Hageja: XXXkorteriühistu (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Marge XXX ([email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
23.01.2014.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Marge XXX Kostja XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX’ilt XXX korteriühistu kasuks kokku 2 442,11 eurot, millest 2 009,13 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 432,98 eurot viivise katteks.
3.Välja mõista XXX’ilt XXXkorteriühistu kasuks viivis 0,07 % põhinõudelt, s.o. 2 009,13 eurolt alates 28.06.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja XXX’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXkorteriühistu esitas 05.06.2013.a. Harju Maakohtule hagi XXX’i vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja korteriomandi aadressil XXX, Tallinn omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei tasu hageja poolt esitatud arveid täissummas. Kostja tasub arveid igakuiselt identsena summas 10 eurot. On ilmselge, et kostja omandis oleva eluruumi suurusega 69,1 m2 majandamise ja kommunaalteenuste kulu katmiseks ei piisa kostja poolt tehtavatest maksetest 10 eurot kuus. Kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt alates juulist 2011.a. Hageja esitas 07.02.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt toonase võlgnevuse summas 1 746,44 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 28.05.2013.a. vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2013.a. juuni seisuga on kostja võlgnevus 2 009,13 eurot, millele lisanduvad viivised summas 432,98. Hageja palub kostjalt nimetatud võlgnevuse ja viivise välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel. Hageja palub ka kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu summas 36 eurot kohtudokumentide kättetoimetamise eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt korteriühistu kooskõlastamata ja ilma projekti tegid ümberehitust. Ümberehituse tulemusena korteri seinal tekkisid praod. Korteriühistu annab üürile keldrikorrust ja sealt kogu aeg lõhnab värviga, midagi puuritakse, unduvad elektriseadmed. Terviseameti poolt oli tehtud mõõdud, mille tulemusena oli tehtud ettekirjutus viia lifti ning vee- ja küttesüsteemi seadmed olukorda, et kostja korteris ei oleks ületatud Sotsiaalministri määruses nr. 42 ettenähtud normitasemed. Korteriühistu ettekirjutust ei ole täitnud. Vastupidi hageja poolt oli paigaldatud lisaks veel kaks elektrimootorit, mis töötavad 24 tundi ööpaevas. Kostja korteris on suur müra. Korteriühistu juhatus tellib mõttetuid töid, juhatus maksab ise endale arusaamatud väljamakseid ja see on kõik korteriühistu liikmete arvel. Kostja tasub igakuiselt hagejale 10 eurot. 23.01.2014.a. toimunud kohtuistungil nõustus kostja sellega, et 2011.a. novembrikuu arve alusel tuleb tal juurde maksta 3,15 eurot. Kostja oli nõus ka teised hagetava perioodi eest esitatud arved üle vaatama. Kostja vaidles vastu ka viivise nõudele. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.10.2013.a. kohtumääruses (t/l 168) kui ka 05.11.2013.a. kohtuistungil (t/l 183-184).
5.KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud
kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
6.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik ja seega ka XXX korteriühistu liige (t/l 40-49, 55, 57). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulusid vastavalt talle esitatud arvetele tasunud. Kostja tasub hagejale igakuiselt summas 10 eurot (t/l 63, 201). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
7.Kohtule esitatud arvete ning tasumata arvete ja viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale perioodil 01.07.2011.a. kuni 27.06.2013.a. põhivõlgnevusena 2 009,13 eurot ja viivisvõlgnevusena 432,98 eurot (t/l 26-37, 63). Kohtule esitatud arvete kohaselt arvestab hageja kostjale järgnevaid makseid: vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, küte (kütteperioodil), vee soojendamine, maja ülalpidamiskulud, remondifond ja elekter (t/l 26-37).
8.23.01.2014.a. toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta tasub hageja poolt esitatud arveid igakuiselt 10 euro suuruses summas ning nimetatud summa sisaldab tasu kanalisatsiooni, prügiveo ja vee soojendamise eest (t/l 201). Seega pole kostja antud kulude osas vastuväiteid esitanud. Kostja ei maksa üldelektrit, kuivõrd pirnid põlevad 24 tundi ööpäevas. Samuti ei maksa kostja kütte ning remondifondimakseid (t/l 201). Samas võttis kostja omaks, et 2011.a. novembrikuu arve osas (t/l 31) on kostjal tekkinud arvutuslik viga ja kostja on maksnud vähem summas 3,15 eurot. Kostja on nõus puuduva osa hagejale tasuma. Samuti oli kostja valmis ka teised arved üle vaatama (t/l 201).
9.Kostja ei maksa hagejale viimase poolt arvestatud arvetelt kütte, üldelektri ja remondifondi makseid põhjendades seda asjaoluga, et kostja korteris on külm, samuti sellega, et tema korteris on hageja tegevuse tulemusena kohutav müra. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited põhjendamata. Kostja väide selle kohta, et tema korteris on külm ei ole millegagi tõendatud. Asjaolu, et pirnid põlevad ööpäevaringselt, mida kostja tõendanud ei ole, pole aluseks keelduda üldelektri maksmisest. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette ühtegi põhjendust selle kohta, miks kostja keeldub tasumast remondifondija maja ülalpidamiskulusid. Kostja väide selle kohta, et tema korteris on müra, on ümberlükatud kostja enda poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – Terviseameti 04.01.2010.a. kirjaga nr. 1-8.3/4295-4 (t/l 150-151).
11.Osundatud kirja kohaselt on Lasnamäe 20 korteriühistu võtnud kasutusele järgmised müravastased meetmed: maja keldris soojussõlmes küttesüsteemi torudele paigaldati mürasummutid, remonditi ja reguleeriti lifti uksed. Täiendavalt tehti vuukide hermetiseerimine äripindadest lõhnade leviku vältimiseks. Terviseameti vaneminspektorid ja juhtivinspektor on tänast müraolukorda korteris nr. 3 korduvalt kontrollinud (Inspekteerimise aktid nr. M11-09 18.03.2009.a. ja M11-09/1 29.12.2009.a.) ning Sotsiaalministri määruses nr. 42 ettenähtud normide rikkumist enam tuvastanud ei ole (t/l 150-151). Seega on asja kohtulikul arutamist leidnud tõendamist asjaolu, et kostja korteri müratase ei ületa normtaset.
12.Kostja hinnang hageja juhatuse tegevusele on subjektiivne ega oma asjas tõenduslikku kaalu. Kohus on seisukohal, et kostja etteheited hagejale majandamise osas ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Kohus on nimetatud asjaolu kostjale ka 05.11.2013.a. kohtuistungil selgitanud (t/l 183). Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, millest tulenevalt esineks kostjal õiguslik alus keelduda hageja poolt esitatud
majandamiskulude arvete tasumisest.
13.Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda tema eluruumile osutatud teenuste eest. Kostja ei vaidle, et ta on tema poolt tunnistatud teenuseid saanud. Samuti ei vaidle kostja, et ta on osaliselt nende eest vähem maksnud. Kostja selline tegevus ei ole millegagi põhjendatud. Kohus leiab, et korteriomanik on kohustatud tasuma korteriga seotud majandamiskulusid.
14.Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 15‘ lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
15.KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kohtule esitatud hageja põhikirja p. 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
16.Arvetuse aluseks võetakse: üldelekter (näitude alusel), vesi ja kanalisatsioon (näitude alusel), sooja vee energia (näitude alusel), prügivedu (korteriomandi 1 m2 kohta), elamu remondifond (korteriomandi 1 m2 kohta), halduskulud (korteriomandi 1 m2 kohta), koristus (korteriomandi 1 m2 kohta), üldvesi (jagatuna korteriomandite arvule), avariifond (korteriomandi 1 m2 kohta), laenu tagasimakse (korteriomandi 1 m2 kohta), reservfond (korteriomandi 1 m2 kohta), kindlustus (korteriomandi 1 m2 kohta), küte (vastavalt esitatud arvele korteriomandi reaalosa suuruse m2 kohta) ja lift (arve alusel jaotatakse summa võrdselt igas korteris elavate elanike arvuga, vastavalt üldkoosoleku otsusele) (t/l 40-49).
17.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 432,98 eurot (63). Viivise arvestus on järgitav.
18.Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 432,98 eurot.
19.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07 % päevas põhinõudelt, s.o. 2 009,13 eurolt alates 28.06.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.07.2011.a. kuni 27.06.2013.a. eest 2 009,13 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 432,98 eurot viivise katteks, kokku 2 442,11 eurot. Kostjalt tuleb ka välja mõista viivis 0,07 % põhinõudelt alates 28.06.2013.a.
21.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka 36 eurot kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus selgitab, et nimetatud summa väljamõistmist on hagejal õigus taotleda menetlukulude kindlaksmääramisel, kuivõrd tegemist on kohtuvälise kuluga vastavalt TsMS § 144 p 51.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 991,44 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.