse tõttu.
hagejale kahju tekkimise vahel oleks olnud põhjuslik seos, ei saanud kostja II ette näha, et töövõtulepingu esemeks olev parkimisplats ei valmi ja ettemakse on hageja kahju. Hageja 12. veebruari 2018. a üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu uus parkla skeem ja otsustati parkla projekt ümber teha. Narva Linnavalitsuse 19. septembri 2018. a korraldusega anti hagejale tasuta kasutamiseks XXX kinnistul asuva maa-ala osa üldpinnaga 170 m 2 majaelanikele parkimisplatsi rajamiseks. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametil tuli sõlmida hagejaga nimetatud maa-ala tasuta kasutusleping. Ühtlasi sõlmiti lepingu nr 1/684-M muutmise kokkulepe. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ütles 7. juunil 2019 üles 29. oktoobri 2015. a maa-ala osa tasuta kasutamise lepingu nr 1/684-M, millega anti hageja kasutusse XXX asuv maa-ala majaelanikele parkimis- ja jäätmekonteineri platsi rajamiseks. Linn ütles tasuta kasutamise lepingu üles, kuna ehitusprojekt ei olnud kooskõlastatud, puudused ja märkused ei olnud kõrvaldatud. Hageja juhatuse liikmed nõudsid töövõtjalt selgitusi parkla pindala suurendamise kohta. Töövõtja selgitas, et töid teostati hageja esindaja palvel ja töövõtulepingu kohaselt. Töövõtja hoiatas hageja esindajat, et hageja pidanuks parkla suurendamisel täpsustama maakasutusõigust ja tegema ehitusprojektis korrektuurid. Hageja esindaja väitel ei tekkivat probleeme. Kuna kostja II ei saanud hagejat esindada, ei saa ta vastutada parkla pindala suurendamise eest. Kostjatele ei saa ette heita uue suurendatud pindalaga parkla ehitusprojekti puudusi ning maa-ala kasutuslepingu ülesütlemist Narva linna poolt. Hageja juhatus pidi olema teadlik parkla projekti kooskõlastamise avaldusele esitatud vastusest ning puuduste esinemise korral oleks juhatus pidanud tegelema nende kõrvaldamisega. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
et parkla eest tasuda. Hageja plaanis koguda parkla ehitustöödeks makseid 2018. aasta suveks ning seejärel maksta töövõtjale ettemakse ja alustada töödega. Hagejale ei oleks siis kahju tekkinud. Kostjad ei tõendanud, et kostja II kandis ettemakse töövõtjale hageja juhatuse liikme G. Tarasjuki käsul. Maakohus ei viidanud sellekohase järelduse tegemisel tõenditele. Kostja II ei saanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevalt täita ühe juhatuse liikme käske, vaid pidi täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Isegi, kui hageja üks juhatuse liige oleks käskinud kostjal II töövõtjale ettemakse ära tasuda, oleks kostja poolt ettemakse tasumine hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga kostjatele antud volituste ületamine. Hageja osad juhatuse liikmed keelasid kostjal II töövõtjale ettemakset tasuda. Maakohus ei analüüsinud seda. Parkla esialgselt kavandatud suurus oli 154 m2 ja eelarve 3763 eurot 85 senti. Kostja II teatas
Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et hageja sõlmis töövõtjaga töövõtulepingu, mille alusel töövõtja kohustus alustama töödega 5. detsembril 2017 ja lõpetama need 25. juuniks 2018 ning hageja kohustus maksma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Neid kohtu järeldusi ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud. Hageja heidab kostjale II ette seda, et kostja II maksis 15. detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale töövõtulepingus nimetatud ettemakse 3000 eurot. Kui kostja II ei oleks ettemakset tasunud, oleks hagejal töövõtulepingust tulenev täitmata kohustus töövõtja ees summas 3000 eurot. Hageja varaline seis ei vähenenud seega kostja II poolt tehtud makse tulemusena. Kostja poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.