Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
AA hagi AS-i Saga Golf ja OÜ Proformest vastu mängukeelu tühisuse tuvastamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AA (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja I AS Saga Golf (registrikood 11930742) Kostja II OÜ Proformest (registrikood 11732373), kostjate seaduslik esindaja KL
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.08.2015 otsus tühistada.
2.Tuvastada, et AA-l on õigus kasutada AS Saga Golf aktsiatest tulenevat mänguõigust.
3.Lõpetada menetlus AA nõudes AS-i Saga Golf ja OÜ Proformest vastu tuvastada mängukeelu tühisus.
5.Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AS Saga Golf ja OÜ Proformest kanda võrdsetes osades.
6.Mõista AS-lt Saga Golf välja AA kasuks hüvitis menetluskulude katteks summas 1608,76 eurot. Summa tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013.
7.Mõista OÜ-lt Proformest välja AA kasuks hüvitis menetluskulude katteks summas 1608,76 eurot. Summa tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013.
8.AS-l Saga Golf tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1608,76 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.OÜ-l Proformest tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1608,76 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.AA (hageja) esitas 28.04.2015 hagi AS-i Saga Golf (kostja I) ja OÜ Proformest (kostja II) vastu tuvastamaks, et hagejal on õigus kasutada AS-i Saga Golf aktsiatest tulenevat mänguõigust ning tuvastamaks mängukeelu tühisus. Hagiavalduse kohaselt on kostja I Otepää golfikeskuse valdaja ja operaator. Kostja II on kinnistu omanik, millel asub golfikeskus. Kostjate juhatuse liige on KL. Hagejale kuulub üks kostja I A-seeria aktsia. Kostjale II kuulub 100% B-seeria aktsiatest. Kostja I põhikirja p 2.4.1 kohaselt annab A-seeria aktsia ühe hääle üldkoosolekul ja ühe nimelise mänguõiguse aktsiaseltsi golfiväljakul. Sama punkti kohaselt on mänguõiguse iga-aastase piiramatu kasutamise eelduseks kõikide A-seeria aktsiaga seotud tasude maksmine. 02.05.2015 toimus Otepää golfikeskuses GVT Golfiklubi hooaja avakohtumine, millele on kutsutud ja millel osalemise soovi on avaldanud ka hageja. Hagejat teavitati, et hageja suhtes on kostja II osaniku otsusega kehtestatud mängukeeld ning hagejal on golfikeskuse territooriumil keelatud viibida, viidates Nurmak OÜ ja kostja II vahelisele kohtuvaidlusele seoses töövõtulepingu täitmisega. Hageja hinnangul üritavad kostjad mängukeelu kehtestamise läbi mõjutada hagejat sõlmima kompromissi töövõtulepingust tulenevas vaidluses. Hagejale ei ole eelnimetatud osaniku otsust esitatud. Hageja on seisukohal, et temale väidetavalt kehtestatud golfi mängimise keeld Otepää golfiväljakul on ebaseaduslik. Kostjate esindaja on e-kirja teel lubanud kasutada vajadusel turvafirma abi, kui hageja peaks ikkagi golfiväljakule tulema. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei ole hageja seaduslikke õigusi rikkunud. Pooled on omavahel suhelnud nii enne kui peale hagiavalduse esitamist, hagejale ei ole tehtud ühtegi takistust golfiväljakule pääsemiseks. Hageja on mitmeid kordi broneerinud ja kasutanud Otepää Golfiväljaku teenuseid terve hooaja jooksul, samuti on hageja sel hooajal osalenud mitmel golfivõistlusel ilma, et kostjad oleksid teenuste kasutamist keelanud või takistanud. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kuulub hagejale üks kostja I A-seeria aktsia ja kostjale II kuulub 100% B-seeria aktsiatest. Kostja I põhikirja p 2.4.1 sätestab, et A-seeria aktsia nimiväärtusega 100
krooni annab 1 hääle üldkoosolekul ja 1 nimelise mänguõiguse kostja I golfiväljakul. Samuti sätestab kostja I põhikirja p 2.4.1, et mänguõiguse iga-aastase piiramatu kasutamise eelduseks on kõikide Aseeria aktsiaga seotud tasude maksmine ning mänguõiguse kasutamise täpsed tingimused ja korra kehtestab kostja I põhikirjas sätestatud piirmäärade ulatuses kostja I nõukogu. Hageja on esitanud kohtule kostjate vastu tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 tulenevalt. TsMS § 368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja tugineb kostjate esindaja KLiga peetud kirjavahetusele, millest tulenevalt on hagejale 15.04.2015 elektronkirjaga teada antud, et seoses Otepää golfiväljaku juhatuse poolt kehtestatud mängukeeluga on hagejal keelatud golfikeskuse territooriumil viibimine. Samas ei ole kohtule esitatud kostja I ega kostja II juhatuse/nõukogu otsust mängukeelu kehtestamise kohta. Kostjate poolt esitatud andmetest nähtuvalt ei ole hagejale mängukeeldu kehtestatud ning kostja on osalenud võistlustel. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine kostjate poolt on tõendamata. Hagejale on mängukeelust teavitatud elektronkirjaga, puuduvad kostjate juhtorganite otsused mängukeelu kehtestamise kohta ja tegelikkuses ei ole hagejale tehtud takistusi kostja I A-seeria aktsiast tuleneva mänguõiguse kasutamiseks. Üksnes elektronkirjaga teavitus mängukeelu kehtestamise kohta ei ole piisav, et tuvastada kostjate poolt hageja õiguste rikkumine. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kui hagi pole võimalik rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus heidab hagejale ette, et ta ei esitanud kostja I ega II juhatuse/nõukogu otsust mängukeelu kehtestamise kohta. Hagile lisatud tõenditest (e-kirjadest) nähtub väga selgelt, et apellandi suhtes kehtib mängukeeld. E-kirjades on viidatud nii Otepää golfiväljaku juhatuse otsusele kui ka on vastustajate seaduslik esindaja märkinud, et tegemist on Proformest OÜ osaniku otsusega. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt keelati apellandil väga golfiväljakul viibimine ning lubati vajadusel kasutada turvameeste abi. Samuti on lisatud tõenditest ilmselgelt aru saada, et apellandile on kehtestatud mängukeeld. Seda on teatanud apellandile kostjate seaduslik esindaja korduvates e-kirjades ning põhjendanud keeldu töövõtulepingust tuleneva vaidlusega. Maakohus ei ole menetluses ega vaidlustatud otsuses viidanud, et apellandil oleks mängukeelu asjaolu tõendamata. Apellant ei läinud vaidlustama maakohtusse ühtegi kostjate organite otsust vaid tegemist on tuvastushagiga aktsiast tulenevate õiguste teostamiseks. Maakohus hindas valesti tõendeid, nende hindamist otsusest ei nähtu. Apellant viitab apellatsioonkaebuses e-kirjadele, milles talle teatati mängukeelust ja heidab maakohtule ette nende hindamata jätmist. Peale hagi esitamist teatasid kostjad, et ei ole teinud takistusi hagejale mänguväljakutel viibimiseks. Samas on kohtumenetluse ajal vastustajad andnud mõista, et hetkel saab apellant väljakut kasutada, kuid mängukeelu lõpetamiseks tuleb pidada läbirääkimisi. Hageja palus tuvastada mänguõiguse olemasolu, hagejal oli tulenevalt kostjate käitumisest tuvastushuvi. Sellist hagi poleks saanud jätta rahuldamata. Hageja hoiatas kostjaid, et pöördub kohtusse, kui ei kinnitata tema mänguõiguse olemasolu. Maakohus on eelnevast tulenevalt kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust, jättes kohaldamata ÄS § 226 ja kostja I põhikirja p 4.2.1. ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda
aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Kostja I põhikirjas p 4.2.1 on ette nähtud muuhulgas, et aktsia annab nimelise mänguõiguse golfiväjakul ning mänguõiguse iga-aastase piiramatu kasutamise eelduseks on kõikide A-seeria aktsiaga seotud tasude maksmine. Mänguõiguse kasutamise tasu maksmisel on aktsionäril õigus kasutada golfiväljakut vastaval hooajal piiramatu arv kordi. Asjas ei ole vaidlustatud, et apellant on täitnud enda kohustused kostja I ees ning tal on põhikirja kohaselt õigus kasutada golfiväjakut piiramatu arv kordi. Seoses eeltooduga jaotas maakohus ebaõigesti ka menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada aktsiatest tuleneva mänguõiguse tuvastamise nõude osas seoses materiaalõiguse väära kohaldamisega ja menetlusõiguse olulise rikkumisega. Ringkonnakohus saab teha nimetatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). I
7.Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale kuulub üks kostja I A-seeria aktsia ja kostjale II kuulub 100% B-seeria aktsiatest. Kostja I põhikirja p 2.4.1 sätestab, et A-seeria aktsia nimiväärtusega 100 krooni annab 1 hääle üldkoosolekul ja 1 nimelise mänguõiguse kostja I golfiväljakul. Samuti sätestab kostja I põhikirja p 2.4.1, et mänguõiguse iga-aastase piiramatu kasutamise eelduseks on kõikide A-seeria aktsiaga seotud tasude maksmine ning mänguõiguse kasutamise täpsed tingimused ja korra kehtestab kostja I põhikirjas sätestatud piirmäärade ulatuses kostja I nõukogu.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja tugineb kostjate esindaja KL-iga peetud kirjavahetusele, millest tulenevalt on hagejale 15.04.2015 elektronkirjaga teada antud, et seoses Otepää golfiväljaku juhatuse poolt kehtestatud mängukeeluga on hagejal keelatud golfikeskuse territooriumil viibimine. Samas ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hageja ei ole kohtule esitanud kostja I ega kostja II juhatuse/nõukogu otsust mängukeelu kehtestamise kohta, ei saa hagi rahuldada.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja õiguste rikkumine kostjate poolt on tõendamata. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osaleda 02.05.2015 Otepää golfikeskuses GVT Golfiklubi hooaja avakohtumisel ja teatas oma osalemisest e-postiaadressile XXX@XXX. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejat teavitati seejärel asjaolust, et tal on mängukeeld. 15.04.2015 e-kirjaga on kolmas isik, so caddiemaster SZ, teavitanud hagejat Otepää golfiväljaku juhatuse kehtestatud mängukeelust ning vajadusest kontakteeruda juhtumi lahendamiseks juhatuse liikme KL-iga. Vaidlust ei ole selles, et KL on kostjate juhatuse liige. Sama kuupäeva kirjas on KL kinnitanud mängukeeldu tellija (peetakse silmas kostjat II) eraomanduses oleval golfiväljakul. 21.04.2015 on KL selgitanud e-kirjas, et tegemist on kostja II osaniku otsusega. Mängukeeldu kinnitab KL ka 23.04.2015 e-kirjas, mille kohaselt: „Oled mängukeelust teavitatud. Proformest OÜ on kehtestanud AA-le mängukeelu, mida järgib nii väljaku omanikfirma kui operaatorfirma AS Saga Golf juhatus ja personal. Vajadusel kasutame turvafirma abi, kui mängukeeldu rikutakse.“ Eelnimetatud kirjast sai hageja mõistlikult järeldada, et kostjad ei luba hagejal hageja poolt soovitud golfikohtumisel osaleda. Seega oli hagejal õigustatud huvi tuvastada, kas tal on aktsiatest tulenev õigus mänguväljakut kasutada (TsMS § 368 lg 1).
10.27.04.2015 on hageja oma esindaja vahendusel pöördunud enne kohtumenetlust mängukeelu puudumise tuvastamiseks ja sellekohase kinnistuskirja väljastamiseks kostja II poole ning palunud
edastada hiljemalt 28.04.2015 kella 15:00 hageja esindajale kinnituskiri, et hageja suhtes ei ole kohaldatud mängukeeldu ning hagejal on õigus viibida Otepää Golfiklubi territooriumil, sh väljakul golfi mängida. 28.04.2015 kell 22:05 on hageja esitati hagi kohtusse. Puuduvad andmed, et selleks ajaks oleks kostjad hagejale selgitanud, et tema suhtes ei kehti mängukeeld.
11.Mõistlik inimene pidi sellises olukorras aru saama, et teda ei lasta golfiväljakule. Hageja õigus kasutada aktsiast tulenevat mänguõigust tulenes kostja I põhikirja punktist 2.4.1. ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Kostja I on seda õigust mänguõiguse põhjendamatu keelamisega rikkunud. Kuigi keeldu ei viidud täide, oli hagejal ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahtlus, et seda tehakse. Hagejal oli põhjendatud huvi kohtu poole pöördumiseks ja oma õiguse tuvastamiseks. Hageja nõue kostja I vastu tuleb seetõttu rahuldada.
12.Kostjal II puudus seaduslik alus hagejal golfimängu keelata, vähemalt ei ole kostja sellisele alusele menetluses tuginenud. Seega saab kostja II tegevust vaadelda hageja suhtes kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisena. Kahju tekitamise õigusvastasus seisneb teise äriühingu aktsiast tuleneva õiguse piiramises, st hageja majandustegevusse sekkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 6). VÕS § 1055 lg 1 rakendamise puhul ei ole oluline rikkuja süü. VÕS § 1055 lg 1 I lause kohaselt, kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvaradatakse, võib isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kuigi hageja tuvastusnõue kostja II vastu ei pruugi tagada hageja õiguste kaitset sarnastest rikkumistest tulevikus hoidumiseks, ei ole põhjendatud tuvastusnõude rahuldamata jätmine. Tuvastushuvi olemasolu hagejal ei välista see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellega ähvardamisest hoidumise hagi.
13.Asjas pole ka võimalik väita, et kostjad on hageja nõude vabatahtlikult täitnud peale hagi esitamist. Kostjad on väitnud, et hageja on lubatud pärast hagi esitamist mängudele, kuid nad ei tunnista hageja nõudeid. 29.04.2015 kostjate seadusliku esindaja e-kirjast järeldub, et hageja lubatakse 02.05.2015 erandkorras starti, mis ei tähenda kokkuleppele jõudmist. Poolte kirjavahetusest ilmneb, et hagejale tehakse kostjate poolt takistusi golfiväljaku kasutamisel seoses teise õigusvaidlusega, millega on seotud hageja juhitav äriühing. Apellatsioonimenetluses on kostjad kinnitanud, et vastavalt kostja I põhikirjale kehtestatud mängukeeldu hageja suhtes kehtestatud ei ole. Seega peavad kostjad võimalikuks põhikirjas määratud korras kehtestamata mängukeeldudega ähvardamist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue kostjate vastu tema õiguse kasutada kostja I aktsiast tulenevat mänguõigust tuvastamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.Poolte menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4 kolmanda lause alusel kostjate kanda võrdsetes osades.
15.Apellatsioonikohtu istungil loobus hageja nõudest tuvastada mängukeelu tühisus. Seoses hageja nõudest loobumisega tuleb menetlus nimetatud nõude osas lõpetada (TsMS § 429 lg 1, § 645 lg 1). Nõudest loobumine ei riku antud juhul olulist avalikku huvi ja selle vastuvõtmiseks keeldumiseks ringkonnakohus alust ei näe. Seoses nõudest loobumisega tuleb maakohtu otsus nimetatud nõude rahuldamata jätmise osas tühistada (TsMS § 431 lg 2). Üldjuhul jäävad menetluse lõpetamisel menetluskulud hagist loobumise korral hageja kanda, v.a juhul, kui kostja on nõude rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole mängukeeldu kehtestatud, kuid kostjad on hagejale selle olemasolu väitnud ja põhjustanud sellega hageja kohtusse pöördumise. Sellises olukorras oleks hageja menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb menetluskulud ka nimetatud osas jätta kostjate kanda võrdsetes osades (TsMS § 162 lg 4 ja § 173 lg 4).
II
16.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt kantud ja talle kostjate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kuivõrd maakohus jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud maakohtus hageja kanda, siis maakohus hageja poolt kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ei ole. Ringkonnakohus hindab seetõttu ka hageja poolt maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
17.Hageja esitas maakohtus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse, milles palus kostjatelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 3372,52 eurot ning tasutud riigilõivu katteks 350 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud ajakuluga 21,62 h järgnevaid õigusabitoiminguid: kliendiga kohtumine ja nõupidamine 1,08 h; konsultatsioon kliendiga telefoni teel 0,33 h; AS Saga Golf päringute tegemine, telefonikõned ja e-maili edastamine 0,25 h; nõudekirja koostamine seoses AS Saga Golf ja Proformest OÜ esindajale kohtuvälise lahendi saavutamiseks 0,33 h; hagiavalduse materjalidega tutvumine, põhikirjadega tutvumine 1,58 h; hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine 5,19 h; hagiavalduse redigeerimine ja edastamine kohtusse 0,44 h; kohtumäärusega tutvumine ja e-kiri kliendile 0,5 h; kliendiga kohtumine ja kompromissiettepaneku arutamine 1,67 h; e-kirjad ja kõned kliendiga 0,17 h; kompromissettepaneku koostamine 1,25 h; menetluskulude nimekirja koostamine 1 h; kostja vastuse ja lisade analüüs ja edastamine kliendile 2,34 h; kostja vastuse tutvustamine kliendile 1,25 h; arvamuse koostamine kostja vastusele 2,67 h; vastuse redigeerimine ja kohtule edastamine läbi e-toimiku ning e-kirjaga kostjate esindajale 0,92 h; täiendava menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule 0,65 h. Apellatsioonimenetluses palub hageja kostjatelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 1287 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 300 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsioonimenetluses ajakuluga 8,25 h järgnevaid õigusabitoiminguid: kohtuotsusega tutvumine, edastamine kliendile 0,25 h; materjalide analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine 3,25 h; apellatsioonkaebuse täiendamine, edastamine kohtule 1 h; kohtumäärusega tutvumine 0,25 h; vastaspoole vastusega tutvumine, analüüs, edastamine kliendile 0,75 h; kliendiga kohtumine, nõupidamine 1 h; kohtumäärusega tutvumine 0,25 h; ettevalmistuskohtuistungiks 1,5 h. Kohtuistungil palus hageja esindaja jätta istungil osalemise ajakulu 0,5 h eelnevalt esitatud menetluskulude hulka. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, paludes menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Ühtlasi palub hageja vastavalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostjatel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ning et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013.
18.Kostjad vaidlevad hageja menetluskuludele vastu lepingulise esindaja kulude osas, leides, et need on üle paisutatud, ning paluvad ringkonnakohtul hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollida.
19.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtus tehtud õigusabitoimingute ajakulu hagiavalduse esitamise osas (kokku 9,2 tundi) ja kostjate vastusele arvamuse koostamise osas (kokku 7,18 tundi) ülepaisutatud. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul
ei ole tegemist õiguslikult keeruka ega materjalide hulgalt mahuka vaidlusega, on ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse kohtule esitamise ajakulu põhjendatud 7 tunni ja arvamuse koostamine kostja vastusele 4 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamine ei vaja õigusteadmisi ja selle kulu hüvitamine pole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud 04.05.2015 kohtumäärusega tutvumise toiming, kuivõrd 30.04.2015 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse, ning seega ei ole tegemist kuluga, mida saaks hinnata põhjendatuks ja vajalikuks ning mis kuuluks vastaspoole poolt hüvitamisele. Kompromissläbirääkimiste pidamist toimiku materjalidest ei kajastu, mistõttu ei ole vastav kulu kontrollitav ja tuleb jätta seetõttu arvestamata. Apellatsioonimenetluse toimingutest tuleb hinnata vajalikeks ja põhjendatuteks kohtuotsusega tutvumine 0,25 h; apellatsioonkaebuse koostamine 4,25 h; vastaspoole vastusega tutvumine 0,75 h ning ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil (kestusega 0,5 tundi) osalemine 1,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses 18.09.2015 kohtumäärusega tutvumisest (0,25 h), on vajalik ja põhjendatud osaliselt, s.o 0,08 h ulatuses. 18.09.2015 määruse puhul oli tegemist trafaretse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, millise puhul on vandeadvokaadist esindajale eelduslikult juba määruse resolutsioonist arusaadav, et määruse põhjendav osa ei sisalda endas apellatsioonkaebuse esitaja jaoks olulist infot ega pane apellatsioonkaebuse esitajale mingeid kohustusi. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel pidada toimingute nimekirjas märgitud 13.10.2015 kliendiga nõupidamist, kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu selle vajalikkus. Kommunikatsiooni kliendiga saab pidada küll lubatavaks, kuid selliste kulude eest ei pea vastaspool menetluskulude kandmise näol vastutama. Põhjendatud ei ole vastaspoolelt välja mõista ka 23.10.2015 määrusega tutvumisega seotud kulusid, kuivõrd 22.10.2015 määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja menetlusliku taotluse, mistõttu ei saa seda kulu hinnata vajalikuks.
20.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnitasuga 156 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et tema poolt osutatava õigusabi teenuse tunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad hageja lepingulise esindaja tunnihinnale otseselt vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd hageja esindaja tunnihind on avaldatud kostjate jaoks eksitavalt, millest võib olla tingitud ka hageja esindaja tunnihinna mittevaidlustamine, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Seega on põhjendatud vähendada hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 euroni käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuulub vastavalt TsMS § 174 lõikele 10 hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele koos käibemaksuga, s.o 144 eurot tund.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 17,83 (7+4+0,25+4,25+0,75+1,5+0,08) tundi. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 2567,52 (17,83 x 144) eurot. Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 350 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot. Kostjad hageja riigilõivu kuludele vastuväiteid esitanud ei
ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu kokku 650 eurot tuleb hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada ning nimetatud summa kuulub hagejale kostjate poolt hüvitamisele. Seega kuulub hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele kokku 3217,52 (2567,52+650) euro ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kindlaksmääratud summast pool, s.o 1608,76 eurot, AS Saga Golf kanda ja pool, s.o 1608,76 eurot, Proformest OÜ kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel väljamõistetud menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.