Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 331,10 eurot (kolmsada kolmkümmend üks eurot ja kümme senti), millest 177,75 eurot moodustab riigilõiv ja 153,35 eurot hageja õigusabikulud. Mõista ExxxxMxxxxxx välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg-tes 1–3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Aktiva Finants esitas 13. mail 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxx Mxxxxxx 1552,65 euro saamiseks. Kohus tegi 21. mail 2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Avaldaja ei soovinud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, soovides jätkata hagimenetluses.

lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Nõude materiaalõigusliku alusena tugineb hageja VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100 ning § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6. Hageja leiab, et kuna võlgnik on kohustust rikkunud, võib hageja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja arvestas viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni kogusummas 807,02 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõude põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 776,30 eurot. Kostjale on esitatud arve võlgnevuse sissenõudmise kuluga. Võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 776,35 eurot ja viivised 776,30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 22. oktoobri 2015. a määrusega menetlusse, edastas kostjale määruse ja hagiavalduse koos lisadega ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse. Menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega anti 27. oktoobril 2015 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx allkirja vastu üle Exxx Mxxxx elukaaslasele LxxxxxKxxxxxxx Sellega loeti TsMS § 322 lg 1 järgi dokumendid Exxx Mxxxxx kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles kostja poolt hagile õigeaegselt vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja taotlusel on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kindlaks, et kostja sõlmis AS-iga Tele2 Eesti 27. augustil 2012 seadme järelmaksulepingu nr 30046803 (tl 23) ja 19. novembril 2012 liitumislepingu nr 30046803 (tl 24). Järelmaksulepinguga soetas kostja mobiiltelefoni Nokia 500 hinnaga 190 eurot tasumise tähtajaga 27. veebruar 2014. Kostja kohustus igakuiselt seadme eest tasuma 10,50 eurot. Liitumislepingu järgi sai kostja kasutada paketi „Tele2 ERA“ ja lisateenusena „Nuti 4,99“. Seadme järelmaksulepingus ja liitumislepingus on kliendi kinnitusena kirjas, et klient on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega, järelmaksu tingimustega, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, valitud teenuspaketi ja lisateenuste tingimustega ning Tele2 hinnakirjaga ja kohustub neid täitma.

Vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste (tl 48–60) punktile 4.1.1 on klient kohustatud täitma lepingut, tingimusi, sh teenusepaketi ja kampaania tingimusi, Tele2 teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjale ning kehtivate õigusaktide nõudeid. Punkti 4.1.2 järgi on kliendil kohustus tasuda talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ja arvelduskorra kohaselt. Punkt 4.8 ütleb, et klient on kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Punkt 6.13.2 annab Tele2-le õiguse nõuda maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist, mida arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2 viivise arvestamisel võlaõigusseadusest. Kostjale esitatud arvete ja hagiavalduses kajastatu alusel tegi kohus kindlaks, et kostja on tasunud viimati hagejale 1. novembril 2012 esitatud arve. Kostjale ajavahemikul 1. detsembrist 2012 kuni

VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste (tl 48–60) p 4.1.1 kohustab klienti täitma lepingut, tingimusi, sh teenuspaketi ja kampaania tingimusi, Tele2 teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjale ning kehtivate õigusaktide nõudeid. Tingimuste p-de 4.1.2 ja 4.8 kohaselt on klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt ning hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajatena tegutsevate isikute teenuste eest. Tingimuste p 6.13 järgi on klient kohustatud tasuma arve kas Tele2 esindustes, kus sularahatehingud arvete maksmiseks on võimalikud, või Tele2 arveldusarvele hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. Käesoleval juhul on selge, et kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi. Rikkumine on tõendatud, hageja on nõudnud kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue hõlmab lisaks teenuste ja kauba järelmaksu tasumisele ka kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 162,95 eurot. Ehkki hagejal on tulenevalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-st 4.8 õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist, leiab kohus, et hageja ei ole millegagi tõendanud ega põhjendanud sissenõudmiskulude kandmist. Nõude sissenõudmine toimub käesolevas kohtumenetluses, mille menetluskulud leiavad käsitlemist kohtumenetluse kulude raames. Millised on need sissenõudmistoimingud, mida hageja on teinud ja sellega seotud kulutusi kandnud, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Seetõttu jätab kohus hagi sissenõudmiskulude summa 162,95 euro ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 613,40 (776,35-162,95) eurot. Lisaks põhinõudele taotleb hageja kostjalt alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 776,30 eurot. Viivise arvutamine tuleneb Tele2 teenuste osutamise tingimuste p-st 6.13.2, mille järgi on Tele2-l õigus nõuda kliendilt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2 viivise arvestamisel võlaõigusseadusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on leidnud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja, s.o 13. mai 2015. a seisuga on viivise summaks 807,02 eurot, mida hageja on heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 776,30 eurot.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates arve nr 38841587 sissenõutavaks muutumisest, s.o 19. juunist 2013 kuni 7. detsembrini 2015 on sissenõutavaks muutunud viivise arvutus lähtudes kohtu poolt rahuldatud põhinõudest summas 613,40 eurot järgnev: 613,40*viivitatud päevade arv 901*viivis 0,15%=829,01 eurot. Seega on otsuse tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks viivised kogusummas 829,01 eurot. Kuna hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kostja poolt põhinõude tasumiseni nii, et viivis ei ületa põhivõlga, lähtub kohus TsMS §-st 439 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hageja poolt kohaldatud määras ehk põhivõlaga võrdses summas, s.o summas 613,40 eurot. Kokku rahuldab kohus hagi summas 1226,8 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus otsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ja vastavalt TsMS 18. peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 20). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 225 eurot (46,58 eurot tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 178,42 eurot täiendav riigilõiv) ja esindajale makstud õigusabitasu summas 415,43 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi 79% ulatuses (hagi rahuldatakse summas 1226,80 eurot taotletud 1552,65 euro asemel), jaotab kohus ka riigilõivu kostja ja hageja vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus 79% riigilõivust (177,75 eurot) kostja kanda ja 21% (47,25 eurot) hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulude nimekirja ja arve (tl 22–21) kohaselt on õigusabi osutatud 415,43 euro eest. Kohtu hinnangul ei saa hageja õigusabi tasu sellises summas pidada mõistlikuks ega

põhjendatuks. Hageja esindaja on esitanud hagejale õigusabi osutamise eest arve summas 415,43 eurot, teenuse nimetuseks on arvel märgitud „esindustasu võlglase Exxx Mxxxx kohtumenetluses“. Kohus leiab, et esitatud hagi puhul on tegemist nn masshagide hulka kuuluva nõudega, mida menetletakse standardteksti ja lisadokumente esitades suurel hulgal. See tähendab, et õigusabi vajadus on minimaalne ja hagi esitamine, lisade koostamine ja muu õigusabi hulka kuuluv on paljukordselt läbitehtud protsess. See ei nõua õigusabi osutajalt täiendavaid teadmisi, puudub sisuline keerukus ja eriline maht, mis õigusabi tasu taotletud määras õigustaks. Seetõttu mõistab kohus õigusabi tasu välja 25% ulatuses põhinõudest, s.o summas 153,35 eurot. Selles ulatuses kuulub hageja lepingulise esindaja tasu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et selline taotlus tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 331,10 eurot (sh riigilõiv 177,75 eurot ja hageja õigusabi tasu 153,35 eurot). Ülejäänud menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.