M Pi (P) hagi R Pi (P) vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
1485 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M P (isikukood x, elukoht x, e-post: x), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus; Kostja: R P (isikukood x, elukoht x), seaduslik esindaja K P (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 väljamõistetud elatise suurust ja mõista M Pilt välja R Pi kasuks R Pi ülalpidamiseks alates 03.04.2020 igakuine elatis summas 0 eurot kuni R Pi täisealiseks saamiseni 14.11.2023. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.M P (hageja) esitas 03.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse R Pi (kostja) vastu tuvastada, et M Pil puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda R Pile elatist Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 välja mõistetud summas ja kohustus kanda see K Pi (P) pangakontole ja alternatiivselt vähendada väljamõistetud elatise suurust 0 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 R Pi hagi M Pi vastu osaliselt ja mõisteti M Pilt välja R Pi kasuks 30.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1944,88 eurot ja alates 01.05.2018 igakuine elatis 165 eurot kuni Ri täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta K Pi arvelduskontole nr X. 17.06.2019 teatati hagejale Xe erakoolist, et R P on edukalt läbinud kooli sissesaamiseks testid ning teda oodatakse perevestlusele. 25.06.2019 toimus Xe koolis perevestlus, mis läbiti edukalt. Samal päeval kolis R P ema K Pi juurest ära, jättes sinna veel siiski mõned enda asjad, mis Ri vahepealse Venemaa laagri tõttu koliti hageja juurde augustis 2019. aastal. 27.06.2019 teatati, et R P on Xesse vastu võetud. Xe erakooli õppima asumisest alates (01.09.2019) elab R P pühapäevast reedeni Xe õpilaskodus ning nädalavahetustel isa juures (kui ei viibi laagris või võistlustel). Eeltoodust nähtuvalt ei ela R P alates 25.06.2019 ema juures aadressil x ja seda on R P kinnitanud ka ise. Alates 01.09.2019 elab R P pühapäevast reedeni Xe õpilaskodus ning koolivälisel ajal elab R P hageja juures. Seega ei ole emal K Pil alates 25.06.2019 enam R Piga seonduvalt kulutusi. Lisaks tavapärasele ülalpidamisele maksab hageja ka R Pi ühiselamukulud ja toidukulud koolis. Alates 12.03.2020 kehtib Eesti Vabariigi haldusterritooriumil eriolukord (VV 12.03.2020 korraldus nr 76) ning alates 16.03.2020 on peatatud õppeasutustes tavapärane õppetöö ja viidud õppetöö üle kaugõppele (VV 13.03.2020 korraldus nr 77). Sellest tulenevalt elab R P alates 13.03.2020 (reede õhtust) pidevalt hageja juures, st ei viibi enam pühapäevast reedeni Xe õpilaskodus. M P täidab R Pi ülalpidamiskohustust vahetult alates 25.06.2019 ning sellest ajast alates on hageja kandnud kõik R Pi kulud. Hageja palub: tuvastada, et M Pil puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda R Pile elatist Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 välja mõistetud summas ja kohustus kanda see K Pi pangakontole; alternatiivselt vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 M Pilt R Pi kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 (null) euroni kuus alates hagi esitamisest kohtule kuni R Pi täisealiseks saamiseni. jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et ebaõige on väide, nagu oleks laps kolinud hageja juurde 25.06.2019. 2019. aasta suvel ajal, mil laps ei olnud laagris, veetis ta enamuse suvest elades ema juures. Hageja juures viibis laps suvel aeg-ajalt, ent hageja juurde ta 2019. aasta juunis ei kolinud. Seega on ainetud ka hageja väited, justkui ei oleks lapse emal alates 25.06.2019 enam lapse ülalpidamiskulusid ja hagejalt väljamõistetud elatis kuuluks vähendamisele. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kostja elanud alates 01.09.2019 nädalavahetustel ehk koolivälisel ajal ainult hageja juures (kui ei viibinud laagris või võistlustel). Hagis väidab hageja, et alates 01.09.2019 elas laps nädalavahetustel ehk koolivälisel ajal vaid hageja juures. Nimetatud väide on taas ebaõige. Kuivõrd 2019. aasta märtsis mõisteti hagejalt lapse kasuks välja elatis, hakkas hageja koheselt vahendeid valimata tegema kõike, et muuta kunstlikult hagi rahuldamise ajal eksisteerinud asjaolusid. Hageja pani elatise lahendi jõustumise järel lapse fakti ette,
et viimane peab vahetama kooli ja minema elama ning õppima Xe erakooli. Lapse ema koolivahetusega nõus ei olnud, ent laps allus isa sunnile ja ähvardustele jätta laps maadlustrennidest ilma, kui laps hageja tahtmist ei tee. Täpselt sama taktikat oli hageja eelnevalt kasutanud poolte vanima lapse osas, sundides teda vahetama kooli ja asuma õppima Xe erakooli, tekitades seega kunstlikult olukorra, kus laste tavapärased elamiskulud väheneksid ning seda vaid eesmärgiga mitte tasuda laste emale elatist. Kui lapse ema sai teada, et hageja sunnib kostjat asuma õppima tasulisse kooli, väljendas ta selgelt, et tal puuduvad rahalised vahendid, et panna laps tasulisse kooli ning ta ei nõustunud vastavat kulu kandma. Hageja võttis seega teadlikult enda kanda lapse kooli vahetusega seotud kulud. On tõsi, et pühapäeva õhtust reede õhtuni elas laps alates 01.09.2019 üldjuhul Xe erakoolis. Samas elas laps vastupidiselt hageja väidetele nädalavahetuseti ka ema juures ning käis seal õppimas ja söömas ka õhtuti nädala sees. Seega on hageja esitanud kohtule teadvalt ebaõigeid väiteid kostja elamise osas hageja juures. Käesoleval ajal ehk vaid aasta pärast kooli vahetust Xe erakooli kasuks on hageja taas sundimas kostjat vahetama kooli ja nüüd soovib ta last panna Saue kooli, et laps elaks isa juures ja tegeleks õppimise asemel maja ehitusega. Lapse esimene koolivahetus on juba negatiivselt mõjunud lapse hariduskäigule, ent hageja sellest ei hooli, kuivõrd ta on lapsele öelnud, et kool ei ole oluline. Seega ei teosta hageja oma vanemlikke õigusi heas usus ning käitub vastuolus kostja heaoluga. Kehtiva kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-17-8384 on hagejalt kostja kasuks alates 01.05.2018 välja mõistetud elatis igakuises summas vaid 165 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Nimetatud elatisest ei ole hageja kostjale mitte sentigi tasunud. Käesoleval juhul tuleb seega lähtuda eeldusest, et kostja ülalpidamiskulud on 2 x 165 eurot ehk 330 eurot kalendrikuus, millest kumbki vanem peab kandma poole. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud kostja ülalpidamiskulusid mingiski osas. Hageja poolt hagis toodud paljasõnalised väited ei anna samuti alust asuda teistsugusele seisukohale. Hagis märgib hageja, et kuivõrd kostja ei ela enam emaga, jäävad hageja kanda kõik lapsega seotud kulud (elamiskulud, toit, riided/jalanõud, hügieenitarbed, sidekulud, sporditarbed jm spordiga seotud kulud, transpordikulud, meelelahutus, kooliga seotud kulud, sh õppevahendid, arvuti, internet, ühiselamu kulu, koolitoit jms). Hageja nimetatud väide on taas ebaõige ja tõendamata. Kostja märkis juba ülal, et sel õppeaastal kavatseb hageja taas ilma lapse ema nõusolekuta kostja kooli vahetada, mistõttu on ainetud hageja väited, justkui tekiksid tal kostja ühiselamu ja koolitoiduga seotud kulud. Nimetatud kulusid hagejal ei teki, sest riigikoolides on lõunad tasuta ja Saue koolil ei ole ühiselamut. Samuti on ebaõige hageja väide, justkui oleksid tal kulud seoses kostja sporditegevusega, kuivõrd kostja sporditegevuse kulude eest tasub hagejale kuuluv MTÜ X, kes tasub ka kostja telefoniteenuse eest. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostja sporditegevusega seoses muid kulutusi. Kostja õppevahenditele hagejal kulud puuduvad. Eriolukorra alguses halvenes kiiresti ja märkimisväärselt lapse õppimistase. Õpetaja pöördus seoses lapse õppimistaseme järsu langusega vanemate poole kolmel korral. Hageja õpetaja pöördumistele ei reageerinud. Lapse ema küll reageeris, ent tal puudus reaalne võimalus last aidata. Hageja on lapsele korduvalt avaldanud, et laps ei peagi õppima, olulisem on hoopis isa maja ehitamine. Hageja kostja hariduskäigust ei huvitu. Lapsel ei ole enda arvutit ja koolivahendeid ei ole hageja kostjale soetanud. Seega on ainetud hageja väited, justkui eksisteeriksid tal kulud lapse kooliga, sh arvutiga seoses. Lapse meelelahutuse ja transpordikulusid hageja samuti ei kanna. Taskuraha hageja kostjale ei anna, vajalikke riideid ta kostjale ei osta ning transpordi osas kasutab kostja tasuta ühistransporti. Seega on hageja väited kostja ülalpidamiskulude kandmise osas ebaõiged ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud asjaolude sellist muutumist, mis annaksid aluse vabastada hageja oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja pideva vaimse ja emotsionaalse vägivalla tulemusel on kostja kahetsusväärselt käesolevaks ajaks pööratud oma ema vastu. Sellest hoolimata kannab lapse ema kõik kulud, mida lapsel tarvis on (sh hügieenitarbed, keskmisest suuremad väljaminekud, nt breketid, kulukamad riided jms) ning arvestades lapse vanust ja võimekust ise oma igapäevaeluks vajalikke vahendeid ning riideid osta, kannab lapse ema kostja kontole igakuiselt lisaks 160 eurot alates ajast, mil laps hakkas õppima Xe erakoolis ja viibis seega nädala sees enamuse ajast koolis.
Hageja on esitanud oma esmase nõude tuvastamaks, et hagejal puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda oma lapsele elatist Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 välja mõistetud summas. Nimetatud nõude rahuldamine ei ole menetluslikult võimalik. Esiteks on hageja esitanud kohtule teadvalt ebaõigeid väiteid selle osas, nagu oleks kostja asunud hageja juurde elama alates 25.06.2019. Kostja jäi hageja juurde hageja sunnil alles pärast eriolukorra kehtestamist 13.03.2020. Enne seda elas kostja kuni 01.09.2019 enamuse ajast ema juures ja alates 01.09.2019 kas koolis või vaheldumisi ema ja hageja juures. Teiseks märgib kostja, et kuigi TsMS § 497 võimaldab elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, siis sellist nõuet on menetluslikult võimalik rahuldada ainult alates hagiavalduse kohtusse esitamise ajast, mitte alates suvalisest tagasiulatuvast perioodist. Hageja unustab, et tegemist on kehtiva ja õigusjõus oleva kohtulahendi muutmise hagiga, mille hageja ise on pahatahtlikult jätnud täitmata. Jõustunud kohtulahendi muutmist või tühistamist ei ole võimalik nõuda vastavalt isiku suvale märgitud tagasiulatuva kuupäevaga. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, on isikul õigus pöörduda kohtusse ja nõuda elatise muutmist, aga nimetatud õigus saab realiseeruda alles ajast, mil isik pöördub kohtusse, mitte aga tagasiulatuva perioodi osas. Nimetatu on kooskõlas ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Eelnevast nähtuvalt puudub käesoleval juhul õiguslik alus, mis võimaldaks hageja esmast nõuet rahuldada ja tuvastada hageja elatise tasumise kohustuse puudumist tagasiulatuvalt alates 25.06.2019. Sellisele õiguslikule alusele ei ole hageja ka oma hagis viidanud. Hageja alternatiivse nõude rahuldamise eeldused ei ole samuti täidetud, kuivõrd lapse ema kannab endiselt lapsega seotud kulutusi ning hageja väidetavad kulutused lapsele ei ole lapse söögikulutusi välja jättes tõendatud ega isegi eluliselt usutavad. Seega ei ole hageja tõendanud elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumist, mis annaks kohtule aluse hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning esitatud pahauskselt vanemlikke õigusi kuritarvitades, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Menetluse käik
3.11.01.2021 määrusega jättis kohus M Pi hagi R Pi vastu tuvastusnõudes, et M Pil puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda R Pile elatist Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 välja mõistetud summas ja kohustus kanda see K Pi pangakontole, läbi vaatamata. Kohus määras, et tsiviilasjas jätkub menetlus M Pi nõudes vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 M Pilt R Pi kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 (null) euroni kuus alates hagi esitamisest kohtule kuni R Pi täisealiseks saamiseni. Kohus lõpetas eelmenetluse 11.01.2021. Määrus on jõustunud.
4.25.01.2021 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt
01.veebruaril 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 08. veebruaril 2021 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 25. veebruaril 2021. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus selgitas 03.12.2020 kohtukirja ja 11.01.2021 määrusega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
6.Pooled ei vaidle, et kostja R P on 14.11.2005 sündinud hageja ja K Pi kooselust.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste
vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse kostjat esindanud vanemale. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus kostjale ülalpidamist anda.
8.Tsiviilasjas nr 2-17-8384 mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsusega välja igakuine elatis kostjale 165 eurot alates 01.05.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 4-14).
9.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-17-8384 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks 0 euroni kuus alates 03.04.2020 (hagiavalduse esitamise aeg).
10.Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 15.03.2019 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks 165 eurot, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 15.03.2019, mil kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks elatis välja mõisteti ja hageja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
11.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 36 kohaselt elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12;
28.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
Tsiviilasjas nr 2-17-8384 mõistis Harju Maakohus 21.05.2018 otsusega hagejalt kostja kasuks kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 200 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2019 otsusega eeltoodud osas Harju Maakohtu otsuse ja määras, et kostjale väljamõistetavat elatist tuleb vähendada 35 euro võrra kuus (kostja trennitasu). Tallinna Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 165 eurot (200 – 35). Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva asjaoluna kohtu ette toonud kostja elukoha muutuse. Xe erakooli õppima asumisest (tl 17) alates (01.09.2019) elas kostja pühapäevast reedeni Xe õpilaskodus ja nädalavahetustel hageja juures. Alates 13.03.2020 elab kostja eriolukorrast tulenevalt hageja juures (ei viibi õpilaskodus) ja on hageja ülalpidamisel. Lisaks on kostja edastanud K Pile 20.10.2019 e-kirja, milles on märkinud, et ta elab alates juunis juba isa juures. Praegu maksab isa tema trenni, kooli ja toidu eest, mida hageja sööb hommikul, lõunal ja õhtul. Nädalavahetustel käib hageja isa juures (tl 18). Hageja on kohtule esitanud tõendina 11.06.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-5116 (jõustunud 26.09.2020) (tl 34-35, pöördel, 36-37, pöördel, 38-41). Kohtumääruse punktis 15 (tl 35) on kohus tuvastanud, et alates 2019. aasta suvest elab kostja oma isa (hageja) juures x. Tulenevalt lapse igapäevakulude katmisega on hageja käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleval perioodil andnud lapsele ülalpidamist. Kohus märgib, et siinjuures ei oma tähtsust, kas kostja ema on lapsele andnud taskuraha (teinud pangakontole ülekandeid) või mitte, kuivõrd lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal.
12.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lapsele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi.
13.03.12.2020 kohtunõudes palus kohus hagejal kohtu ette tuua ja tõendada kostja igapäevased vajadused ja kulude suurus. Hageja selgitas vastuses kohtunõudele, et tsiviilasjas 2-17-8384 Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsuse punktist 71 nähtub, et otsuse tegemise ajal oli ema kanda kõik Ri igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud). Samas tsiviilasjas 21.05.2018 tehtud maakohtu lahendi punktist 45 (tl 56) nähtub, et kostja ema ei pidanud oma kulusid kostjale tõendama, kuna kostja nõudis elatist vähem kui seadusjärgne miinimumelatis. Maakohus märkis, et miinimummääras nõude esitamisel eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kohus mõistis kostja kasuks hagejalt välja elatise summas 165 eurot ehk vähem kui elatise miinimummäär. Seoses kostja elama asumisega hageja juurde on need kostja igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud) täielikult hageja kanda. Ühelt poolt saab seda eeldada ning teiselt poolt hageja ka kinnitab, et ta neid kostja kulusid igapäevaselt kannab. Hageja on seisukohal, et hageja ei pea tõendama kostjale tehtavate kulutuste suurust. Kostja igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud) on igal juhul vähemalt 400 eurot, kuna kostja nõudis hagejalt tsiviilasjas 2-17-8384 elatist 200 eurot (ülejäänud poole pidi kandma kostja ema). Kohus rahuldas kostja nõude 165 eurot ulatuses, kuna ülejäänud osas luges kohus hageja ülalpidamiskohustuse igakuiselt täidetuks (tl 51-56, pöördel, otsuse punkt 45, tl 56). Seega on kostja ise juba avaldanud teises menetluses oma kulude suuruse ja selle üle ei saa menetluses enam vaidlust olla. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt
Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus selgitab, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 11). Kuna kostja elab hageja juures alates 2019. aasta suvest, kannab kostjaga seotud kulud hageja vahetult.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on antud juhul kohtu ette toonud TsMS § 459 lg 1 p 1-2 kohaselt hagiavalduse esitamise (elatise suuruse muutmise nõude) aluseks olevad asjaolud, so oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud tsiviilasjas nr 2-17-8384 elatisenõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks hageja võinud vastuväiteid esitada.
15.Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks kostja ülalpidamiseks alates 03.04.2020 elatise 0 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni.
16.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.
17.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 07.04.2020 hagi menetlusse võtmise määruses on hagihinnaks märgitud 3500 eurot. Kohus jättis hageja tuvastusnõude, et hagejal puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda kostjale elatist, läbi vaatamata. Määrus on jõustunud. Menetlus jätkus hageja elatise vähendamise nõude osas 0 euroni. Käesoleval ajal peab hageja kostjale elatist tasuma Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-8384 igakuiselt 165 eurot. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks (165 – 0) x 9= 1485 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus rahuldas hagi, peaksid menetluskulud jääma kostja kanda. Samas on hageja 17.12.2020 menetlusdokumendis taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt oleks kohtu hinnangul ebamõistlik jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.