2-20-4805/26 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

6.2.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 9x p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § xx lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § xx lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 on kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020. a on PKS § xx lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. PKS xx lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § xx lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § xx lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnimetatud seadusesätete kohaselt on kostjal vanemana kohustus oma alaealisi lapsi T. T. ja T. T. (hagejaid) ülal pidada. Eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Hagejad nõuavad kostjalt elatist kummalegi x eurot kuus. Kohus leiab, et kuna elatist nõutakse alla seadusega ettenähtud alammäära, siis ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi nõutavas ulatuses tõendama. Kui kostja vaidleb nõudele vastu, siis peab kostja tõendama, et esineb mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses.

Riigikohus on 09.06.201x. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-1x (p 21.4) avaldanud seisukohta, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS xx lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on tuvastatud töövõimetus. Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ca 500 eurot kuus, mis kuluvad tema enda igapäevaste vajaduste katteks. Kostja väitel kuulub temale registreeritava varana korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tema eluasemeks, ning roller. Kohus kogus kostja varalise seisundi kindlakstegemiseks omal algatusel tõendeid. Kohtu nõudel esitas Eesti Töötukassa kohtule 02.12.2020. a tõendi (tl 38), millest nähtub, et alates 01.xx.2020. a on makstud kostjale töövõimetoetust keskmiselt 445,98 eurot kuus. AS SEB Pank esitas kohtule kostja konto väljavõtte perioodi 01.xx.2020. a -xx.12.2020. a. kohta (tl 41-48). Nimetatud tõendist nähtub, et sel perioodil on kostjale lisaks Eesti Töötukassa poolt makstud toetusele, makstud igakuiselt Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetust 60,86 eurot kuus. xx.12.2020. a seisuga oli konto jääk 0,35 eurot. Swedbank AS teatas 08.12.2020. a vastuses (tl 49), et kostjal on nende pangas kaks arvelduskontod, millest ühe jääk on 0,04 eurot ja teise jääk 0,09 eurot. Mõlemad kontod on blokeeritud ja alates 01.xx.2020. a kontodel toimingud puudusid. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostjale kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx tn x, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx. Kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 19.xx.2020. a. Kohus kontrollis Maanteeameti liiklusregistrist, et kostja nimele on registreeritud sõiduk – mopeed, registreerimismärgiga xxx. Mingit muu registreeritava vara olemasolu kostjal kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja sissetulekuks on riigi poolt makstavad toetused, ei saa kostjat vabastada oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Tulenevalt PKS § xx lg 2 2. lauses sätestatust peab kostja käsutama oma sissetulekut tema enda ja laste vajaduste katteks proportsionaalselt. Kostja seletas kohtuistungil, et tema igakuisteks kuludeks on korteri kommunaalmaksed ca 95 eurot kuus, kulud sidevahenditele, sh mobiiltelefoni järelmaks ca 35 eurot. Lisanduvad kulud toidule. Kohus hindab, et arvestades kostja sissetulekut, mille suurus on igakuiselt ca 500 eurot, õiglane, kui kostja maksab oma kahele alaealisele lapsele elatist kummalegi x eurot kuus nagu hagis nõutakse. Selliselt on kaetud laste minimaalsed vajadused kostjale langevas osas ja kostja enda käsutada jääb tema sissetulekust summa, mis on laste vajaduste katteks kantavast summast oluliselt suurem ja ületab üksi elava isiku minimaalset toimetulekupiiri.