lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-8957/28

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-8957/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1095
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2021, Jõhvi

Kohtuasja number

2-20-8957

Kohtuasi

M. A. hagi P. P. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: M. A. ik xxx, aadress xxx Hageja seaduslik esindaja: J. A. ik xxx, aadress xxx, e-post xxx Hageja lepinguline esindaja: Roman Golovenko JeweLex Advokaadibüroo OÜ e-post [email protected] Kostja: P. P. ik xxx registrijärgne elukoht: xxx maakond hagis märgitud elukoht xxx, e-post xxx, xxx Kostja lepinguline esindaja: Kalle Kekki, Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo OÜ e-post [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt M. A. hagi P. P. vastu elatise nõudes.
2.Välja mõista P. P.`lt (ik xxx) M. A. (ik xxx) ülalpidamiseks elatis alates 19.juunist 2020 summas 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot kuus kuni M. A. täisealiseks saamiseni.
3.Elatis kanda hageja seadusliku esindaja (ema) J. A. arveldusarvele.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja P. P.`lt hageja kasuks õigusabikulud 390 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu menetluses on alates 19.06.2020 M. A. hagi P. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis J. A. ja P. P. suhtest tütar M. A.. M. A. vanemate suhted lõppesid novembris 2018. Hageja ema ja kostja ei ole abielus olnud. Kostja lapse ülalpidamises ei osale.
2.Kostja P. P. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hageja emaga suhtes olnud.

1(4)

3.05.novembril 2020 esitati kohtule uuringuakti nr 20T-GL0071, mille kohaselt saab P. P. olla 99,9999 % täpsusega hageja bioloogiline isa.
4.24.novembril 2020 esitatud seisukohas võttis kostja õigeks, et hageja põlvneb temast.
5.11.12.2020 osaotsusega maakohus tuvastas, et hageja M. A. põlvneb kostja P. P. ́st. Kohtu põhjendused
6.Maakohus leiab, et M. A. hagi P. P. vastu elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
8.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagi esitati kohtule 19.juunil 2020.
9.Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on kostja tütar.
10.Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist sellega, et uue seaduseelnõu kohaselt vaadatakse üle ka elatise suurus ja nõustus elatise maksmisega hagejale 200 eurot kuus.
11.TsMS § 230 lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal lapse vanemate varalise seisundi: Hageja emale kuulub : 1) Korteriomand asukohaga: xxx; 2) Kinnisasi asukohaga: xxx; 3) Sõiduauto Toyota Avensis reg. nr. xxx 2005 väljalase; 4) Hageja ema sissetulek perioodil 01.01.2020-31.12.2020 oli 12 661,60 eurot. 5) Hageja emale makstakse igakuist lastetoetust 60 eurot. Kostjale kuulub: 1) Korteriomand asukohaga: xxx; 2) Kinnistu xxx; 3) Kinnistu xxx; 4) Sõiduauto Renault Kadjar reg.nr.xxx 2018 väljalase; 2(4)

Kostja sissetulek perioodil 01.01.2020-31.12.2020 oli 24 480,29 eurot.

12.Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. Käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020 ja 2021.a 292 eurot lapse kohta). PkS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel Perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus tuvastas, et hageja kulud on osaliselt kaetud tema emale makstava lastetoetusega 60 eurot kuus. Maakohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma lapsele elatist 232 eurot kuus. Hageja ülalpidamine on osaliselt kaetud lapse emale makstavate lastetoetusega. Kuigi nii hageja emale kui ka kostjale kuuluvad mitmed kinnistud ja mõlemale kuulub ka isiklik sõiduvahend, siis ei ole mõistlik käesoleval ajal nimetatud vara arvestada, sest kostja on suuteline elatist tasuma oma igakuisest sissetulekust. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud
13.TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud juhul on hagi esitamine põhjustatud sellest, et kostja ei tunnistanud vabatahtlikult oma isadust hageja suhtes ja ei osalenud hageja ülalpidamises. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud jätmine hageja kanda ei oleks eelpool toodud asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määras põlvnemise otsuses, et lahendab menetluskulude osa elatise vaidluse lahendis. Hageja esitas 27.11.2020 kohtule menetluskulude nimekirja ja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 390 eurot (3,25*120). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamise, istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest, seiskoha koostamise eest on põhjendatud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja ei ole vastavat taotlust kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulud 390 eurot. 3(4)

Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

(allkirjastatud digitaalselt) Olev Mihkelson kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja