nende Hagejad: C. M. ik xxx C. M. ik xxx Hagejate seaduslik esindaja: A. M. ik xxx, elukoht xxx, epost xxx Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Margus Kiir JeweLex Advokaadibüroo OÜ Kostja: T. M. ik xxx viibimiskoht Viru Vangla Ülesõidu 1 Jõhvi vald 41536 Kostja lepinguline esindaja: A. V.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada C. M. ja C. M. hagi T. M. vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista T. M.`ult (ik xxx) C. M. (ik xxx) ülalpidamiseks elatis alates 10.juunist 2020 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni C. M. täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui 25% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3.Välja mõista T. M.`ult (ik xxx) C. M. (ik xxx) ülalpidamiseks elatis alates 10.juunist 2020 summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni C. M. täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui 25% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4.Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja (ema) A. M. arveldusarvele.
5.Tühistada Viru Maakohtu 10.06.2020 hagi tagamise määrus käesolevas tsiviilasjas.
6.Jätta kostja lepingulise esindaja 02.02.2021 esitatud vastuväide rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.C. M. ja C. M. esitasid 10.06.2020 Viru Maakohtule seadusliku esindaja kaudu hagi T. M. vastu elatise nõudes, et mõista välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema ja kostja kooselust sündinud hagejad C. M. ja C. M.. Lapsed on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja tühistas ühiskasutuses oleva pangakaardi, mida hagejad kasutasid ja selle tulemusena jäid hagejad ülalpidamiseta. Kostja viibib vahi all alates 18.05.2020. Hagejate ema lahkus nende ühisest korterist ja üüris uue korteri. Korteri üür on 250 eurot kuus. Seoses elukoha vahetusega, oli sunnitud muretsema perele vajalikke tarbeesemeid ja lastele vajalikke esemeid.
2.Kostja T. M. vaidles hagile vastu osaliselt. Hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi. Laste ema ei ole tõendanud enda varalist seisundit. Ei ole selge, kas laste ema osaleb laste ülalpidamiskulude kandmises. Hagi on alusetu, sest kostja oli valmis elatist vabatahtlikult tasuma. Kostja tegi on kaitsja (esindaja kriminaalasjas) kaudu taotluse, et tema pensionist makstaks elatist kõigile kolmele lapsele võrdselt (M. M. esimesest abielust, C. ja C.). Laste ema saab lasterikka pere toetust 600 eurot ja lisaks muid hüvesid. Laste ema saab endiselt elukaaslaselt igakuiselt 500 eurot kuus. Kõiki nelja last (M., I., C. ja C.) toetab C I fond. Enne vahistamist tegeles lastega ainult kostja ja laste ema laste kasvatamisest osa ei võtnud. Laste ema elab koos oma elukaaslasega korter elamus. Lapsed elavad aga hoopis vanavanemate juures. Kostja 60% töövõimetu ja keskmise puudega. Sissetulek 1000 eurot kuus töövõimetuspensionina. Seoses vahistamisega peatati pensioni maksmine ja tekkisid võlad pankadele ja liisinguettevõtetele. Kuna korter oli tagatiseks, siis võib jääda kodutuks.
3.01.02.2021 toimunud kohtuistungil jäid hagejate esindajad hagis toodud seisukohale. Hagejate ema seletuste kohaselt oli ta sunnitud poolte ühisest kodust lahkuma seoses kostja vägivaldsusega. Kuigi kostja on käesoleval ajal vahi all, ei ole välistatud, et peale vabanemist tuleb ta hagejate ema tülitama. Hagejate ema kolmas laps on saanud oma isalt elatist 2020 aastal kokku ca 500 eurot. Lasterikka pere toetust saab hagejate ema 300 eurot kuus, mitte 600 eurot nagu kostja ekslikult arvas. C I fondist hagejate ema ei ole mingit toetust saanud. Lapsed elavad koos emaga, mitte vanavanematega nagu kostja ekslikult arvab. Olevi tn korter on seoses võlgnevusega sundmüügis. Kostja jäi oma vastuse juurde. Ta ei mõista, miks hagejate ema pidi nende ühisest korterist lahkuma ja endale uue korteri üürima. Hetkel käib ka kohtuvaidlus C. M. isaduse üle.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejate isa. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagi esitati kohtule 10.06.2020.
6.Vaidlust ei ole ka selle üle, et: 1) Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele ka poeg M. ja kuni vahistamiseni osales ta ka hagejate ema lapse I. ülalpidamises; 2) Kostjal on kaitseväe teenistuses saadud vigastuse tõttu töövõime kaotus 60%; 3) Kostja puhul peatati seoses tema vahistamisega kaitseväepensioni maksmine, so käesoleval ajal alates kostja vahistamisest 18.05.2020 puudub kostjal sissetulek; 4) Kuni kostja vahistamiseni oli kogu pere peamiselt kostja ülalpidamisel. 5) Laste ema saab seoses kolme lapsega lasterikka pere toetust 300 eurot kuus; 6) Laste ema saab kolme lapse peale kokku lastetoetusi kokku 220 eurot kuus.
7.Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist sellega, et hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi, hagejate ema ei ole tõendanud oma varalist seisundit, alates 18.05.2020 seoses tema vahistamisega puudub tal sissetulek, tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele ka poeg M. ja kostjal on töövõime kaotus 60%.
8.TsMS § 230 lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi: Hagejate emale kuulub : 1) Korteriomand asukohaga: xxx; 2) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis); 3) Korteriomand asukohaga: xxx; 4) Sissetulekuks on ainult lastetoetused ja poeg I. isalt ebaregulaarselt laekuv elatis ; Kostjale kuulub: 1) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis);
2) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis). 3) Kostja viimase 12 kuu sissetulek oli 31 166,38 eurot, kuid seoses vahistamisega ta ei tööta ja tema pensioni maksmine on peatatud. Hagejad esitasid nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. Käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020 ja 2021.a 292 eurot lapse kohta). PkS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel Perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus tuvastas, et kostja, seoses tema vahistamisega alates 18.05.2020, tulu palga või pensionina ei saa. Samas kostja töövõimekaotuse pensionist on elatise maksmise jätkamine võimalik.
9.Maakohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma kummalegi lapsele elatist 150 eurot kuus. Hagejate ülalpidamine on osaliselt kaetud neile makstavate lastetoetusega ja lasterikkapere toetusega. Kostja pensionist on võimalik jätkata lastele elatise maksmist. Kuigi nii hagejate emale kui ka kostjale kuulub ühisomandina kaks korteriomandit, siis ei ole mõistlik käesoleval ajal nimetatud korteriomandeid elatise väljamaksmisele arvestada, sest eelnevalt peaksid laste vanemad vara jagama. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et kostjal on 60% töövõime kaotus, mis raskendab tal tööturul töö leidmist ning tema ülalpidamisel on ka poeg M. (ik xxx).
10.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
11.Maakohus jätab kostja lepingulise esindaja A. V.02.02.2021 esitatud vastuväite rahuldamata. Tegemist on korduva vastuväitega seoses kostja sooviga kuulata isiklikult ära hagejate seaduslik esindaja. Kohtuistungil maakohus tuvastas, et kõik soovitud küsimused oli võimalik esitada lepingulisele esindajale ja puudus mõistlik põhjendus, miks pidi siiski nendele küsimustele isiklikult vastama hagejate ema. Väär on väide, et kostja või tema esindaja ei saanud küsimusi esitada hagejate lepingulisele esindajale või keelas kostja esindajal küsimusi esitada. Kohus kõrvaldas üksnes hagi esemega mitteseotud küsimused. Väär on kostja väide, et hagejate lepinguline esindaja ei saanud küsimustele vastata.
12.Seoses hagi rahuldamisega, tühistab maakohus hagi tagamise määruse. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 164 lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud juhul on hagejatel ülalpidamise puudumine põhjustatud kostja vahistamisest, so kostja kaotas sissetulekud seoses tema vahi alla võtmisega. Kostja ei ole süüdi mõistetud, seega ei saa käesoleval ajal väita, et kostja on põhjustanud ise tahtlikult sellise olukorra. Menetlusest ei nähtu, et kostja on oma varalist seisundit varjanud. Kostja seletuste kohaselt soovis ta elatist
maksta vabatahtlikult ja tegi selleks oma kaitsjale taotluse, et kõik tema lapsed saaksid võrdses ulatuses elatist. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.