Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-6234
Tsiviilasi
Lasnamäe tn 20 korteriühistu hagi VG vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2956,76 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VG apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lasnamäe tn
korteriühistu (registrikood 80063500, asukoht Lasnamäe 20, Tallinn), lepinguline esindaja Marge Rebane Kostja: VG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XX-X XXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.02.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta VG kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lasnamäe tn 20 korteriühistu (hageja) esitas 7. veebruaril 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VG-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27. juunil 2013 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja korteriomandi aadressil Lasnamäe 20 - X Tallinnas omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei tasu hageja poolt esitatud arveid täissummas. Kostja tasub arveid igakuiselt identsena summas 10 eurot. On ilmselge, et kostja omandis oleva eluruumi (suurusega 69, 1 m2) majandamise ja kommunaalteenuste kulu katmiseks ei piisa kostja poolt tehtavatest maksetest 10 eurot kuus. Kostja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt alates juulist 2011. 2013 juuni seisuga on kostja võlgnevus 2009,13 eurot, millele lisanduvad viivised 432, 98 eurot. Hageja palus kostjalt nimetatud võlgnevuse ja viivise välja mõista. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel 0,07 % päevas põhivõlalt. Hageja palus kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 36 eurot kohtudokumentide kättetoimetamise eest. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja tegi kooskõlastamata ja ilma projektita ümberehitusi, mille tulemusena tekkisid kostja korteri seina praod. Korteris on ebapiisav küte. Majas põlevad lambid ööpäevaringselt. Korteriühistu andis üürile keldrikorruse ja seal kogu aeg lõhnab värvi järgi, midagi puuritakse, undavad elektriseadmed. Terviseameti mõõtmiste tulemusena tehti ettekirjutus viia lifti ning vee- ja küttesüsteemi seadmed olukorda, et kostja korteris ei oleks ületatud Sotsiaalministri määruses nr. 42 ettenähtud normitasemed. Korteriühistu ettekirjutust ei täitnud. Vastupidi, hageja paigaldas lisaks veel kaks elektrimootorit, mis töötavad 24 tundi ööpäevas. Kostja korteris on suur müra. Korteriühistu juhatus tellib mõttetuid töid, juhatus teeb iseendale arusaamatud väljamakseid. Selleks, et korteris müratase viia normi ja teha remonditööd on vajalik ligikaudselt 3000 eurot. Et täpselt hinnata vajalike tööde maksumust, on vaja määrata ekspertiis. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 12.02.2014 otsusega hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks kokku 2442,11 eurot, millest 2009,13 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 432,98 eurot viivise katteks ning viivise 0, 07% põhinõudelt (2009, 13 eurolt) alates 28. juunist 2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt korteriühistu otsused
elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriomandi asukohaga Lasnamäe 20 - X Tallinnas omanik ja seega ka Lasnamäe tn 20 korteriühistu liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulusid vastavalt talle esitatud arvetele tasunud. Kostja tasub hagejale igakuiselt 10 eurot. Esitatud arvete ja viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale perioodil 1. juulist 2011 kuni 27. juunini 2013 põhivõlgnevusena 2009,13 eurot ja viivisvõlgnevusena 432,98 eurot. Arvete kohaselt arvestab hageja kostjale järgnevaid makseid: vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, küte (kütteperioodil), vee soojendamine, maja ülalpidamiskulud, remondifond ja elekter.
23.jaanuari 2014 kohtuistungil selgitas kostja, et ta tasub hageja poolt esitatud arveid igakuiselt 10 euro suuruses summas ning nimetatud summa sisaldab tasu kanalisatsiooni, prügiveo ja vee soojendamise eest. Seega pole kostja antud kulude osas vastuväiteid esitanud. Kostja ei maksa üldelektrit, kuivõrd pirnid põlevad 24 tundi ööpäevas. Samuti ei maksa kostja kütte eest ning remondifondimakseid. Samas võttis kostja omaks, et 2011 novembrikuu arve osas on kostjal tekkinud arvutuslik viga ja kostja on maksnud vähem 3,15 eurot. Kostja on nõus puuduva osa hagejale tasuma. Kostja ei maksa hagejale kütte, üldelektri ja remondifondi makseid, põhjendades seda asjaoluga, et kostja korteris on külm, samuti sellega, et tema korteris on hageja tegevuse tulemusena müra. Kostja väide selle kohta, et tema korteris on külm, ei ole millegagi tõendatud. Asjaolu, et pirnid põlevad ööpäevaringselt, mida kostja tõendanud ei ole, pole aluseks üldelektri maksmisest keeldumisest. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette ühtegi põhjendust selle kohta, miks kostja keeldub tasumast remondifondi ja maja ülalpidamiskulusid. Kostja väide selle kohta, et tema korteris on müra, on ümberlükatud kostja esitatud Terviseameti 4. jaanuari 2010 kirjaga nr. 1-8.3/4295-4. Osundatud kirja kohaselt on hageja võtnud kasutusele järgmised müravastased meetmed: maja keldris soojussõlmes paigaldati küttesüsteemi torudele mürasummutid, remonditi ja reguleeriti lifti uksed. Täiendavalt tehti vuukide hermetiseerimine äripindadest lõhnade leviku vältimiseks. Terviseameti vaneminspektorid ja juhtivinspektor on tänast müraolukorda korteris nr. 3 korduvalt kontrollinud (18. märtsi ja 29. detsembri 2009. a. inspekteerimise aktid nr. M11-09/1 ja M11-09) ning Sotsiaalministri määruses nr. 42 ettenähtud normide rikkumist enam tuvastanud ei ole. Seega on asja kohtulikul arutamist leidnud tõendamist asjaolu, et kostja korteri müratase ei ületa normtaset. Kostja hinnang hageja juhatuse tegevusele on subjektiivne ega oma asjas tõenduslikku kaalu. Kostja etteheited hagejale majandamise osas ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Kostja ei esitanud veenvaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, millest tulenevalt esineks kostjal õiguslik alus keelduda hageja poolt esitatud majandamiskulude arvete tasumisest. Kostjal on kohustus tasuda tema eluruumile osutatud teenuste eest. Kostja ei vaidle, et ta on tema poolt tunnistatud teenuseid saanud. Samuti ei vaidle kostja, et ta on osaliselt nende eest vähem maksnud. Kostja selline tegevus ei ole millegagi põhjendatud. Korteriomanik on kohustatud tasuma korteriga seotud majandamiskulusid. Vastavalt KÜS § 151 lõikele 1 on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 4 lg. 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade
majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p. 4. 2. 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: üldelekter (näitude alusel), vesi ja kanalisatsioon (näitude alusel), sooja vee energia (näitude alusel), prügivedu (korteriomandi 1 m2 kohta), elamu remondifond (korteriomandi 1 m2 kohta), halduskulud (korteriomandi 1 m2 kohta), koristus (korteriomandi 1 m2 kohta), üldvesi (jagatuna korteriomandite arvule), avariifond (korteriomandi 1 m2 kohta), laenu tagasimakse (korteriomandi 1 m2 kohta), reservfond (korteriomandi 1 m2 kohta), kindlustus (korteriomandi 1 m2 kohta), küte (vastavalt esitatud arvele korteriomandi reaalosa suuruse m2 kohta) ja lift (arve alusel jaotatakse summa võrdselt igas korteris elavate elanike arvuga, vastavalt üldkoosoleku otsusele). KÜS § 7 lg. 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0, 07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 432, 98 eurot. Viivise arvestus on järgitav. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kohtutäituri tasu, summas 36 eurot, väljamõistmist on hagejal õigus taotleda menetluskulude kindlaksmääramisel, kuna tegemist on kohtuvälise kuluga. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 49 lg 1 kohaselt kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Tsiviilasja toimikus puudub 5. novembri 2013 istungi protokoll. Kostja põhjendas 2. oktoobri 2013 vastuses, miks ta ei ole hagiavaldusega nõus ja taotles ekspertiisi määramist. Kostja leidis, et tal on sisuliselt nõuded hageja vastu summas 3000 eurot. Selle summa kindlaksmääramiseks taotles kostja ekspertiisi. Kohus ei lahendanud kostja taotlust ekspertiisi määramiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks puuduvad alused ja see tuleb jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
7.Apellatsioonkaebuse põhjendustes viitab kostja maakohtus esitatud vastuväidetele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema korterit köetaks ebapiisavalt, selle kohta, et ümberehituse tulemusel tekkisid seina praod, ega selle kohta, et keldrist tulevad pidevalt värvilõhnad. Paljasõnalised on ka väited lampide ööpäevaringsest põlemisest ning korteriühistu juhatuse raiskavast tegevusest. Mis puudutab norme ületavat müra, siis selle kohta on esitatud tõend, et probleem on kõrvaldatud. Nimelt on Terviseamet väljastanud 04.01.2010 kirja, millest selgub, et korteriühistu võttis 2009 kasutusele müravastased meetmed ning pärast seda ei ole Tervisamet enam mürataseme normide rikkumist tuvastanud (I kd lk 150-151). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kostjal puuduvad alused majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest maksmata jätmiseks.
8.Ebaõige on kostja väide, et toimikus puudub 05.11.2013 istungi protokoll. Nimetatud protokoll asub kohtutoimiku esimeses köites (lk 183-184).
9.Kostja on maakohtule ette heitnud, et kohus ei lahendanud kostja taotlust ekspertiisi määramiseks. Tsiviilasja materjalidest selgub, et kostja on 02.10.2013 taotlenud ekspertiisi määramist, et hinnata mürataseme normidele vastavuse viimise ja remonditööde tegemise maksumust (t lk 148). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole ekspertiisitaotluse osas seisukohta võtnud. Samas ei ole antud juhul tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kostja ei ole selle nõudega seoses esitanud hageja vastu vastuhagi ega ka tasaarvestusavaldust. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid kostja võimalusele keelduda oma kohustuse täitmisest võlaõigusseaduse § 110 alusel. Lisaks ei ole kostja tõendanud normidele mittevastavat mürataset ega ka pragude tekkimist seinal. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et viidatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit.
10.Ülaltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.