Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
28.jaanuaril 2021.a, Tallinnas
Hagihind
2 628 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-20-9539 XXX hagi XXX ja XXX vastu elatise vähendamise nõudes
nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoh: XXX, Tallinn; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja Nastasja Musienko (HUGO OÜ, Endla 15, 10114 Tallinn; e-post [email protected]) Kostjad: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn) XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn) Kostjate seaduslik esindaja XXX (sünd. XXX, elukoht XXX, Tallinn; e-post ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta XXX hagi XXX ja XXX vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Jätta hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.XXX esitas 02.07.2020 Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX vastu elatise vähendamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-15979 välja mõistetud
hagejalt kostjate kasuks elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja kinnitab, et tema sissetulek on 700 eurot, sellest 544 eurot Töötukassa toetus, mida hageja saab viimast korda juulikuus. Rohkem sissetulekuid hagejal ei ole. Hagejal on veel üks alaealine laps, keda ta sama moodi peab toetama ka kasvatama. Hageja ei suuda kostjatele tasuda elatist seaduses sätestatud määras. 02.07.2020 päeva seisuga on hagejal kostjate ees elatise võlg summas 1 566 eurot.
1.3.Hageja peamiseks sissetuleku allikaks oleva äriühingu XXX käive on langenud, s.o 01.01.2019 – 01.01.2019 oli käive 380 000 eurot ja 01.01.2020 - 01.07.2020 on käive 35 000 eurot. Ettevõte ei tööta ja kui tellimusi ei tule, lõpetab tegevuse. Teine hagejale kuuluv äriühing XXX kasumit ei anna. Hageja palub arvestada ka sellega, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega s.o 120 eurot kuus. Hageja on võimeline tasuma kostjatele elatist summas 146 eurot kuus, s.o kokku 292 eurot.
1.4.Hageja mobiiltelefoni arve sisaldab personaalarvuti ja telefoni järelmakseid, koos kindlustustega, rahvusvahelisi töökõnesid ja lisaks koduseid teenuseid. Treeningutele kulutatav 70 eurot on vajalik mentaalse ja füüsilise töövõime säilitamiseks ning 50 eurot kuus riietele on väga väike kulu. Väide, et hageja varjab sissetulekuid on demagoogiline. OÜ XXX käive on langenud võrreldes 2019 aastaga 80 % ja OÜ XXX samuti kasumit ei tooda. Mõlemal ettevõttel on kulud suuremad kui tulud. Kostjate väide, et hageja omab XXX, Tallinn korterit on samuti vale, kuna kinnistul on 90 000 euro suurune hüpoteek ärilaenule ja lisaks kuulub 1/2 korterist XXX. Kostjate esindaja XXX on abielus XXX, kellele kuulub XXX OÜ, millel on prognoositav 2020 käive 1,6 miljonit ja ilmselgelt ei kannata kostjad materiaalse puuduse all. Lastega seotud kulusid ei ole hagejaga eelnevalt kokku lepitud. Lisaks on hageja viibinud 2019 2 kuud ja 2020 kuu aega mentaalsete probleemidega haiglaravil.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 284 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu.
3.1.Kostja leiab, et hageja peaks esmalt üle vaatama oma kulud ja vajadusel müüma kinnisvara. Hageja ei ole mõistlik kulutada iga kuiselt telefonile 130 eurot, riietele 50 eurot, trennil 70 eurot ning lisaks tasuma erinevaid laenumakseid. Kostjad vaidlevad vastu hageja sissetulekule, kuivõrd hagejale kuuluvad firmad XXX OÜ ja XXX OÜ, mille mõlema juhatuse liige ta on ja omab nendes ainuesindusõigust. Hageja on viimaste aastate jooksul teadlikult ära kantinud enese nimel olnud kinnisvara oma firmade nimele. XXX hoovi majas elavad sees üürnikud, mille üüritulu hageja varjab ja on kinnitanud, et OÜ XXXi tulu ei teeni. Liasaks omab hageja korterit Tallinnas XXX. Kostja XXX tegeleb purjetamisega, kus terve suvi on võistlusi täis ja iga võistlus maksab umbes 100 eurot, juulis oli 3 võistlust. Kostjad on kasvueas ning vajavad elamiseks ja kasvamiseks isa rahalist toetust.
3.2.Laste elatusraha on hageja 2020 aastal 11 kuu jooksul maksnud 5 019 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 6 424 eurot. Kostjal XXXl on silmad haiged ja ta on vajanud iga aasta uusi prille ning lisaks külastab regulaarselt hambaarsti seoses breketitega. Kostja XXX kulutused on suured seoses tema harrastusega (kostja tegeleb purjetamisega). September, oktoober ja november 2020 on hageja tasunud kostjatele õiges summas, s.o 584 eurot elatist kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et
pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejal on kostjate ülalpidamiskohustus ning hageja on kostjatele tasunud 2020 aastal elatist kokku summas 5 019 eurot. Seejuures on hageja 2020 aasta septembris, oktooberis ja novembris tasunud kostjatele elatist igakuiselt kokku summas 584 eurot. Vaidluse all on asjaolu, kas hagejal on kohustus tasuda kostjatele elatist seadusjärgses miinimummääras kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
9.Hageja palub vähendada XXXle igakuiselt makstavat elatist alates hagiavalduse esitamisest summani 146 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ja XXXle igakuiselt makstavat elatist alates hagiavalduse esitamisest summani 146 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.
10.Kostjad vastava hageja nõudega ei nõustu, kuivõrd nende hinnangul hageja varjab oma sissetulekuid ning vara.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Riigikohus on 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-118651 punktis 10 selgitanud, et PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1603
12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
13.Kohus on 06.11.2020 e-kirjaga (t lk 35-36) selgitanud, et hagejal tuleb tõendada, et tal esineb mõjuv põhjus tasuda kostjatele elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15), tõendada enda enda majanduslikku olukorda, s.o hagejal tuleb esitada kõikide enda pangakontode väljavõtted viimase 12 kuu kohta ja andmed varalise seisu kohta ning esile tuua, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 12). Kui hageja tugineb sellele, et miinimumelatise väljamõistmisel satuvad tema lapsed ebavõrdsesse olukorda, tuleb hagejal esitada vastavad tõendid.
14.Hageja on 26.11.2020 üksnes avaldanud, et hagejal ei ole mootorsõidukit, hagejal on korter XXX, Tallinn, millisest pool kuulub hagejale ja on koormatud hüpoteegiga. Hageja töötab ettevõttes XXX OÜ (t lk 42).
15.Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt arvestada sellega, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega s.o 120 eurot kuus.
16.Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
17.Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud hagejat esitama enda avaldatud seisukohtade osas tõendid ning hageja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et hageja ei ole suuteline tasuma kostjatele seaduses sätestatud määras elatist.
18.Kuivõrd hageja ise on 26.11.2020 avaldanud, et ta töötab ettevõttes XXX OÜ, siis tuleb jätta 12.07.2020 esitatud Eesti Töötukassa 10.07.2020 otsus nr TA20-0095975 tähelepanuta (t lk 20).
19.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ning esitatud tõendeid, leiab kohus, et hagiavaldus põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 2 628 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Kostjad on avaldanud, et neil puuduvad hüvitatava menetluskulud (t lk 51). Seega jätab kohus hüvitatavad menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.