Välja mõista Ü. R.ilt (R.) elatis E. R. kasuks perioodi 08.10.2019-16.02.2021 eest summas 2629,24 eurot ning alates 17.02.2021 igakuiselt 170 eurot, kuni xxxx ehk lapse täisealiseks saamiseni.
4.Elatis tuleb maksta iga kuu 5. kuupäeval iga kalendrikuu eest ette.
5.Elatis tuleb kanda L. R. arvelduskontole nr xxxx.
6.Kohtuotsus saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks ja toimetada pooltele kätte.
7.Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste (registriandmetes) ja Ü. R.i isikuandmetes (registriandmetes).
tegemiseks
E.
R.i
sünniaktis
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue, menetluse käik
1.Hageja esitas 08.10.2019 hagi, milles palus tuvastada hageja põlvnemine kostjast ja välja mõista elatis põlvnemise tuvastamisel edasiulatuvalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on hageja bioloogiline isa, kuid pole kantud hageja sünnitõendile. Hageja sündimise ajal elasid hageja vanemad lahus, mistõttu jäid isa andmed sünnitunnistusele märkimata. Hiljem hageja isa kahtles, et on hageja isa ja ei näinud vajadust last enda nimele registreerida. Kostja ei ole toetanud hageja seaduslikku esindajat lapse kasvatamisel ning ei ole hagejale elatist tasunud. Hageja igakuised kulutused on 546 eurot. Kostja elulaad võimaldab hagejale maksta elatist miinimummääras. Hageja ema sissetulekuteks on töötasu 696 eurot ja erinevad peretoetused ja sotsiaaltoetused 719,45 eurot. Hagejale makstavat elatist ei saa vähendada kostja elukaaslase võetud laenukohustuse tõttu. 22.09.2020 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja märkis, et kostjal on raha hobideks ja esindajale tasumiseks. Kostjalt on elatis välja mõistetud ka lapse K. R. kasuks, mida kostja ei maksa, võlgnevus on vähemalt 11 000 eurot. Juulis-augustis 2020 sai K. R. kostjalt kohtutäituri kaudu 2309 eurot. Kohus jätkas poolte nõusolekul menetlust kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited
2.Kostjal põlvnemise tuvastamise nõude osas seisukohti ei esitanud. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja nõuet tuleb vähendada, arvestades, millised on lapse tegelikud vajadused. Põhjendatud ei ole hageja märgitud kulu meelelahutusele, hügieenile, tervishoiule, koolikohustusele, toidule ja majapidamisvahenditele. Tõendamata on kulude suurus seonduvalt üüri ja kommunaalteenustega ning teleteenustega. Hageja mastaaptarbekulud on jagatavad kõigi pereliikmete vahel. Arvesse tuleb võtta hageja pere muid riiklikke toetusi, mille arvel on võimalik hagejal katta oma igakuiseid kulusid. Maha tuleb arvestada riiklik lapsetoetus 73,33 eurot. Kostjal teised ülalpeetavad satuksid ebavõrdsesse olukorda kui haginõue täies ulatuses rahuldataks. Kostjal on veel lisaks hagejale kolm last. Kostja elab koos elukaaslase, kahe ühise lapse ja elukaaslase lapsega kostja elukaaslase emale kuuluvas elamus. Pere sissetulek oktoober 2020 seisuga oli 1402,47 eurot kuus ja kulud 2098,15 eurot. Kostja asus 01.06.2020 tööle OÜ-sse L, olles eelnevalt töötu. Kostja netosissetulek
oli 870 eurot kuus. Alates 21.08.2020 on kostja töötu ja otsib aktiivselt tööd. Kostja on mitmes täitemenetluses võlgnik. Kostja palub elatist vähendada seoses asjaoluga, et kostjal on neli alaealist ülalpeetavat ning kostja majanduslik seis ei võimalda hagis taotletud ulatuses elatist maksta. Kostja saab hagejale tasuda 100 eurot igakuiselt. Kostja ei tegele kalli hobiga. Huvitegevusega tegelemine on kostjale olnud vajalik, kuna kostjal on olnud pikk aega probleem alkoholiga. Ratta müügi korral saab kostja tasuda väiksese osa elatisvõlgnevusest ja see ei õigusta hageja poolt nõutud ulatuses elatise kostjalt väljamõistmist. Suvel elatisvõla katteks laekunud summad moodustusid sellest, et kostja käis tööl ja talle maksti lisaks töötasule ka päevaraha lähetusel käimise eest, millele kohtutäitur pööras sissenõude. See ei tähenda, et kostjal oleks suurenenud töötasu või tekkinud lisasissetulekud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Põlvnemise osas on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: Elatise suurus Lapse vajadused Kostja majanduslik seis Kohus käsitleb esmalt põlvnemise tuvastamist ning seejärel analüüsib elatise nõudega seotud vaidluse all olevaid asjaolusid. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on lapse põlvnemine. Elatise suuruse määramisel tuleb kaaluda lapse vajadusi ja vanemate varalist seisu. Kohaldatav õigus
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist, seda antakse PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis kohtotsuse tegemise ajal on 292 eurot. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Põlvnemise tuvastamine
5.Käesolevas asjas on põlvnemise tuvastamiseks teostatud DNA-ekspertiis. Kostja ei ole põlvnemise osas vastuväiteid esitanud. Ekspertiisiaktis nr xxxx on ekspert jõudnud arvamusele, et Ü. R.i bioloogiline isadus E. R.i suhtes ei ole välistatud ning, et Ü. R. saab >99,999999999% tõenäosusega olla E. R.i bioloogiline isa (I kd tl 109 – 110). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt ekspertiisi tulemusest tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja E. R. põlvneb kostjast Ü. R.ist. Elatise suurus
6.Seadus sätestab minimaalse elatise suuruse, mis tähendab, et eeldatakse, et laste vajadused on vähemalt minimaalses elatise suuruses põhjendatud ja vajalikud. Jooksva elatise, ehk pärast hagi esitamist nõutava elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS § 96 ja § 97 punkt 1 sätestatust. Esmalt analüüsib kohus lapse vajadusi ja teeb esmalt kindlaks lapse esmavajadused ning seejärel saab otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem või väiksem. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha.
7.Käesoleval juhul on hageja igakuiste kulude suuruseks märgitud hagis 546 eurot. Kostja on vaidlustanud hageja ülalpidamiskulude suuruse ja leiab oma 16.07.2020 kohtule esitatud vastuses, et vastavalt justiitsministeeriumi läbi viidud lapse ülalpidamise uuringus oli lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus või 194 eurot kuus.
8.Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud vastuväide lapse vajadustele ja seega elatise suurusele ei ole millegagi põhjendatud ega vasta ka seaduses sätestatud eeldusele. Elatise minimaalse suuruse väljamõistmisel ei mängi rolli asjaolu, et hageja on oma kulutused näidanud suuremana, kui minimaalse elatise puhul, sest nad ei ole minimaalsest suuremat nõuet esitanud. Hageja nõuet minimaalse elatise osas toetab ka hageja ema pangakonto väljavõte (II kd tl 123 - 156), millest nähtuvad hagejale tehtavad kulutused ning hageja ema sissetulek. Kohus asub seisukohale, et lapse vajadused on selgelt välja toodud ning puudub alus arvata, et lapse vajadused on minimaalsest seadusega sätestatud määrast väiksemad. Kostja tõendamiskoormus ei ole täidetus üksnes viitega justiitsministeeriumi läbiviidud uuringule. Elatise vähendamine
9.Järgnevalt analüüsib kohus kostja väited elatise vähendamise osas. Kohtu hinnangul saab elatise vähendamise mõjuva põhjuse väljaselgitamisel lähtuda esmajoones sellest, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka maastaabisäästu ja riiklike toetustega.
10.Kostjal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada asjaolu, et ta varaline olukord ei võimalda objektiivsetel asjaoludel anda lapsele ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalses ulatuses.
Kostja leiab, et elatise vähendamine alla seaduses sätestatud miinimumsumma on põhjendatud, sest elatise summa puhul tuleb arvestada hageja pere muid riiklikke toetusi, mille arvel on võimalik katta hageja igakuiseid kulusid. Hageja nõude täies ulatuses rahuldamisel satuksid ebavõrdsesse olukorda kostja teised lapsed. Arvestada tuleb võtta kostja majanduslikku seisu. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on alates 21.08.2020 töötu ning on mitmes täitemenetluses võlgnik. Kostja elab oma elukaaslase emale kuuluvas elamus. Kohtu seisukohalt tõendavad need asjaolud kostja varalist seisu.
11.Kohus leiab, et elatise vähendamine alla seadusega sätestatud miinimumi on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus, hagejale langev osa sellest on 73,33 eurot. Kohus nõustub, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta makstavat lapsetoetust. Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, kostjal on lisaks hagejale veel kolm last – K. R., L. S. R. ja L. S. R.. Kohtu hinnangul on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel on ka asjaolu, hagejale elatise miinimumsummas väljamõistmisel osutuks kostja teised lapsed võrreldes hagejaga varaliselt vähem kindlustatuks. Kostjal küll puudub käesoleval ajal sissetulek, kuid kuna kostja ei ole töövõimetu, siis tuleb eeldada, et kostja siiski asub tööle ja kostjal on sissetulek sellisel määral, et oma alaealistele lastele elatist maksta. Kostja viimane netosissetulek oli 870 eurot kuus perioodil 01.06.2020 – 20.08.2020. Elatise väljamõistmisel tuleb ka arvestada, et kostjale oleks tagatud elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samas on oluline, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada ja lapse igapäevased vajadused peavad olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid ka tagatud juhul, kui makstakse miinimumelatisest väiksemat elatist. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 170 eurot kuus. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, sest kostjal tekkis lapse ülalpidamise kohustus põlvnemise nõude esitamisest kohtule. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni st perioodi 08.10.2019-16.02.2021 eest kogusummas 2629,24 eurot (170 eurot 15 täis kalendrikuu eest ning 5,66 eurot päevas 8 päeva eest oktoobris 2019 ning 16 päeva eest veebruaris 2021). Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja puhul on hagi hind 2628.- eurot (9 x 292). TsMS § 132 lg 1 sätestatust tulenevalt on põlvnemise vaidluse puhul hagi hinnaks 3500.- eurot. Vastavalt TsMS § 134 lg-le 1 liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded. Käesoleva tsiviilasja hind on 6128.(2628 + 3500) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg 11 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude kostjalt väljamõistmine mõistlik, arvestades kostja varanduslikku seisu. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.