Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2021.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-8969
Tsiviilasi
R V hagi K V vastu elatise vähendamise nõudes 1323 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R V (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: K V (isikukood xxx; elukoht x) Kostja seaduslik esindaja: I V (isikukood x; elukoht x) Eelistung 04.11.2020, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti 15.12.2016 Harju Maakohtu otsusega R Vilt (hageja) elatis K V (kostja) kasuks miinimummäära ulatuses. 03.01.2016 on hagejal sündinud tütar E V ning seega on tekkinud olukord, kus hageja on seaduse järgi kohustatud ülal pidama kahte alaealist last. Tütre E V igakuised kulutused on kokku summas 370 eurot, s.h toiduained 100 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 50 eurot, mähkmed 30 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 50 eurot ning lasteaed 60 eurot. Samuti on hageja ja tema uus abikaasa seoses koroonaviiruse pandeemiaga kaotanud oma töö. Hageja peab ülalpidama ka mittetöötavat abikaasat. Abikaasa N V ülalpidamise kulud moodustavad kokku 350 eurot, sh toiduained 200 eurot, riided 70 eurot, jalatsid 30 eurot, meditsiiniline teenindamine (ravimid ja vitamiinid 50 eurot). Lisaks üürib kostja koos abikaasaga 2-toalist korterit hinnaga 350 eurot kuus ning sellele summale lisaks peab hageja maksma ka kommunaalkulusid. Hagejat aitavad tema vanemad. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada väljamõistetud elatist summani 145 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on seaduslikult õigus elatisele samuti nagu hageja teisel tütrel. Samuti on kostja seaduslik esindaja töötu. Kohtu põhjendused
71) ning ta vajab prille (tlk 75). Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et lapsel oleks tuvastatud atoopiline dermatiit ning et selle tõttu oleks hagejal täiendavaid kulusid. Foto punetusest nimetatud asjaolu ei tõenda (tlk 73). Teatud toiduainete vältimise soovitus kinnitab üksnes võimalikku allergiat, mille tõttu tuleb jälgida lapse toitumist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et prille tuleks vahetada 1 kord kahe kuu jooksul. Hagiavalduse kohaselt on E V ülalpidamise kulud käesoleval ajal ühes kuus 370 eurot, s.h toiduained 100 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 50 eurot, mähkmed 30 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 50 eurot ja lasteaed 60 eurot. Arvestades, et eelmise otsuse tegemise ajal oli laps 11 kuune ja käesoleval ajal 5 aastane, siis loeb kohus usutavaks, et täiendavalt võivad olla tekkinud lasteaiakulud, mida 2016 aastal ei olnud. 5 –aastase lapse kulud mähkmetele võiks olla aga pigem erandlikud. Seega ei ole hageja tõendanud, et E Vi igakuised kulud oleksid võrreldes 2016 aastaga oluliselt suurenenud. Suurenenud võivad kulud olla üksnes lasteaiakulutuste osas, kuid samas peaksid olema osad kulud vähenenud (nt mähkmed). Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid 2016 aasta kulude kohta, siis eeldab kohus, et kulude suurus on jäänud enamvähem samaks. Samuti võib eeldada, et teise lapse osas laekub vanematele lastetoetus, mille arvelt saab osaliselt kulusid katta.
eurot). Kohus on nimetatud tsiviilasjas m.h tuvastanud, et hageja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks oli 877,17 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud päringu krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab hageja arvelduskontot AS-s SEB Pank, kus 25.09.2020 seisuga vabad vahendid puudusid (tlk 39-40). Samuti on hagejal kaks arvelduskontot Swedbank AS-s, milles ühes oli 29.09.2020 seisuga hoiustatud 2,56 eurot ning teises 3,84 eurot (tlk 44-50). Samas on 6 kuu jooksul laekunud hageja kontole 6579,83 eurot ning seega on keskmiseks igakuiseks sissetulekuks olnud ca 1097 eurot. Ühegi äriühinguga kostja seotud ei ole, samuti puudub kostjal kinnisvara (tlk 52-53). Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta töötukassas arvel alates 14.05.2020 (tlk 77). Samas ei ole hageja tõendanud, mis on takistanud teda uue töökoha leidmisel. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on Töötukassa hagejale saatnud peaaegu iga päev ühe või kaks tööpakkumist (tlk 83). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuskile ka kandideerinud. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud dokumendid, et ta otsiks aktiivselt tööd Norras või et ta oleks Norras samuti töötukassas arvel (tlk 84, 117,119, 125). Hageja ei ole kohtule ka välja toonud, et tal ei oleks võimalik saada Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Samuti ei kinnita hageja poolt esitatud dokumendid, et ta oleks töövõimetu (tlk 90, 110- 113). Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Hageja igakuisteks kuludeks saab pidada üüri tasumist summas 350 eurot (tlk 10-12) ning kommunaalkulude tasumist (esitatud üks arve aprill 2020 eest summas 116,60 eurot, tlk 13). Muude kulude olemasolu, mis oleks seotud konkreetselt hageja isikuga, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Pangakonto väljavõttest võib eeldada, et hagejal on olnud kohutused Swedpank AS-i ees (laenu tagastamine) ning Julianus OÜ ees (nelja erineva tsiviilasja eest maksegraafiku alusel tasumised). Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et nimetatud kohustused tal ka käesoleval ajal igakuiselt eksisteeriksid. Samuti märgib kohus, et laenukohustuste olemasolu ei anna alust elatise vähendamiseks. Laenukohustuste võtmisel peab hageja arvestama, et ta oleks suuteline samaaegselt pakkuma ülalpidamist ka oma alaealistele lastele. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul välja toonud ega tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2016 aastaga oluliselt halvenenud ning sissetulekud vähenenud, mis on aga elatise vähendamise eelduseks. Ka 2016 aastal oli kostja jäänud töötuks, tal tuli tasuda üüri ning kommunaalkulusid ning samuti olid tal olemas laenukohustused. Arvestades tööpakkumiste rohkust ja hageja varasemat
töökogemust, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole pingutanud piisavalt uues töökoha leidmisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.