Lasnamäe tn 20 korteriühistu hagi VG’i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.07.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VG’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Lasnamäe tn 20 korteriühistu (registrikood 80063500), tehinguline esindaja Marge Rebane Kostja (määruskaebuse
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
esitaja):
VG
(isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.07.2015.a määrus osas, milles maakohus mõistis VG’ilt Lasnamäe tn 20 korteriühistu kasuks välja 1762,60 eurot ületava hüvitise menetluskulude eest. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta nimetatud summat ületavas osas Lasnamäe tn 20 korteriühistu taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.
Rahuldada Lasnamäe tn 20 korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista VG’ilt välja Lasnamäe tn 20 korteriühistu kasuks menetluskulu kokku summas 1762,60 eurot.
2.3.Jätta Lasnamäe tn
korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 820 euro osas rahuldamata.
2.4.Välja mõista VG’ilt Lasnamäe tn 20 korteriühistu kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1762,60 eurot) menetluskulude
1(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Rahuldada VG’i määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 12.02.2014.a kohtuotsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2014.a kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata ning poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. 16.02.2015.a kohtumäärusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, seega jõustus Harju Maakohtu 12.02.2014.a kohtuotsus 16.02.2015.a.
2.Hageja esitas 12.03.2015.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus määrata vastavalt menetluskulude nimekirjale kostja poolt hüvitatavateks menetluskuludeks 2582,60 eurot, sh riigilõiv 225 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulu 2321,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palus õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. Samuti palus hageja välja mõista menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei esitanud hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas omapoolset seisukohta.
3.Harju Maakohus rahuldas 10.07.2015.a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2042,60 eurot, jättes avalduse rahuldamata 540 euro ulatuses. Kohus mõistis menetluskuludelt välja ka viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Määruse kohaselt leidis kohus, et 80 eurot (ilma käibemaksuta) tunnitasu määrana on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leidis, et riigilõivu tasumine summas 225 eurot on tõendatud ning tegemist oli põhjendatud kulutusega. Kohus leidis, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu summas 36 eurot on põhjendatud ja tuleb hüvitada. Hageja poolt kohtule esitatud 24.07.2013.a arve nr 10713 alusel on hageja esindaja 05.02.2013.a koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 tund, 26.06.2013.a tutvunud vaidluse asjaoludega, täpsustanud viivise arvestuse 0,75 tundi, 27.06.2013.a täpsustanud hagiavalduse põhi- ja kõrvalnõuded, kaardistanud faktilised ja õiguslikud asjaolud, edastanud riigilõivu info kliendile, koostanud hagiavalduse, skaneerinud lisad ja komplekteerinud, esitanud hagiavalduse kohtule 5 tundi, 01.07.2013.a tutvunud kohtumäärusega, täpsustanud viivisearvestust 1,25 tundi, 05.07.2013.a vaadanud üle kliendi viivisearvestuse, täpsustanud hagiavaldust, koostanud kohtule dokumentide esitamise kirja ja esitanud dokumendid kohtule 1,5 tundi, 11.07.2013.a tutvunud menetlusse võtmise määrusega 0,25 tundi, 24.07.2013.a koostanud menetluskulude nimekirja ja esitanud selle kohtule 1,75 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu nimetatud arve alusel 11,50 tundi. Kohus leidis, et nimetatud arve alusel on esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal, s.o 07.02.2013.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1741 lg 2 järgi määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid
2(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234 avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Kohus leidis, et kostja poolt ei kuulu hüvitamisele hageja menetluskulu, mis on tekkinud seoses menetluskulu nimekirja koostamise ja kohtule esitamisega. Ülejäänud osas leidis maakohus, et hageja esindaja poolt tekkinud ajakulu on põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele. Seega oli maakohtu hinnangul arve nr 10713 alusel põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 8,75 tundi ning õigusabikulu summas 840 eurot (8,75 tundi x 80 eurot + 20 %), millele lisandus maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot, s.o kokku 860 eurot. Hageja esindaja esitas 12.03.2015.a arve nr 10315, mille spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja 10.10.2013.a võtnud vastu 09.10.2013.a kohtumääruse ja tutvunud sellega, küsinud kliendilt kompromissi võimalikkust 35 minutit, kohtukutse vastuvõtmine 10 minutit, 14.10.2013.a tutvunud kostja menetlusabi taotlusega, info edastamine kliendile 15 minutit, 28.10.2013.a vastanud kohtu 09.10.2013.a kohtumäärusele 11 minutit, 05.11.2013.a ettevalmistunud kohtuistungiks, osalenud kohtuistungil 1 tund 50 minutit, 20.11.2013.a kohtukutse vastuvõtmine, tutvunud kohtuistungi protokolliga, teinud märkmed, edastanud kliendile 30 minutit, 23.01.2014.a ettevalmistunud kohtuistungiks, osalenud kohtuistungil 2 tundi 10 minutit, 24.01.2014.a tutvunud kohtuistungi protokolliga ja edastanud kliendile 28 minutit, 12.02.2014.a saanud kätte kohtuotsuse ja tutvunud sellega, edastanud kliendile koos selgitavate märkustega 25 minutit, 23.04.2014.a koostanud kliendile ülevaate kohtuasja hetkeseisust 15 minutit ja helistanud Harju Maakohtusse kohtuotsuse jõustumise kohta, edastanud info kliendile, selgitanud kliendile tsiviileripärasid 20 minutit, 23.04.2014.a tutvunud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15 minutit, 08.05.2014.a tutvunud e-toimikkuse lisatud infoga, puudused kõrvaldatud, edastanud info kliendile 15 minutit, 20.05.2014.a vastu võtnud apellatsioonkaebuse ja edastanud selle kliendile 7 minutit, 26.05.2014.a võtnud vastu Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2014.a määruse ja tutvunud sellega, arvutanud vastamiskohustuse tähtaja, sisestanud programmi 15 minutit, 09.06.2014.a tutvunud apellatsioonkaebusega, töötanud läbi maakohtu kohtuistungi protokolli, koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 1 tund 30 minutit, 10.06.2014.a edastanud apellatsioonkaebuse vastuse kohtule koos kaaskirjaga 20 minutit, 18.09.2014.a võtnud vastu Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2014.a korraldava määruse, edastanud info kliendile 25 minutit, 01.10.2014.a tutvunud Tallinna Ringkonnakohtu avalikustatud kohtuotsusega, edastanud info kliendile 15 minutit, 08.12.2014.a tutvunud etoimikusse lisatud kohtuteatega ringkonnakohtu otsuse hoiustamise kohta 15 minutit, 09.01.2015.a tutvunud e- toimikusse lisatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega riigi õigusabi taotluse osas 10 minutit, 17.02.2015.a võtnud vastu digitaalse jõustumismärkega kohtuotsuse ja edastanud info kliendile 15 minutit, 02.03.2015.a Harju Maakohtu korraldava märgukirja vastuvõtmine, tutvunud sellega ja teinud märked programmi 10 minutit, 12.03.2015.a koostanud menetluskulude nimekirja ning esitanud selle kohtule 1 tund 20 minutit. Kokku on nimetatud arve alusel hageja esindaja ajakulu 12 tundi 41 minutit. Kohus leidis, et arve nr 10315 alusel on hageja esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Põhjendamatu on hageja esindaja ajakulu, mis on tekkinud 14.10.2013.a, 23.04.2014.a, 08.05.2014.a, 08.12.2014.a ja 09.01.2015.a, kuivõrd kohtu poolt kostjale koostatud puuduste kõrvaldamise avaldus ja kostja poolt esitatud menetluslike taotluste, s.o riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused, lahendamine ei puuduta otseselt hagejat ning hageja esindaja ajakulu nimetatud toimingutele ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Samuti leidis kohus, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega 1 tund 20 minutit. Kohus leidis, et ülejäänud osas on hageja esindaja poolt tekkinud ajakulu põhjendatud, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele
3(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234 materjalidele. Seega leidis maakohus, et arve nr 10315 alusel on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 9 tundi 36 minutit ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 921,60 eurot (9 tundi 36 minutit x 80 eurot + 20 %). Eelnevast tulenevalt oli põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 18 tundi 11 minutit. Kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning kohustas kostjat hagejale hüvitama menetluskulu kokku summas 2042,60 eurot, millest riigilõiv 225 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulu summas 1781,60 eurot. Rahuldamata jäi hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 540 eurot (2 582,60 – 2 042,60).
4.Kostja esitas 11.08.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 10.07.2015.a määruse peale, paludes määruse tühistada osaliselt osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning teha uus määrus, millega vähendada õigusabikulud suuruseni, mis on mõistlik, põhjendatud ja vajalik, s.o mitte suuremas summas kui 300 eurot koos käibemaksuga. Kostja leidis, et menetluskulude hüvitis summas 2042,60 eurot ei ole põhjendatud ega proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga. Lepingulise esindaja kulud ei ole proportsionaalsed ega arvesta vaidluse keerukust, mahtu ning nõude suurust. Lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas on selliseid kandeid, mis on küsitavad nii oma sisult kui ka mahult ning tegemist on ülepaisutatud õigusabikuludega. Spetsifikatsioon ei võimalda veenduda selles, kas ja missuguseid menetluse seisukohalt põhjendatud ja vajalikke toiminguid on täpselt tehtud. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulud eest. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada (RKTKo 3-2-2-5-06). Arve nr 10713 spetsifikatsioonist on ilmne, et arve sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid. Kostja märkis, et arve spetsifikatsioonist ei ole võimalik tuvastada, kui palju aega kulus esindajal erinevate toimingute teostamiseks (nt (nt tutvumine vaidluse asjaoludega, viivise arvestuse täpsustamine, hagiavalduse põhi- ja kõrvalnõuete täpsustamine, faktiliste ja õiguslike asjaolude kaardistamine, riigilõivu info edastamine kliendile, koostanud hagiavalduse koostamine, lisade skaneerimine ja komplekteerimine, hagiavalduse kohtule esitamine). Vastavalt spetsifikatsioonile täpsustas hageja esindaja alates 26.06.2013.a kuni 05.07.2013.a korduvalt viivisearvestust ja hagiavaldust. Kostja leidis, et ei ole põhjendatud jätta kostja kanda viivise nõude ja hagiavalduse täpsustamist. Hageja esindaja esitas 12.03.2015.a arve nr 10315, mille spetsifikatsioonist ei ole võimalik tuvastada, kui palju aega kulus menetluse seisukohast oluliste toimingute tegemiseks. Kostja taotles hageja juhatuselt kulude nimekirja, mida hageja kandis seoses käesoleva asjaga ning hageja juhatuse poolt väljastatud 04.08.2015.a vastuses puudus summa 1217,60 eurot. Kostja leidis, et hageja ei kandnud õigusabikulusid ja ei oleks kandnud kulusid ka tulevikus, võttes arvesse, et arve on dateeritud 12.03.2015.a ja ei ole kajastatud raamatupidamises tänaseni. Kostja leidis, et arve nr 10315 koos lisadega tuleb jätta arvestamata menetluskulude kindlaksmääramisel.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ning määruse muutmata. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 10.07.2015.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus maakohtus rahuldamata jäeti ja mille peale ei ole määruskaebuses
4(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234 kaevatud. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud kostja lepingulise esindaja tundide mahu osas ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Määruskaebusest tulenevalt vaidlustab kostja maakohtu määrust vaid lepingulise esindaja kulude osas. Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust mh osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 225 eurot ning kohtutäituri tasu 36 eurot. Kostja leidis määruskaebuses, et hageja lepingulise esindaja kulud olid ülepaisutatud ning leidis et põhjendatud ja vajalik võiks olla lepingulise esindaja kulud kokku maksimaalselt 300 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
7.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest on maakohus mõistnud välja hüvitisena 20 eurot. Nimetatud menetluskulu osas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning ringkonnakohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest on vajalik ja põhjendatud ning nõustub maakohtu põhjendustega. Määruskaebuse esitaja on ette heitnud hagejale seda, et kuivõrd hageja on menetluskulude nimekirjas toonud erinevad toimingud nö kobarkirjetena ühe kuupäeva alla, ei võimalda spetsifikatsioon veenduda selles, kas ja missuguseid menetluse seisukohalt põhjendatud ja vajalikke toiminguid on täpselt tehtud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul on toimikust nähtuvalt 27.06.2013.a esitatud hagiavaldus. Erinevate spetsiifiliste toimingute ajalise arvestuse väljatoomine ei ole kindlaksmääramiseks hädavajalik, kuna ajakulu põhjendatust saab hinnata ühtse konkreetsele menetlustoimingule suunatud tegevusena ning arve nr 10315 puhul olid toimingud suunatud korrektse hagiavalduse esitamisele (v.a maksekäsu kiirmenetlusega seonduv ning menetluskulude nimekirja esitamine). Pärast maksekäsu kiirmenetlust tehtud toimingute eest mõistis maakohus hageja kasuks korrektse hagiavalduse esitamiseks lepingulise esindaja kuluna välja kokku 8 t ja 45 min. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ajakulust on vajalik ja põhjendatud 7 t ja 5 min. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et puuduste kõrvaldamisest tuleneva täiendava ajakulu riski ei pea kandma vastaspool. Maakohus jättis hagiavalduse 01.07.2013.a määrusega käiguta ja palus kõrvaldada puudused seoses võlgnevuse maksete arvestuse ja viivisearvestuse ja volikirjadega. Nimetatud puuduste puhul on tegemist hageja esindaja hooletusega ning oleks põhjendamatu jätta need kulud kostja kanda. Iseenesest aga viivisearvestuse koostamise kulu kui selline on vajalik ja põhjendatud, olenemata sellest, et hageja esitas selle hilinenult. Hageja poolt esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et 05.07.2013.a hageja esindaja toimingud seonduvad pigem hagiavalduse muutmisega seoses eelneva hooletusega ning seega leiab ringkonnakohus, et nimetatud toimingute eest ei ole põhjendatud teiselt poolelt menetluskulu välja mõista. Seega vähendab ringkonnakohus 05.07.2013.a dateeritud toimingute arvelt vajalikku ja põhjendatud ajakulu 1 t ja 30 min võrra. Peale selle leiab ringkonnakohus ka, et menetlusse võtmise kohtumäärusega tutvumisele ei ole põhjendatud ja vajalik kulutada 15 min, arvestades selle standardset korraldavat sisu ning pikkust, vaid vajalik ja põhjendatud aeg sellega tutvumiseks on 5 min. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vajalik ja põhjendatud ajakulu korrektse hagiavalduse kohtule esitamiseks on 7 t ja 5 min (680 eurot). Seega ei leia ringkonnakohus, et 26.06.2013.a,
5(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234 27.06.2013.a, 01.07.2013.a dateeritud menetlustoimingute puhul oleks maakohus diskretsiooni piire ületanud. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud hagiavalduse ning selle sisu ja mahtu (ning lisade arv ja maht u 25 lk) arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 t ja 5 min. Maakohus pidas põhjendatuks 8 t ja 45 min (millele lisandus 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse eest) ning ringkonnakohus vähendab seda eeltoodust tulenevalt 1 t ja 40 min võrra (160 eurot).
8.Seoses kostjapoolsete vastuväidetega arvele nr 10315, märgib ringkonnakohus, et see et hageja esindaja saatis kostjale mingi seisuga menetluskulude võlgnevuse raamatupidamisliku arvestuse kohtuväliselt, ei piira kuidagi hageja õigusi esitada täiendavaid menetluskulusid menetluskulude nimekirjas seaduses ettenähtud või kohtu määratud tähtaja jooksul kohtumenetluses. Nimetatud e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks loobunud seda summat ületavatest menetluskuludest ega muid selliseid asjaolusid, mis annaks aluse lugeda just nimetatud e-kirjas toodud summasid hageja menetluskulude ülempiiriks. Nimetatud e-kirjast ei saa samuti järeldada nagu ei oleks hageja arve nr 10315 alusel menetluskulusid kandnud. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti viitas hageja õigesti, et Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimus asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 3-2-1115-13, p 26; RKTKm 3-2-1-65-13, p 18).
9.Seoses 10.10.2013.a toimingutega leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, arvestades maakohtu 09.10.2015.a määruse sisu, kostja vastust ning selle lisa ning kompromissi väljatöötamiseks vajalikku suhtlust kliendiga. Samas ei ole kohtuistungi kutse vastuvõtmiseks ja kättesaamiskinnituse saatmiseks põhjendatud ega vajalik rohkem kui 5 min, arvestades selle toimingu lihtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 10.10.2013.a dateeritud toimingud on kokku põhjendatud ja vajalikud 40 min ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt 10.10.2013.a dateeringuga väljamõistetud menetluskulusid 5 min võrra (8 eurot).
10.Ringkonnakohus leiab, et 28.10.2013.a toiminguks kulunud aeg 11 min on põhjendatud ja vajalik ning maakohus pole ületanud diskretsiooni piire selle kulu väljamõistmisel, arvestades, et kohus on küsinud kompromissi osas seisukohta. 05.11.2013.a toimingud on seotud 05.11.2013.a kohtuistungiga. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 09.30-09.55 ehk 25 min (I kd, tl 183-184). Seega kulus esindajal istungiks ettevalmistamisele 1 t ja 25 min. Ringkonnakohus leiab, et see aeg on põhjendatud ja vajalik ning maakohus pole selles osas diskretsiooni piire ületanud, arvestades et tegemist oli asjas esimese istungiga. Kliendi õiguste parimaks kaitseks ning ka efektiivseks istungiaja kasutamiseks on vajalik kohtuasja materjalidega täiendav tutvumine ning märkmete tegemine ka vahetult enne kohtuistungit. Seoses 20.11.2013.a toimingutega leiab ringkonnakohus, et maakohus on diskretsiooni piire ületanud ning mõistnud kostjalt hüvitatava menetluskuluna välja ebamõistlikult suure menetluskulu menetlusdokumentide tutvumise ja korraldavate toimingute eest. Arvestades seda et kohtukutse vastuvõtmise ja kättesaamise kinnitamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 min ning 05.11.2013.a protokolli sisu on 1 lk, mis enamuses käsitles kohtu poolt kostjale vaidluse selgitamist ning kostja poolt taandusavalduse esitamist (I kd, tl 183184), ei ole nimetatud protokolliga tutvumiseks, märkmete tegemiseks ja kliendile edastamiseks vajalik ja põhjendatud rohkem kui kokku 15 min. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt 20.11.2013.a dateeringuga väljamõistetud menetluskulusid 10 min võrra (16 eurot).
6(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234
11.23.01.2014.a toimingud on seotud 23.01.2014.a kohtuistungiga, mis kestis protokolli kohaselt 15.00-16.16 ehk 1 t ja 16 min (I kd, tl 200-202). Eeltoodust tulenevalt kulutas hageja esindaja istungiks ettevalmistamisele 54 min. Maakohus ei ole 23.01.2014.a toimingute puhul lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud kaalumispiiri. Kliendi õiguste parimaks kaitseks ning ka efektiivseks istungiaja kasutamiseks on vajalik kohtuasja materjalidega tutvumine ning vaidluse asjaolude meeldetuletamine ka vahetult enne kohtuistungit, arvestades et eelmisest kohtuistungis oli möödunud u 2,5 kuud. Samuti leiab ringkonnakohus, et 23.01.2014.a istungi protokolliga tutvumisele kulunud aeg 28 min on põhjendatud ja vajalik ning maakohus ei ole selles osas diskretsiooni piire ületanud, arvestades protokolli mahtu ja sisu. Samuti leiab ringkonnakohus, et 12.02.2014.a kohtulahendiga (I kd, tl 207-209) tutvumisele ja seonduvatele toimingutele kulunud aeg 25 min on põhjendatud ja vajalik, arvestades otsuse sisu ning mahtu.
12.20.05.2014.a toimingute osas ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, arvestades, et toiming oli vajalik ja põhjendatud. Samas leiab ringkonnakohus, et ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist standardse korraldava määrusega, millega tutvumisele ei saa kuluda üle 5 min (sh tähtaja arvutamisele vastamiseks). See kui esindaja on teinud enda tähtaegade märkimise keerulisemaks ja ajakulukamaks (tähtaja peab sisestama programmi), ei ole see siiski kulu, mille tekkimise riski peaks kandma vastaspool. Seega tuleb 26.05.2014.a toimingu puhul vähendada ajakulu 10 min võrra (16 eurot). 09.06.2014.a ja 10.06.2014.a toimingud olid suunatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ning kohtule esitamisele. Maakohus pole ületanud kaalumispiiri siinkohal. Ringkonnakohus leiab, et vastuse koostamiseks kulunud 1 t ja 30 (09.06.2014.a toimingud) on vajalik ja põhjendatud, arvestades seda, et apellatsioonkaebuse esitamiseks pidi hageja töötama läbi apellatsioonkaebuse ning maakohtu otsuse ning kuigi kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses uusi asjaolusid ega tõendeid, vastas vastustaja hagejapoolsetele etteheidetele kohtule. Olenemata kostja apellatsioonkaebuse ilmsest põhjendamatusest oli hagejal siiski kohustus sellele vastata ning esitada enda seisukohad, mida hageja ka tegi. Samas aga ei pea ringkonnakohtu arvates kandma hageja esindaja e-posti toimimise riski vastaspool ning seega vähendab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 10.06.2014.a toimingute eest 20 min võrra (32 eurot).
13.18.09.2014.a toimingute osas leiab ringkonnakohus, et nn viimase sõna kirjaga, kus antakse tähtaeg viimase sõna esitamiseks ja teavitatakse otsuse kuulutamise tähtpäevast (II kd, tl 20), tutvumiseks ja selle kättesaamise kinnituse edastamiseks vajalik ja põhjendatud aeg ei ole rohkem kui 5 min. Hageja esindaja selgitused 22.09.2014.a kirjas (II kd, tl 23) on ebavajalikud ning kordavad (see et uusi asjaolusid pole esitada ja et hageja jääb varasema juurde oleks järeldunud ka sellest, kui hageja poleks midagi vastanud, kuivõrd viimase sõna kirja alusel kohtule täiendavate selgituste andmine on vabatahtlik ning seda vaid TsMS-is lubatud ulatuses) ning seega isegi kui hageja esindaja leidis, et ta soovib sellist e-kirja kohtule saata, ei ole siiski vajalik ega põhjendatud seda kulu vastaspoolelt välja mõista. Kliendile ülevaate saatmine ja seisukoha küsimine viimase sõna osas sellises protsessistaadiumis (kus oodatakse vaid otsuse kuulutamist ning täiendavate asjaolude, selgituste esitamine on piiratud) on põhjendatud ja vajalik maksimaalselt 5 min ulatuses, arvestades et uusi asjaolusid ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt 18.09.2014.a dateeringuga väljamõistetud menetluskulusid 15 min võrra (24 eurot). Isegi kui kliendiga suhtlemisele kulus tegelikkuses rohkem aega, ei ole põhjendatud seda vastaspoolelt välja mõista. Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele kulunud 15 min (01.10.2014.a toiming) on aga vajalik ja põhjendatud kulu, arvestades selle sisu ja mahtu ning selles osas ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-13-6234
14.Seoses 17.02.2015.a ja 02.03.2015.a toimingutega leiab ringkonnakohus, et maakohus on diskretsiooni piire ületanud ning mõistnud kostjalt hüvitatava menetluskuluna välja ebamõistlikult suure menetluskulu dokumentidega tutvumise ja korraldavate toimingute eest. Jõustumismärke vastuvõtmiseks ning selle kliendile edastamiseks lühikommentaaridega ei ole põhjendatud ega vajalik mõista vastaspoolelt rohkem välja kui 5 min. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt 17.02.2015.a dateeringuga väljamõistetud menetluskulusid 10 min võrra (16 eurot). Samuti ei ole põhjendatud ega vajalik mõista vastaspoolelt välja tähtaja andmise kirjaga tutvumine rohkem kui 5 min. See kui esindaja on teinud enda tähtaegade märkimise keerulisemaks ja ajakulukamaks (tähtaja peab sisestama programmi), ei ole see siiski kulu, mille tekkimise riski peaks kandma vastaspool. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt 02.03.2015.a dateeringuga väljamõistetud menetluskulusid 5 min võrra (8 eurot).
15.Maakohus vähendas kostja poolt taotletud menetluskulu kokku 5 t ja 50 min ulatuses, lugedes kokku põhjendatuks menetluskulu 18 t ja 21 min ulatuses summas 1781,60 eurot (18 t ja 21 min * 96 + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse eest). Maakohus on arvutusvea tõttu märkinud põhjenduste p-i 20, et põhjendatud on kokku 18 tundi ja 11 minutit, kuid muus osas on maakohus õigesti arvutanud. Ringkonnakohus vähendab täiendavalt 2 t ja 55 min võrra maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid ehk peab põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulu koguaega 15 t ja 26 min ulatuses. Kostja ei ole tunnihinna määra osas vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsiooni piire. Seega on ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu tunnimääraga 80 eurot 15 t ja 26 min ehk kokku summas 1501,60 eurot (15 t ja 26 min * 96 + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse eest). Sellele summale lisandub ka 225 eurot riigilõivu eest ning 36 eurot kohtutäituri tasu eest ehk kokku kuulub hageja avaldus rahuldamisele summas 1762,60 eurot. Rahuldamata tuleb seega jätta hageja taotlus 820 euro ulatuses (2582,60-1762,60)
16.Vastuseks hageja seisukohale määruskaebuse osas märgib ringkonnakohus, et kostja määruskaebuse esitamise õigust ei välista see, kui kostja ei esitanud vastuväiteid menetluskuludele enne nende kindlaksmääramist. Käesoleval juhul pidi maakohus lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 määrama kindlaks õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning määruskaebuses heidab kostja maakohtule ette nimetatud menetlusõiguse normi rikkumist. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu määrust olenemata sellest, et kostja ei esitanud vastuväiteid menetluskuludele enne nende kindlaksmääramist. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul on menetluskulude kindlaksmääramise puhul tegemist jätkumenetlusega, millele kohalduvad TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätted, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise jaos sätestatud erisusi. TsMS § 5 lg 3 lause 1 alusel selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Viide TsMS § 177 lg-le 6 on asjakohatu, kuivõrd nimetatud võimalus on maakohtu õigus ja mitte kohustus ning see ei mõjuta samuti määruskaebuse esitamise õigust. Ringkonnakohus märgib veel vastuseks, et see, et menetluskulud on alla hagi hinna ei too automaatselt kaasa seda, et kulud on põhjendatud ja vajalikud ning maakohus pidi TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollima põhjendatust ja vajalikkust sellest hoolimata.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.