Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

18.11.2015

RESOLUTSIOON

ümberühendamine on pahatahtlik või sel ajal kui toimus katlamaja ümberehitus. 23.11.2011 esitasid hagejad kostjale vastuväite, milles selgitasid, et hagejad ei nõustu kostja esitatud arvega ning selgitasid, et kui kostjal on etteheiteid hagejate vastu, siis tuleb esitada konkreetne nõue koos vastavate tõenditega. 06.12.2011 saadeti kostja töötaja KL poolt e-kiri, mille kohaselt on kostja analüüsinud Kuusekese 4a-6 elektriarvesti näitusid ning avastanud, et elektrienergia tarbimise näitude kogused vähenesid alates veebruarist 2008 2/3 võrra. Elektrienergia tarbimise arvestus toimus kostja paigaldatud mõõtevahendiga ning hagejal ei olnud õigust ja võimalust sekkuda mõõteseadme nõuetelevastavuse kontrolli menetlusse. Hagejad ei ole tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult ning pole mõjutanud mõõtetulemust. Hagejad on kostjale korduvalt selgitanud, et hagejatel ei ole elektrialaseid eriteadmisi, mistõttu ei ole kuidagi võimalik, et hagejad oskaksid umber ühendada juhtmeid elektrikilbis või hinnata mõõteseadme korrasolekut. Siinkohal märkisid hagejad, et kostja poolt 11.11.2011 saadetud e-kirjas viitab kostja, et umber ühendamine on võinud toimuda ka hoopis katlamaja ümberehitamise käigus. Seega on kostja tunnistanud, et ta ise ka ei tea, kuidas on võinud toimuda juhtmete umber ühendamine. Sellisel juhul on asjakohatu kostja etteheide hagejatele, et tarbija pidi aru saama, et mõõteseade ei ole korras. Seda, et mõõteseade ei olnud korras, võib ette heita kostjale, kes pärast seadme paigaldamist ja seadistamist ei kontrollinud seadistamist ega märganud ligikaudu nelja aasta jooksul viga ega seda, et väidetavalt muutus hagejate tarbimine. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega on hagejad seisukohal, et nad ei ole lepingut rikkunud ning kostja ei saa nõuda hagejatelt lepingujärgselt täiendavate summade tasumist. Kui elektrienergia koguse mõõtmisega on eksitud, ei ole see toimunud hagejatest tulenevatel asjaoludel. Kostja töötaja on isiklikult iga kuu käinud elektrinäite aadressil Kuusekese 4a-6 üles kirjutamas. Samuti olid hagejad seisukohal, et juhul kui hagejad on kohustatud maksma elektrienergia eest täiendava arve alusel, kuid täiendava arve esitamine sai võimalikuks üksnes kostja enda tegemata jätmise tõttu (tarbimist mõõtnud arvesti nelja aasta jooksul kontrollimata jätmine ja tegelikust tarbimisest väiksemate arvete esitamine), võib üksnes kostjast sõltuvate asjaolude tõttu rohkem saadu tagasi nõudmine olla hea usu põhimõttega (VÕS § 6) vastuolus, kui tagantjärele nõude rahuldamine oli hagejate jaoks ettearvamatu ning hagejad tarbijana ei saanud aru ega pidanudki aru saama arvestuse ebaõigsusest ning arve tagantjärele maksmine tooks hagejatele kaasa tõsiseid tagajärgi. Seega on hagejad tasunud kõik kostja poolt õigeaegselt esitatud arved, millega on hagejad oma lepingujärgse kohustuse, tasuda tarbitud elektrienergia eest, kostja ees täitnud. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 02.01.2006 kostja (müüja) ja kinnistu (Harjumaa, Rae vald, Peetri küla, Kuusekese 4a-6) ridaelamuboksi korteriomanike (korteriomanikud koos ostja) vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 02-06 (leping) p 3 kohaselt teatab ostja (esindusisik) kogu ridaelamuboksi (seitsme korteriomandi) elektrienergiakulu andmed müüjale (see tähendab edastab elektriarvesti (üldarvesti) näidu), müüja arvutab näidu järgi tarbitud elektrienergiakulu elamus antud perioodil ja esitab selle kohta arve. Üldarvesti näidu elektritarbimise kohta võib võtta ka müüja esindaja ise. Kogu elamu elektrienergiakulu moodustub 7 korteriomandi omanike poolt korterisiseselt tarbitud elektrienergiahulk (iga korteri sees tarbitud elektrienergiahulk) + ühiselt tarbitud elektrienergiahulk (ühiskasutuses olevate ruumide ühistarbimine – trepikoda, katlaruum, keldriruum, panipaigad jms, elamuboksis ühiskasutuses olevate ruumide pind kokku 70,8m2).

Kogu eelpoolnimetatud elektrienergiakulu pidi läbima üldarvesti, mille näidu pidi ostja müüjale jooksvalt iga kuu edastama (või milline näit tuvastati müüja esindaja poolt ise). Lepingu sõlmimisel fikseeriti üldarvesti näit mõlema lepingupoole juuresolekul ja üldarvesti oli nõuetekohaselt plommitud. Arvesti on käesoleva hetkeni samas seisus, plommitud ja töökorras ja fikseerib elektrienergia tarbimise näitu vastavalt elektriskeemile. 31.10.2011, kui tekkis vajadus välja vahetada ridaelamu elektrikilbis programmkell (fikseerimaks öö ja päeva elektritarbimise vaheldumist), võimaldati kostjale ligipääs elamuboksi elektrikilbile. Programmkella vahetuse käigus selgus, et elektrienergiatarbimise skeem ei vasta müüja ja ostja poolt kokkulepitule, elektriskeemi oli rikutud selliselt, et osa tarbitavast elektrienergiast ei läbinud arvestussüsteemi (üldarvestit). Korterite elektrienergiakulu ja ühiskasutuses olevate ruumide elektrienergiakulu kokku pidanuks läbima üldarvesti (peaarvesti). See tähendab, et korteriomanikud tarbisid korteritesiseselt elektrienergiat ilma, et nad oleksid selle eest müüjale tasunud. Kostjal ei ole otsest juurdepääsu elamu elektrikilbile, elamu elektrikilp kuulub korteriomanike kaasomandisse ja on nende valduses. Kostjal on vaba ligipääs elamu üldarvestile ja kohustus kontrollida üldarvesti korrasolekut. Üldarvesti oli ja on töökorras ning nõuetekohaselt plommitud, st rikkumata, müüjal puudus kahtlus lepingurikkumise osas. Seetõttu ei teadnud kostja, et ajavahemikus 2007 dets-31.10.2011 ei vastanud elektriskeem elektrikilbis tegelikult kokkulepitule ja edastatavad üldarvesti andmed on ebatõesed. 31.10.2011 sai tuvastatud elektrikilbis elektriskeemi rikkumine (juures viibis PK), samal ajal 31.10.2001 sai elektriskeem tagasiühendatud endisesse asendisse (PK juuresolekul) ja samal ajal sai PK-lt küsitud kõigi korterite arvestite näidud alates 01.01.2011 kuupäeva seisuga. PK ka korterite arvestite näidud 01.01.2011 seisuga esitas. Seega sai müüja tõesed andmed elektritarbimise näitude osas 31.10.2011 ja seega 31.10.2011 seisuga sai fikseeritud kogu elektritarbimine ajavahemikus 01.01.2011-31.10.2011 (korterites ja üldkasutatavates ruumides kokku) ning koheselt selle perioodi elektritarbimise kohta koostas kostja arve nr 11433 summas 923,56 (31.10.2011, maksetähtajaga 13.11.2011). Arvest nr 11433 tasus ostja summa 104,98 eurot, mis puudutas ainult ühistarbimist (arve p 1-3, 5 ühiskasutuses ja valduses olevate ruumide osas). Ülejäänud summa 818,58 eurot on hagejatel käesoleva ajani tasumata (mis puudutas elektrienergia tarbimist korterisiseselt). Kostja vastuhagi 01.10.2012 esitas kostja Harju Maakohtule vastuhagi MV, IT, KK, PE, LM, JK, HP ja EP vastu, paludes kohustada hagejaid tasuma elektritarbimise eest arvel nr 11433 summa 818,58 eurot, arvel nr 12296 summa 4841,39 eurot, viivis summas 78,10 eurot ja TsMS § 367 kohane viivis kuni täitmiseni. Samuti palus kostja tühistada hagi tagamise ja jätta menetluskulud hagejate kanda. 15.05.2015 kohtuistungil loobus kostja viivise nõudest. 02.01.2006 lepingu p 3 kohaselt teatab ostja (esindusisik) kogu ridaelamuboksi (seitsme korteriomandi) elektrienergiakulu andmed müüjale (see tähendab edastab elektriarvesti (üldarvesti) näidu), müüja arvutab näidu järgi tarbitud elektrienergiakulu elamus antud perioodil ja esitab selle kohta arve. Üldarvesti näidu elektritarbimise kohta võib võtta ka müüja esindaja ise. Kes numbrilise näidu fikseerib, ei oma asjas tähtsust, tähtis on, et saadaks üldarvesti faktiline (tõene) näit, mis on elamus elektritarbimise hulga arvutamise aluseks ja mille järgi koostatakse ostjale arve elektritarbimise eest tasumiseks. Lepingu sõlmimisel 02.01.2006 fikseeriti üldarvesti näit mõlema lepingupoole juuresolekul ja üldarvesti oli nõuetekohaselt plommitud. Arvesti on käesoleva hetkeni samas seisus, plommitud ja töökorras ning fikseerib elektrienergia tarbimise näitu vastavalt elektriskeemile. 31.10.2011 sai tuvastatud fakt, et elektrienergiatarbimise skeem ei vasta lepingule. Elektriskeemi oli rikutud selliselt, et osa tarbitavast elektrienergiast ei läbinud arvestussüsteemi (üldarvestit).

Üldarvestist jooksis läbi ainult ühistarbimise elektrienergiakulu ja korterite sisene elektrienergiakulu arvestamine oli üldarvesti tagant lahti ühendatud. See tähendab, et korterite arvestitoide oli võetud (varastatud) enne pealülitit, üldarvesti luges ainult ühistarbimises olevat elektrienergiahulka ja elektrienergiakulu korterite lõikes jäi summaarsest üldarvestusest välja. Arvetesse sai märgitud ainult ühistarbimise elektrienergiakulu (ühistarbimise näit), seega tasus ostja ainult ühistarbimise eest. Kostjal (müüjal) ei ole otsest juurdepääsu elamu elektrikilbile. Elektrikilp on tarbijapaigaldis, mis on korterelamu osa ja korteriomandite omanike kaasomandis ja nende valduses. Ostja kohustus on tagada tema omandis olevate elektritarbimisvahendite (elektrikilbi) ja korterimõõdikute (korteriarvestite) korrashoid ja nõuetele vastavus. Kostjal on vaba ligipääs elamu üldarvestile ja kohustus kontrollida üldarvesti korrasolekut ning müüja on perioodiliselt andmeid võttes ka mõõteseadme (üldarvesti) korrasolekut kontrollinud, jälginud. Seetõttu ei teadnud kostja, et ajavahemikus 2007 dets-31.10.2011 ei vastanud elektriskeem elektrikilbis tegelikult kokkulepitud lepingusisule ja edastatavad üldarvesti andmed ei ole tõesed. 31.10.2011 (programmkella vahetamisel) sai tuvastatud elektrikilbis elektriskeemi rikkumine (juures viibis PK, vahendab arveldamist müüja ja ostja vahel), samal ajal 31.10.2001 sai elektriskeem tagasiühendatud endisesse asendisse (PK juuresolekul) ja samal ajal sai PK-lt küsitud kõigi korterite arvestite näidud alates 01.01.2011 kuupäeva seisuga. PK ka koheselt korterite arvestite näidud 01.01.2011 seisuga esitas. Seega sai 31.10.2011 seisuga fikseeritud kogu elektritarbimine ajavahemikus 01.01.2011-31.10.2011 (korterites ja üldkasutatavates ruumides kokku) ning koheselt selle perioodi elektritarbimise kohta koostas kostja arve nr 11433 summas 923,56 (31.10.2011, maksetähtajaga 13.11.2011). Arvest nr 11433 on ostja tasunud summa 104,98 eurot, mis puudutas ainult ühistarbimist. Ülejäänud summa 818,58 eurot on ostjatel käesoleva ajani tasumata. Hiljem tarbimisandmete analüüsimisel sai tõendatud, et rikkumine võis alata 2007.dets. 16.08.2012 viis kostja läbi ka elektritarbimise analüüsi kogu lepingu perioodi jooksul ja siis selgus, et ebaseaduslik elektritarbimine algas 01.12.2007. Müüja arvutas perioodis 01.01.2008-31.12.2010 ebaseaduslikult tarbitud elektrihulga ning koostas ka selle osa kohta arve nr 12296 summas 4841,39 eurot (tasu, mis elektriskeemi rikkumise tõttu müüjal ostjalt saamata jäi, so korterisisese elektritarbimise eest). 2007 detsembrikuu korterisisese elektritarbimise kohta arvet esitatud ei ole. Võrreldes tarbimisi 2007 (elektriskeem korras) ja 2008 (elektriskeem rikutud), st rikkumisele eelnenud ja järgnenud samu perioode: 2007 juuni+juuli =4701 kWh ja 2008 juuni+juuli = 555 kWh (tarbimise langus 8,47 korda). 2007 aug+sept = 4692 kWh ja 2008 aug+sept = 617 kWh (tarbimise langus 7,6 korda). Seega on alates 2007 detsember pidanud toimuma elamu elektrikilbi sees juhtmete ümberühendamine valeks, nimelt selliselt, et peaarvestist ei jooksnud enam läbi korterite sisene elektrienergia tarbimine, arvesti näitas ainult üldkasutatavate ruumide elektritarbimist. Seega pidi alates 2007 detsember algama elektrienergia mõõtetulemuse (üldarvesti näidu) moonutamine või mõjutamine rikutud elektriskeemi abil selliselt, et osa tarbitud elektrist jäi mõõtmata ja seepärast jäi müüjal osa tasu saamata. Võrreldes 2011 oktoober 399 kWh (viimane kuu rikutud elektriskeemiga) elektri tarbimist ja 2011 novembris tarbituga 2596 kWh (järgneval kuul tarbimise tõus 6,5 kordne, skeem tehti korda 31.10.11) ja võrreldes 2011 oktoobrit 2011 detsembris tarbituga 3548 kWh (järgneval kuul tarbimise tõus 8,9 kordne, elektriarved suurenesid samaväärselt peale 31.10.2011). Elektriskeemi kordategemise, tagasiühendamise ja arvete 6-9-kordse suurendamise kohta pretensioone ostja müüjale esitanud ei ole, seega on ostja nõustunud sellega, et elamu elektriskeem oli varem rikutud korteriomanike endi kasuks.

Elektrienergia tarbimise eest tasumata osa kohta koostas OÜ Melte ostjatele arve nr 11433 (periood 01.01.2011-31.10.2011) ja arve nr 12296 (perioodi 01.01.2008-31.12.2010, see arve puudutab ainult korteritesisest elektrienergia tarbimist). Vastuväited vastuhagile Vastukostjad vastuhagiga ei nõustunud ning vaidlesid sellele täies ulatuses vastu. Kostja on vastuhagis märkinud võlgnevuse tekkimise perioodiks 2007 detsember-31.10.2011. Korteriomandi nr 8585602 omanikuks said MV ja IT 12.05.2008, kui tehti vastav kanne kinnistusraamatusse. Sellele eelnenud perioodil tekkinud väidetava võlgnevuse osas ajavahemikul 2007 detsember-11.05.2008 peab kostja pöörduma korteriomandi nr 8585602 eelmiste omanike poole. Vastukostjad ei ole kostjaga 02.02.2006 sõlmitud lepingut nr 02-06 rikkunud. Vastukostjad ei nõustu kostja selgitusega selle kohta, et elektrienergia tarbimise skeem ei vasta müüja ja ostja poolt kokkulepitule. Lepingus ei ole tegelikult kirjas, millise arvesti alusel toimub elektrienergia kulu arvestamine. Lepingus ei ole ka kirjas lepingu lisasid või viidet muule dokumendile, mis viitaks elektriskeemile või mis üldse täpsustaks kuidagi elektritarbimise arvestust või arvestamise metoodikat. Asjaolu, et elektriskeem ei vasta kostja arvates kokkulepitule põhjendab kostja sellega, et korterite elektritarbimine ei läbinud üldarvestit. Poolte vahel sõlmitud leping ei näegi ette, et korterite elektritarbimine peab läbima üldarvestit. Lepingus on sõnaselgelt öeldud, et lepinguga kohustub müüja tagama elektritoite ridaelamu boksile, mitte korteriomanditele. Seetõttu ongi kostja võtnud näite ainult üldarvesti alusel nagu lepingus ettenähtud. Esitatud vastuhagiavaldusest selgub, et kostjal on alles kõik üldarvesti näidud alates lepingu sõlmimisest. Jääb selgusetuks, miks ei ole kostja juba 2008. aastal tuvastanud elektritarbimise vähenemist. Kui elektrijuhtmete ümberühendamine (üldarvesti tagant, mis asub kostjale kuuluvas elektrikapis) on tõepoolest toimunud selliselt nagu kostja seda väidab, siis tuleb tuvastada juhtmete ümberühendamise aeg ja isik, kes seda on teinud, sest selline isik vastutab kostja ees võimaliku kahju tekkimise korral. Kostja on vastuhagis selgitanud pikalt, kuidas on toimunud väidetava ebaseadusliku elektritarbimise arvutamine ja analüüs, kuid vaatamata sellele ei ole kostja tõendanud, et vastukostjad on ebaseaduslikult elektrit tarbinud. Kostja ei ole tõendanud, et vastukostjad on moonutanud tõeseid andmeid elektritarbimise kohta. Võlaõigusseadus ei näe ette võimalust tuvastada lepingu rikkumist arvutusliku andmete analüüsi teel. Asjaolu, kas elektri tarbimine mingil ajahetkel suureneb või väheneb ei saa olla ainuüksi nõude esitamise aluseks. Lisaks eeltoodule juhtisid vastukostjad tähelepanu TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on aegunud nõuete esitamine, mis olid tekkinud enne 01.01.2009. Kui kostjale ei kohaldu elektrituruseaduse sätted, siis ei saa kostja esitada nõuet ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest tasumise kohta tuginedes elektrituruseaduse sätetele. Lisaks eeltoodule pidi poolte vahel sõlmitud lepingu p 4 teise lause kohaselt sõlmitama igakord lepingu lisa juhul, kui muutuvad elektrienergia tariifid. Alates aastast 2006 on Eesti Energia tariifid muutunud mitmeid kordi. Sellegipoolest ühtegi lepingu lisa kostja poolt vastukostjatele esitatud ei ole. Poolte vahel sõlmitud elektrimüügi lepingu p. 4 esimese lause kohaselt tasub ostja müüjale kasutatud elektrienergia kilovatt-tunni eest Eesti Energia

poolt kehtestatud tariifide alusel. Eesti Energia elektrihinnakirjas alates 01.06.2011 ja alates 01.08.2011 on näha Eesti Energia tariifid ning asjaolu, et kostja on esitanud kolmel arvel võrguteenuse öise ja päevase hinna arvetel arvestanud nii, et öise tarbimise eest (kui tarbimine oli kõige suurem) maksid vastukostjad päevase s.t. kõrgema tariifi alusel ning päevase tarbimise eest (kui tarbimine oli väiksem) tasusid vastukostjad öise s.t. madalama tariifi alusel. See tähendab, et vastukostjad on tasunud elektrienergia eest valede tariifide alusel. Kostja selgituste kohaselt on tema elektrimüügi vahendaja ning tasub elektritarbimise eest omakorda AS-le Eesti Energia. Väidetava vastukostjate ebaseadusliku tegevuse tulemusena on kostjal jäänud osa tarbitud elektrienergia eest tasu saamata. See tähendab, et kostja väitel on vastukostjate tegevuse tulemusena tekkinud kostjale kahju, mida vastukostjad peavad tagantjärele hüvitama. Seega peab kostja tasuma vastukostjatelt nõutava summa 5659,97 eurot AS-le Eesti Energia. Kostja ei ole tõendanud, et talle on kahju tekitatud või et kostjal on võlgnevus AS Eesti Energia ees. Seega, kuna sellist nõuet AS Eesti Energia kostja vastu esitanud ei ole, siis on kostja poolt esitatud nõue alusetu ja põhjendamatu ning sooviga alusetult rikastuda vastukostjate arvelt. Menetluse edasine käik 04.01.2013 määrusega võttis kohus vastu kostja loobumise vastuhagis LM vastu esitatud nõude osas, lõpetas selles osas menetluse ja vähendas kostja vastuhagi nõuet summale 5691,22 eurot. Maakohtu otsus 18.06.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi, mõistes hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja võlgnevuse summas 3000 eurot. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud menetluskulusid kandnud poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et Kuusekese 4a-6 on jagatud 7 korteriomandiks: 1) korteriomandi nr 8585601 (korter 1) omanikuks alates 12.05.2008 kuni 08.08.2014 olid IT (1/2 kaasomandist) ja MV (1/2 kaasomandist). Alates 08.08.2014 on korteriomandi nr 8585601 omanikuks MP (7/10 kaasomandist) ja AH (3/10 kaasomandist); 2) korteriomandi nr 8585702 (korter 2) omanikuks on alates 22.01.2004 PE; 3) korteriomandi 8585802 (korter 3) omanikuks on alates 22.01.2004 LM; 4) korteriomandi nr 8585902 (korter 4) omanikuks on alates 06.02.2007 KK; 5) korteriomandi nr 8586002 (korter 5) omanikuks 05.05.2004 kuni 12.05.2012 olid HP ja EP ühisomanikena; 6) Korteriomandi 8586102 (korter 6) omanikuks on JK;7) korteriomandi nr 8586202 (korter 7) omanikuks on JK ( II kd tlk 206-218). Kohus leidis, et kuigi poolte vahel 02.01.2006 sõlmitud leping kannab pealkirja elektrienergia müügileping, ei ole tegemist elektrituruseaduse (ELTS) tähenduses elektrienergia müügilepinguga, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks kostja tegevus elektriettevõtjana elektrituruseaduse (ELTS) tähenduses. Sellest tulenevalt ei kohaldu antud tsiviilasjas ELTS ning samal põhjusel ka kostja poolt viidatud ELTS § 68 lg 3 alusel kehtestatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“. Kostja on selgitanud, et ta on hagejatele/vastukostjatele elektrienergia vahendajaks Eesti Energia kehtestatud hindadega ja kokkuleppel Kuusekese 4a-6 korteriomanikega. Kostjal on kehtiv leping AS-ga Eesti Energia, mille kohaselt ta on kohustatud tasuma AS-le Eesti Energia Kuusekese 4a-6 elamus tarbitud elektrienergia eest. Kohus oli seisukohal, et juhindudes VÕS § 29 lg-s 2 sätestatust ei ole tegemist mitte elektrienergia müügilepinguga, vaid VÕS § 29 lg 4

kohaselt elektrienergia vahenduslepinguga (teenuse osutamise lepinguga). Kohtu hinnangul kohalduvad antud lepingule käsunduslepingu sätted VÕS § 619 jj. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on oma lepingust tuleneva kohustuse täinud, st. on taganud elektritoite ridaelamu boksile aadressil Kuusekese 4a-6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejad/vastukostjad on täitnud enda lepingust tuleneva kohustuse, st kas nad on teatanud andmed nende poolt tarbitud elektrienergia kulu kohta kostjale üks kord kuus ja tasunud nende poolt tarbitud elektrienergia eest. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping nägi ette, et korterite elektritarbimine pidi läbima üldarvesti. Hagejad/vastukostjad väidavad, et lepingus on sõnaselgelt öeldud, et lepinguga kohustub müüja tagama elektritoite ridaelamu boksile, mitte korteriomanditele. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas kostja pidi vastavalt lepingule tagama elektrienergia kogu Kuusekese 4a-6 elamule, sh kõigile korteriomanditele ja kas Kuusekese 4a-6 korterielanike poolt tarbitud elekter pidi jooksma läbi Kuusekese 4a-6 üldarvesti. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 1, mille kohaselt müüja kohustub tagama elektritoite ridaelamu boksile Kuusekese 4a-6, tuleb tõlgendada selliselt, et kostja kohustub vastavalt 02.01.2006 poolte vahel sõlmitud lepingule tagama elektritoite kogu Kuusekese 4a-6 elamule, sh ka korteriomanditele ja Kuusekese 4a-6 üldarvestit pidi läbima ka Kuusekese 4a-6 korteriomandite siseselt tarbitud elekter. Seda kinnitab ka Eesti Energia AS Müük ja Teenindus 05.06.2012 MV-le edastatud vastus, mille kohaselt elamutes aadressil Kuusekese 1, 4 ja 4a, Peetri, Rae vald on elektri- ja võrgulepingu sõlminud kostja ja kõigi ridaelamu bokside tarbitud elektrienergia eest tasutakse üldarvesti näitude järgi. Hagejad/vastukostjad ei ole välja toonud, et nad oleks sõlminud vaidlusalusel perioodil (01.12.2007-31.10.2011) otselepingu AS-ga Eesti Energia ja tasunud AS-le Eesti Energia nende poolt korterisiseselt tarbitud elektri eest. Eeltoodule tuginedes asus kohus seisukohale, et vaidlusalusel perioodil (01.12.2007-31.10.2011) oli Kuusekese 4a-6 elamus elektrienergia- ja võrguleping sõlmitud AS Eesti Energia ja kostja vahel ja elamus tarbitud elektri (nii üldelektri kui korterite sisese elektri) arvestus käis üldarvesti näidu kaudu. Kuna Kuusekese 4a-6 korteriomanikel ei olnud sõlmitud AS-ga Eesti Energia otselepingut vaidlusalusel perioodil, siis tasus nimetatud elamus tarbitud elektrienergia eest AS-le Eesti Energia kostja, kellele omakorda vastavalt 02.01.2006 korteriomanikega sõlmitud kokkuleppele kohustusid tasuma tarbitud elektrienergia eest Kuusekese 4a-6 korteriomanikud. Samuti leidis kohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole tõepoolest konkreetset viidet elektriskeemile, siis lähtudes sellest, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja tagama elektritoite kogu Kuusekese 4a-6 elamule, sh ka korteriomanditele ja hagejad/vastukostjad kohustusid tasuma nende poolt tarbitud elektrienergia eest ja Kuusekese 4a-6 üldarvestit pidi läbima ka Kuusekese 4a-6 korteriomandite siseselt tarbitud elekter, pidi Kuusekese 4a-6 elektritarbimise skeem olema selline, et korterite sisene elektrienergiakulu ja ühiskasutuses olevate ruumide elektrienergiakulu kokku pidanuks läbima üldarvesti (peaarvesti). Kohtule esitatud kostja poolt Kuusekese 4a-6 elektrikilbist tehtud fotost nähtub, et elektriskeem on rikutud, st. juhtmed on otse ühendatud korterite lülititega, kuid mitte üldarvestiga (I kd tk 76). Teise foto kohaselt on korterite juhtmed ühendatud läbi üldarvesti ( I kd tlk 77). Kohtul puudub alus kahelda, et nimetatud fotod on tehtud 31.10.2011 Kuusekese 4a-6 elamus asuvast elektrikilbist. Eelnimetatud fotodega luges kohus tõendatuks, et 31.10. 2011 kui toimus Kuusekese 4a-6 programmkella vahetamine, on tuvastatud, et Kuusekese 4a6 elektriskeem oli rikutud, st juhtmed olid ühendatud korterite lülitiga, kuid ei olnud ühendatud üldarvestiga.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad/vastukostja on kohustatud tasuma kostja poolt esitatud täiendavad arved nr 11433 summas 818, 58 eurot ja arve nr 12296 summas 4841,39 euro, mis on esitatud kostja poolt hagejatele/vastukostjatele elektrienergia müügi vahendamise eest perioodil 01.01.2008-31.10.2011. Kostja väidete kohaselt kuna sellel perioodil ei olnud hagejate/vastukostjate poolt tarbitud elektrienergia mõõtetulemus tegeliku tarbimisega kooskõlas, siis hagejad/vastukostjad peavad maksma tegelikult tarbitud elektri eest. Eeltoodust nähtuvalt pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustuseks on tagada Kuusekese 4a-6 asuva elektrikilbi korrashoid ja elektriskeemi vastavus poolte vahel sõlmitud lepingule. Kohus leidis korteriomandiseaduse § 1 lg-le 1, TsÜS § 54 lg-le 1 ja § 55 lg-le 1 tuginedes, et kuivõrd Kuusekese 4a-6 elamus asuv elektrikilp on korteriomanike kaasomandis, siis vastutavad Kuusekese 4a-6 korteriomanikud elektrikilbi korrasoleku eest ja selle eest, et elektriskeem elektrikilbis vastaks poolte vahel 02.01.2006 sõlmitud lepingule, st selle eest, et korterite sisene elektrienergiakulu ja ühiskasutuses olevate ruumide elektrienergiakulu kokku läbib üldarvesti (peaarvesti). Sellest tulenvalt on asjakohatud hagejate/vastukostjate poolt esitatud vastuväited, et nemad ei tea, kes on elektrijuhtmed ümberühendanud ja kostja peaks välja selgitama, kes ja millal on elektrijuhtmed ümberühendanud. Asja materjalidest nähtuvalt 31.01.2011 programmkella vahetusega koos õige elektriskeemi taastamise ja 6-9 korda suuremate arvete esitamisega seoses kostja poolt hagejad/vastukostjad kostjale pretensioone esitanud ei ole. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejad/vastukostjad on nõustunud sellega, et elektriskeem oli rikutud ja korteriomanike poolt tarbitud elektrienergia ei olnud kajastatud elamu üldarvestis. Vastupidisel juhul oleks korteriomanikud võinud nõuda elektriskeemi taastamist enne 31.10.2011 elektriskeemi muutmist olnud asendisse ja taotlenud üldarvesti kontrollimist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt midagi sellist toimunud ei ole. Kohus leidis, et vastavalt kostja ja hagejate vahel sõlmitud lepingule, kohustusid hagejad/vastukostjad tasuma elektrienergia eest tarbitud koguste alusel. Nii märgitakse lepingu p-s 2, et elektrienergia kulude arvestus toimub arvesti järgi. Lepingu p 3 kohaselt kohustus ostja teatama andmed elektrienergia kulu kohta müüjale üks kord kuus ja ostja tasub 14 päeva jooksul arvates tasumiseks esitatud arvel olevast kuupäevast. Eeltoodust nähtub, et kõik viidatud lepingupunktid viitavad põhimõtte, et tasumine toimub tegeliku tarbimise alusel, rakendamisele. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tema kohustuseks oli vahendada elektrienergiat ja hoida korras elektrienergia mõõdik s.o üldarvesti ja korteriomanike s.o. hagejate/vastukostjate kohustuseks oli tasuda elektritarbimise eest ja hoiduda rikkumast nende omandis olevat elektrikilpi. Tõendamist on leidnud, et elektrikilbis olev elektriskeem oli ümber ühendatud korteriomanike enda kasuks, näidates üldarvestis väiksemat tarbimist ja seega on hagejad tasunud kostjale elektrienergia tarbimise eest vähem kui nad on tegelikult elektrienergiat tarbinud. Seega on hagejad/vastukostjad lepingut rikkunud, mis on endaga kaasa toonud valede andmete esitamise elektritarbimise kohta ja jättes tegelikult tarbitud elektrienergia eest osaliselt tasumata. Kostja väidab, et lepingu sõlmimisel olid korterisiseste arvestite näidud nullis. Hagejad/vastkostjad on küll väitud, et lepingu sõlmimisel korterisiseste arvestite näidud ei olnud nullis, kuid pole kohtule esitanud, millised olid nende hinnangul korterisiseste arvestite näidud. Hagejad/vastukostjad on vaatamata kostja taotlusele keeldunud kohtule esitamast korterisiseste arvestite näite, väites, et neil nimetatud näidud puuduvad. Kohus pidas usutavaks kostja väidet, et lepingute sõlmimisel arvestite näidud olid nullis. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et PK poolt saadetud andmete alusel on fikseeritud 01.01.2011 ja 31.10.2011 seisuga korterisiseste arvestite näidud. 01.01.2011 seisuga korterisiseste arvestite näidud on järgmised: korter 1 puhul oli öö näit 29127 ja päeva näit 2784, korter 2 puhul öö näit oli 4524 ja päeva näit 2173, korter 3 puhul öö näit oli 465 ja päeva näit 456, korter 4

puhul öö näit oli 9977 ja päeva näit 12470, korter 5 puhul öö näit oli 6901 ja päeva näit 8436, korter 6 puhul öö näit oli 3738 ja päeva näit 7173. 31.10.2011 seisuga korterisiseste arvestite näidud olid järgmised: korter 1 puhul oli öö näit 29773 ja päeva näit oli 26820, korter 2 puhul öö näit oli 5235 ja päeva näit oli 2498, korteri 3 puhul öö näit oli 456 ja päeva näit oli 710, korter 4 puhul öö näit oli 10466 ja päeva näit oli 14545, korter 5 puhul öö näit oli 7904 eurot ja päeva näit oli 9672 eurot ja korter 6 puhul öö näit oli 4078 ja päeva näit oli 7655 (I kd tlk 156). Kostja on eelnimetatud näitude põhjal arvestanud välja hagejate/vastukostjate poolt elektritarbimise ajavaheimikus 01.01.2011-31.10.2011. Vaidlust pole selle üle, et nimetatud korterisiseste elektrienergia tarbimiste eest on tasutud enne 01.11.2007. Võttes aluseks, et korterisiseste arvestite algnäit oli lepingu sõlmimisel nullis, siis kostja on välja arvutanud ajavahemikus 02.01.2006-31.10.2011 korterisisese elektrienergia tarbimise kogused, mille kohaselt korter 1 tarbis nimetatud ajavahemikus energiat 53911 kWh, korter 2 6697 kWh, korter 3 1175 kWh, korter 4 22447 kWh, korter 5 15337 kWh ja korter 6 10912 kWh. Kostja on teinud arvestuse hagejate poolt korterisisese elektrienergia tarbimise kohta ajavahemikus 01.01.2008-31.12.2010 arvestades välja 69 kuu keskmise tarbimiskulu ja selliselt arvestanud ühe kuu tarbimise koguse korrutades selle 3 aastaga (01.01.2008-31.12.2010) so. on ajavahemik, mille jooksul hagejate korteritesisene elektrienergiatarbimine ei läbinud üldarvestit. Kosja on selgitanud, et täpse energiakoguse arvutamine oleks võimalik kui oleks teada 01.12.2007 seisuga korterisiseste arvestite näidud. Käesoleval juhul hagejad on keeldunud andmeid korterisisese tarbimise kohta kostjale andmast, väites, et need andmed neil puuduvad. Sellest tulenevalt on kostja võimalik elektrienergia kogus arvestada keskmise tarbimise järgi. Võrreldes Kuusekese 4a-6 elamus elektrienergia tarbimise koguseid pidi kostja hinnangul elamu elektrikilbi sees juhtmete ümberühendamine selliseks, et peaarvestist ei jooksnud läbi enam korterisisene elektrienergia, tarbimine toimuma alates 2007. detsembrist ning alates 2007 detsembrist pidi algama tarbitud elektrienergia mõõtetulemuse (üldarvesti näidu) moonutamine toimuma rikutud elektriskeemi tagajärjel. Kohus leidis, et käeoleval juhul kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hagejad tasunud kuni 31.10.2011 programmikella vahetuseni üksnes ühistarbimise energiakulu, st korteriomanikud tarbisid korterite siseselt elektrienergiat ilma, et nad oleksid selle eest müüjale tasunud. Kostja on esitanud vastavasisulised võrdlused koguseliselt tarbimise muutuste kohta enne probleemi avastamist ja sellele järgnevalt ning kohus oli seisukohal, et elektrienergia tarbimine hagejate poolt on olnud kuni 31.10.2011 deklareeritust selgelt suurem. Kuna kostja on hagejatele esitanud arveid üksnes deklareeritud näitude järgi, siis on deklareerimata osa eest kostjale tasumata. Samas kosta poolt esitatud arvete kohaselt on AS Eesti Energia esitanud kostjale arveid kogu Kuusekese 4a-6 elamus (sh korterite siseselt) tarbitud elektri eest ( II kd tlk 144-176). VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4 viidates leidis kohus, et kostjale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hagejate/vastukostjate poolt lepingulise kohustuse rikkumisega. Juhul kui Kuusekese 4a- 6 elamus olev elektrikilp ei oleks olnud rikutud, siis oleks korterite sisene elektrienergia tarbimine läbinud elamus asuvat üldarvestit ja kostja oleks saanud õiged elektrinäidud ja saanud esitada vastavad arved tasumiseks hagejatele/vastukostjatele. Kui kahju täpne suurus ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ja kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine ei ole enam võimalik, võib nõude suuruse hindamisel kohaldada TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud erilise raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama tuleneb ka VÕS § 127 lg-st 6, mille kohaselt siis, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus märkis, et kuna käesoleval juhul ei ole

võimalik kostjale tekkinud kahju suurust täpselt kindlaks määrata, sest hagejad/vastukostjad on keeldunud esitamast korterisisese elektritarbimise näite, siis otsustab hagejatelt/vastukostjatelt väljamõistetava hüvitise suuruse kohus. Sellest tulenevalt lähtus kohus kahju suuruse määratlemisel kostja poolt esitatud tarbimise arvestusest. VÕS § 65 lgtele 1 ja 4 ning 02.01.2006 sõlmitud lepingu p-le 2 viidates leidis kohus, et kuivõrd vastavalt lepingule Kuusekese 4a-6 korteriomanikud kohustuvad tasuma kostja poolt esitatud arve elektritarbimise eest, siis on tegemist solidaarvõlgnikega ja hagejad/vastukostad vastutavad kostjale tekkinud kahju eest solidaarselt. Kostja poolt esitatud arvestusest nähtuvalt ajavahemikus 01.1.2011-31.20.2011 on korterite siseselt tarbitud elektrienergiat järgmistes kogustes: korter 1 öine tarbimine 646 kWh ja päevane tarbimine 2036 kWh, korter 2 öine tarbimine 711 kWh ja päevane tarbimine 325 kWh, korter 3 öine tarbimine -9 kWh ja päevane tarbimine 0 kWh, korter 4 öine tarbimine 9977 kWh ja päevane tarbimine 12470 kWh, korter 5 öine tarbimine 6901 kWh ja päevane tarbimine 8436 kWh, korter 6 öine tarbimine 3738 kWh ja päevane tarbimine 7173 kWh (I kd tlk 156). Kostja poolt esitatud arvestusest nähtuvalt ajavahemikus 01.1.2008-13.12.2010 on korterite siseselt tarbitud elektrienergiat järgmistes kogustes: korter 1 tarbis nimetatud ajavahemikus energiat 28126 kWh, korter 3493 kWh, korter 3 496 kWh, korter 11710 kWh, korter 5 8001 kWh ja korter 5692 kWh (I kd tlk 157,165). Võttes aluseks, et öise elektri hinnaks oli 0,05528 eurot kWh ja päevase elektri hinnaks oli 0,828 eurot kWh on kostja arvestanud temale tekkinud kahju suuruseks kokku 5659,97 eurot. Kostja on arvestanud nimetatud summa koos käibemaksuga määras 20%. Samas jättes arvestamata, et enne 01.07.2009 oli käibemaksu määr 18% kauba hinnast. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta, et hageja1 ja 2/vastukostjad 1 ja 2 on Kuusekese 4a-6 omanikud alates 12.05.2008 ja seega ei saa nad vastuta enne seda kostjale tekkinud kahju eest. Lisaks eeltoodule pidi poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4 teise lause kohaselt sõlmitama igakord lepingu lisa juhul, kui muutuvad elektrienergia tariifid. Alates aastast 2006 on Eesti Energia tariifid muutunud mitmeid kordi. Sellegi poolest ühtegi lepingu lisa kostja poolt vastukostjatele esitatud ei ole. Seega ei ole kostja oma kahju arvestamisel võtnud aluseks seda, et elektrienergia hinnad on vaidlusalusel perioodil muutunud. Kõiki eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes hindas kohus VÕS § 127 lg 6 alusel kostjale tekkinud kahju suuruseks kokku 4500 eurot. Hagejad/vastukostjad on tuginedes VÕS § 139 palunud vähendada hagejatelt/vastukostjatelt välja mõistetavat kahju hüvitist. Kohus leidis, et võttes Kuusekese 4a-6 üldarvestilt igakuiselt elektrinäite ja esitades elektritarbimise kohta hagejatele/vastukostjatele elektrienergia tarbimise eest arveid, samal ajal ise tasudes Kuusekee 4a-6 poolt tarbitud elektrienergia eest arveid AS-le Eesti Energia pidi kostja märkama, et alates 2007 detsembrist on üldarvesti näidu kohaselt oluliselt vähenenud hagejate/vastukostjate poolt elektrienergia tarbimine, kuid AS Eesti Energia poolt temale esitatud arved ei ole vähenenud. Kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas, oleks saanud varasemalt välja selgitada hagejate/vastukostjate poolt elektrienergia tarbimise märgatava vähenemise põhjused ja tarvitusele võtta abinõud elektriskeemi rikkumise kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et eelnimetatud asjaolud annavad aluse hagejatelt/vastukostjatelt väljamõisteava kahjuhüvitise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus VÕS § 139 alusel hagejatelt/vastukostjatelt väljamõistetavat kahjuhüvist 3000 eurole. Seoses hagejate/vastukostjate taotlusega tuvastada enne 01.01.2009 sissenõutavaks muutnud arvetele aegumist, viitas kohus TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-tele 1 ja 2 ning nõustus kostjaga, et rikkumine tuvastati 31.10.2011, arved esitati hagejatele 31.10.2011 ja 28.08.2012 ning vastuhagi esitati kohtule 01.10.2012. Seega ei ole kostja nõue hagejate/vastukostjate poolt enne 01.01.2009 tarbitud elektrienergia eest hüvitise saamiseks aegunud.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus hagiga seotud menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et kuna kohus rahuldab vastuhagi osaliselt, on põhjendatud jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 17.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad MV, IT, KK, PK, TK, PE, JK, HP ja EP tühistada Harju Maakohtu 18.06.2015 otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Apellandid leiavad, et kohus ei ole õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning on rikkunud menetlusõigusnormi, mistõttu ei vasta otsus selles osas TsMS §-le 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Samuti on apellandid seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud nende seisukohtadega. Maakohus on otsuses tõlgendanud poolte vahel sõlmitud lepingu olemust, kuid on jätnud tähelepanuta kõik apellantide esitatud seisukohad. Arvesse tuleks võtta lepingus märgitud eseme (elektri) müügiks ja vahendamiseks vajalike eritingimustega. Maakohus on analüüsinud elektrituruseadust (ELTS) ja võlaõigusseadust (VÕS) ning asunud seisukohale, et poolte vahelise lepingu puhul ei ole tegemist mitte elektrienergia müügilepinguga, vaid VÕS § 29 lg 4 kohaselt elektrienergia vahenduslepinguga (teenuse osutamise lepinguga). Samas jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik vahendada elektri müümist, kui ELTS ei näe ette elektri vahendamist ja/või vahendajaid, kui selliseid. Seega on vastustaja tegevus elektriturul ebaseaduslik. Seoses lepingu p-s 1 sätestatud kostja kohustusega tagada elektritoide ridaelamu boksile aadressil Kuusekese 4a-6 märgivad apellandid, et apellandid on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et elektritoidet saab tagada ainult võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja ELTS § 64 lg 1 tähenduses. Kuna kostja ei ole võrguettevõtja ELTS tähenduses, siis ei ole ka võimalik, et kostja saaks seaduse kohaselt tagada apellantide ridaelamuboksi varustamist elektrienergiaga. Seda tõendab ka kostja poolt maakohtule esitatud 18.05.2001 välja antud Turuluba, mis kehtis ainult ühe aasta, kuni 18.05.2002 ning millele maakohus ei ole hinnangut andnud. Konkurentsiameti poolt ei ole kostjale antud vastavat tegevusluba tegeleda elektrimüügi vahendamisega. Puudub ka vastav registreering majandustegevuse registris. Seega, kuna kostja ei ole tegelikult võimeline tagama elamu varustamist elektritoitega, mis on lepingu oluline tingimus, siis võib lepingu teine pool keelduda oma kohustuste täitmisest tuginedes VÕS § 111 lg 1. Lisaks juhivad apellandid tähelepanu, et kostja on kohtumenetluse käigus korduvalt esitanud eksitavaid väiteid elamu elektritrassidega seonduvate asjaolude kohta, kinnitades, et tema on elektritrasside omanik ja/või valdaja. Kostja kogu aastatepikkune tegevus apellantide elamu elektriga varustamise tagamisel, trasside haldamisel ja müügi vahendamisel on olnud ebaseaduslik, sest teenuse osutamist trasside kaudu, millede omandiõigus ei kuulu teenuse osutajale, ELTS ette ei näe. Apellantide hinnangul ei ole kostja esitatud tõendid usaldusväärsed. Kohus on jätnud tähelepanuta apellantide 20.11.2012 menetlusdokumendi punkti 2 teises lõigus apellantide selgitatu: „Lepingu kohaselt toimub elektrienergiakulu arvestus arvesti järgi, mille algnäit lepingu sõlmimisel oli p 18698, ö 90995. Kuna seisuga 17.11.2012 võetud näidud on p 78062 ja ö 47493, siis on vastukostjad seisukohal, et vastuhageja on juba lepingu sõlmimisest alates vastukostjaid eksitanud arvesti näitudega”. Apellantide hinnangul on ebaõige seisukoht elektritarbimise eest tasumata jätmise kohta kostjale. Apellandid ei ole kunagi väitnud, et nad ei ole tasunud elektritarbimise eest. Vastupidi, kõik arved, mis kostja on esitanud, on apellandid ka tasunud. Samuti ei ole apellantide arvates tõendatud, et elektriskeem on üldse kunagi valesti ühendatud olnud, seda eriti olukorras, kus selles ei ole kokkulepitud ja kus seda väidab vastustaja, kellel puudub õigus tegutseda elektrimüüjana.

Kostja on esitanud kaks fotot ja omakäeliselt joonistatud skeemi ning kohus on asunud seisukohale, et esitatud fotodega on tõendatud elektriskeemi rikkumine. Apellantide arvates ei ole piltide pealt aru saada, milline juhe on valesti ühendatud või kas mingi juhtme teistmoodi ühendamine tähendab seda, et väidetav elektriskeem on rikutud. Puudub võimalus kontrollida kostja selgitust juhtmete ühendamise kohta. Samuti ei tõenda pildid, et need on tehtud just sellest elektrikilbist, mis asus aadressil Kuusekese 4a-6. Apellantide arvates on kohtu põhjendused tõendusmaterjali ja väidetava elektriskeemi valesti ühendamise kohta liiga üldised ja on lähtutud ainult kostja seisukohtadest. Kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Toodust tulenevalt on elamu elektriskeemi väidetava muutmise ja sellest tuleneda võiva kahju tekitamise faktilised asjaolud tõendamata. Asja materjalidest nähtub, et apellantide vastu esitatud nõue ei põhine mitte apellantide tegelikul elektritarbimisel, vaid on ELTS § 68 lg 2 ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministri määruse nr. 34 sätetele tuginedes koostatud arvestuslikult. Seda kinnitab ka kostja ise (vastuhagi, p.9). Selline viis apellantide vastu esitatud nõude suuruse määramisel ei ole kostjale lubatav. ELTS § 68 lg 2 ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministri määruses nr. 34 sätestatud õigus määrata elektrienergia hulk kindlaks arvestuslikul teel kuulub üksnes elektriturul seaduslikult osalejatele. Kolmandatele isikutele, s.h. elektriturul ebaseaduslikult tegutsejatele, nimetatud õigus ei laiene. ELST § 68 lg 2 näeb hüvitamiskohustuse ette üksnes võrguettevõtjale. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema oleks tasunud AS-le Eesti Energia elektri eest rohkem Kuusekese 4a-6 arvelt. Maakohtu otsusest ei selgu, millisele võlaõigusseaduse sättele tuginedes on kohus välja arvutanud „õige“ elektrienergia koguse. Apellandid on seisukohal, et võlaõigusseaduse järgi ei saa tõendada lepingu rikkumist arvestusliku andmete analüüsi teel. Ainuüksi tarbimismahu muutus ei saa olla nõude aluseks. Eeltoodule tuginedes on elektrienergia tarbimise ja maksumuse kohta kostja poolt esitatud hüpoteetiline arvestus tõendina asjakohatu ja lubamatu. Kohus on leidnud, et kostja ja hagejate vahel sõlmitud lepingu p-d 2 a 3 viitavad põhimõttele, et tasumine toimub tegeliku tarbimise alusel, rakendamisele. Apellandid asuvad viidatud lepingupunktide alusel kohtust vastupidisele seisukohale ja leiavad, et lepingu punkt 2 viitab põhimõttele, et tasumine toimub arvesti näitude alusel, nii nagu ka poolte vahel on toimunud. Apellant MVele Eesti Energia poolt 05.06.2012 saadetud kirjas selgitatakse samuti, et kõigi ridaelamu bokside tarbitud elektrienergia eest tasutakse üldarvesti näitude järgi. Eesti Energia AS poolt on vastustajale esitatud arved arvesti järgi, mis mõõdab Kuusekese 1, 4 ja 4a ridaelamubokside elektrit. Kohus, asudes seisukohale, et hagejad/vastukostjad on lepingut rikkunud, on jätnud tähelepanuta kostja seadusliku esindaja poolt 11.03.2015 toimunud kohtuistungil öeldu „Hagejad ei rikkunud lepingut“. See tähendab, et kostja võttis omaks apellantide hagiavalduses toodud seisukoha ning kinnitas seda. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Apellantidele jääb kohtu otsuse lk 15 viimasest lõigust arusaamatuks, kuidas oleksid apellandid saanud tõendada asjaolu, et korterisiseste arvestite näidud olid nullis. Apellandid ei ole keeldunud selliste näitude esitamisest, vaid apellandid on selgitanud, et see ei ole füüsiliselt enam võimalik, sest selliseid andmeid ei ole kellelgi enam säilinud. Pealegi ei ole kostja väide, et korterisiseste arvestite näidud olid lepingu sõlmimisel nullis, loogiline, sest leping poolte vahel sõlmiti 2006. aastal, kuid korterid olid valmis juba 2004. aastal (see on näha kinnistusraamatu väljavõtetest). Seega ei olnud kuidagi võimalik, et lepingu sõlmimisel olid korterisisesed arvestite näidud nullis. Kohus on pidanud usutavaks kostja väidet, kuid ei ole põhjendanud, miks ei ole usutav apellantide väide.

Kohus on lähtunud kostja arvestusest, mille kohaselt on apellandid tarbinud väidetavalt rohkem elektrienergiat, kui arvesti näit on näidanud. Kohus on lähtunud arvestusest, mis ei ole kontrollitav ja sellele on apellandid korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu. Sellele seisukohale on jõudnud ka kohus ise oma 20.03 2014 määruses, selgitades, et samas ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on vastuhagis esitatud arvete aluseks olev arvestuskäik ja arvandmed vastavuses hagejate poolt tarbitud tegeliku elektrienergia kogusega. Kostja arvutused on oletuslikud, ei ole arvestatud käibemaksu muutusega, ei ole esitatud, milliseid tariife on kasutatud (elektrienergia hind on korduvalt muutunud alates aastast 2007), arusaamatu on ka arvestuse metoodika.AS Eesti Energia poolt esitatud arvetest ei selgu, et kostja on võlgu AS-le Eesti Energia või et kostjale oleks kuidagi muudmoodi tekitatud kahju apellantide poolt, mille tõttu on kostjal jäänud tasumata arved AS Eesti Energia ees. Milline leping oli kostjal sõlmitud AS-ga Eesti Energia, ei ole teada, sest kostja ei ole seda kohtule ega apellantidele esitanud. Apellantide hinnangul ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist. Arusaamatu on, kuidas on kohus leidnud, et kostjale on tekitatud kahju 4500 euro ulatuses, kui ei ole teada arvestuse aluseks olevat meetodit ja vastavaid arvnäitajaid. Maakohus ei ole põhjendanud, missugusel õiguslikul alusel ta arvestas elektrienergia kulu sellises ulatuses ja millist arvestuslikku metoodikat kasutas. Apellantide arvates ei tõenda kostja poolt esitatud tabelid ja AS Eesti Energia arved, et kostja poolt vastuhagis esitatud arvestus oleks vastavuses väidetava elektrienergia tarbimisega apellantide poolt. Vastuoluline on kohtu seisukoht, et kuigi kostja tegevuse tulemusena on saanud võimalikuks kostjal kahju tekkimine, siis sõltumata sellest mõistetakse väidetav kahju välja hoopis apellantidelt, kelle poolt kahju tekitamist ei ole tõendatud. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostjast sõltuvate asjaolude tõttu rohkem saadu tagasi nõudmine on hea usu põhimõttega (VÕS § 6) vastuolus, kui tagantjärele nõude rahuldamine oli apellantide jaoks ettearvamatu ning apellandid tarbijana ei saanud ega pidanudki aru saama arvestuse ebaõigsusest ning arve tagantjärele maksmine tooks apellantidele kaasa tõsiseid tagajärgi. Neid asjaolusid kohus arvestanud ei ole. Maakohus on valesti kohaldanud aegumist. Apellandid on jätkuvalt seisukohal, et kõikidele enne 01.01.2009 nõuetele tuleb TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kohaldada aegumist ning apellandid taotlevad aegumise kohaldamist. Maakohus on lähtunud arvete nr 11433 esitatud 31.10.2011 ja nr 12296 esitatud 28.08.2012 esitamisest, kuid on jätnud tähelepanuta, et arve nr 12296 arvestuse aluseks võetud ajavahemik ulatub 2007. aastasse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebuses esitatud etteheited on pahatahtlikud, otsitud ja kohtumenetlust venitavad. Menetluskulud palub kostja jätta apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 18.06.2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. Apellandid on kaebuses toonud

esile, et kuivõrd elektritoidet saab tagada ainult võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja elektrituru seaduse (ELTS) § 64 lg 1 tähenduses, kelleks kostja ei ole, ei saa kostja seega seaduse kohaselt tagada apellantide ridaelamuboksi varustamist elektrienergiaga ning kostja tegevus elektriturul on ebaseaduslik. Sellest tulenevalt on apellandid seisukohal, et kuna kostja ei ole tegelikult võimeline tagama elamu varustamist elektritoitega, mis on pooltevahelise lepingu oluliseks tingimuseks, võib lepingu teine pool seega keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes. Samuti jääb apellantidele arusaamatuks, kuidas on võimalik vahendada elektri müümist, kui elektrituruseadus ei näe ette elektri vahendamist või vahendajaid kui selliseid. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülaltoodud väidetele peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks märkida, et pooltel puudub vaidlus selles, et kostja vahendusel oli vaidlusalusel perioodil tagatud elektritoide ridaelamu boksile aadressil Kuusekese 4a-6. Sellega on kostja täitnud poolte vahel 02.01.2006 sõlmitud ja elektrienergia müügilepinguna pealkirjastatud lepingust tuleneva kohustuse. Seega on asjakohatu kaebuse väide, et kostja ei ole võimeline ridaelamuboksi elektritoitega varustama. Järeldust kostja poolsest lepingu täitmisest ei väära ka kaebuse väited, et elektrituruseadus ei näe ette elektri müügi vahendamist. Ringkonnakohus selgitab, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine kohtu poolt, so asjaolu, kas pooled on sõlminud elektrienergia müügilepingu või elektrienergia vahenduslepingu, ei oma mõju poolte lepingus kokkulepitud kohustuste täitmisele, st pooled on sõltumata lepingu kvalifitseerimisest kohustatud täitma selles kokkulepitut. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et asjaolu, et vastavalt kaebuse väidetele puudus kostjal luba pooltevahelises lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks, ei vabasta apellante nende lepingulisest kohustusest tarbitud elektrienergia eest tasuda. Siinkohal peab kolleegium siiski oluliseks märkida, et ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise lepingu elektrienergia vahenduslepinguna (teenuse osutamise lepinguna), millele kohalduvad käsunduslepingu sätted. Ka on kohtu selline seisukoht kooskõlas varasema kohtupraktikaga, mille kohaselt on elektrienergia müügi vahendamine hinnatav käsundina, kus vahendaja on käsundisaaja ja vahendatav käsundiandja (Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-27585). Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kuivõrd vaidlus puudub selles, et kostja on enda lepingust tuleneva kohustuse täitnud, s.o varustanud ridaelamuboksi elektritoitega, on VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt lõppenud ka apellantide elektrienergia eest tasumisest keeldumise õigus. Kostja on esitanud nõude arvete nr 11433 ja 12296 kogusummas 5659,97 eurot tasumiseks VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Pooltel on vaidlus selles, kas eksisteerib sellise nõude rahuldamise eelduseks olev kehtivast võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata. Apellantide hinnangul on ebaõige seisukoht elektritarbimise eest tasumata jätmise kohta kostjale. Samuti on apellandid sarnaselt varasemaga jätkuvalt seisukohal, et kõikidele enne 01.01.2009 nõuetele tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 3 kohaldada aegumist. Seoses apellantide taotlusega aegumise kohaldamiseks leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti, viidates TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-tele 1 ja 2 ning asjaolule, et rikkumine tuvastati 31.10.2011, arved esitati hagejatele 31.10.2011 ja 28.08.2012 ja kostja esitas vastuhagi 01.10.2012, leidnud, et kostja nõue enne 01.01.2009 tarbitud elektrienergia eest hüvitise saamiseks ei ole seega aegunud. Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul pooltevahelise lepingu punktidele 2 ja 3 viidates õigesti järeldanud, et viidatud lepingu punktid viitavad põhimõttele, et tasumine toimub tegeliku tarbimise alusel. Apellatsioonkaebuse vastupidise seisukohaga, mille kohaselt viitavad lepingu punktid 2 ja 3 tasumisele arvesti näitude alusel, ringkonnakohus ei nõustu. Apellant MVle AS-i Eesti Energia poolt 05.06.2012 saadetud kirjas selgitatust, et kõigi ridaelamu

bokside tarbitud elektrienergia eest tasutakse üldarvesti näitude järgi, ei saa samuti järeldada, et olukorras, kus üldarvesti näit ei vasta tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele, tuleks lähtuda üksnes üldarvesti näitude järgsest tarbimisest ja et apellandid kohustuvad tasuma üksnes näitudele vastava energiatarbimise eest. Nõustuda ei saa ka kaebuse väitega, et tõendamata on elektriskeemi väidetav rikkumine. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja poolt Kuusekese 4a-6 elektrikilbist tehtud fotodega (kd I tl 76, 77) lugenud põhjendatult tõendatuks, et 31.10.2011 kui toimus Kuusekese 4a-6 programmkella vahetamine, on tuvastatud, et elektriskeemi oli rikutud, st juhtmed olid ühendatud korterite lülititega, kuid ei olnud ühendatud üldarvestiga. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust puudub kohtul alus kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kuivõrd elektriskeemi rikkumisest tulenevalt ei läbinud üldarvestit korteritesisene elektritarbimine, on kostja seega põhjendatult esitanud arved korterisisese elektritarbimise eest. Kaebuses on apellandid esile toonud, et AS-i Eesti Energia poolt esitatud arvetest ei selgu, et kostja on AS-ile Eesti Energia võlgu või et apellandid oleks kostjale tekitanud kahju, mistõttu on kostjal jäänud tasumata arved AS Eesti Energia ees. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tasunud AS-ile Eesti Energia elektri eest Kuusekese 4a-6 arvelt rohkem. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud apellatsioonkaebuse väited ei ole käesoleva kaebuse lahendamisel asjakohased. Kuivõrd kostja on vastuhagis esitanud nõude kohustuse täitmiseks, mille eelduseks ei ole kostjal kahju olemasolu, ei olnud kostjal seega vaja ka tõendada, et tal oleks apellantide tegevuse tulemusena tekkinud kahju AS-ile Eesti Energia apellantide arvelt rohkemtasutu näol. Toodust tulenevalt ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel ka oluline see, milline leping oli kostjal sõlmitud AS-iga Eesti Energia. Erinevalt kaebuses väidetust ei ole kohus vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kostjal kahju tekkimine on saanud võimalikuks kostja tegevuse tulemusena. Maakohtu poolt VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise vähendamisel leitu, et kostja ei olnud piisavalt hoolas ega selgitanud varasemalt välja elektrienergia tarbimise märgatava vähenemise põhjuseid ega võtnud tarvitusele abinõusid elektriskeemi rikkumise lõpetamiseks, ei anna alust järeldada, et kostjal tekkis kahju tema enda tegevuse tulemusena. Kostja nõue korteritesisese elektrienergia tarbimise eest on tekkinud hagejate/vastukostjate poolt elektriskeemi rikkumisest, mille tõttu korterite sisene elektrienergia tarbimine ei läbinud elamus asuvat üldarvestit ning üldarvesti näit ei olnud seega kooskõlas tegeliku tarbimisega. Eelöeldu tõttu on apellandid kaebuses põhjendamatult leidnud, et kostja ei või VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele, kuivõrd kahju põhjustas tema enda tegu ja et kostjast sõltuvate asjaolude tõttu rohkem saadu tagasinõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta arvestas elektrienergia kulu 4500 euro ulatuses ja millist arvestuslikku meetodit kasutas. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus, arvestades asjaolu, et andmeid korteritesisese elektrienergia tarbimise kohta ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kohaldanud kostja nõude suuruse hindamisel TsMS § 232 lg-t 1 ja lähtunud ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatust ning otsustanud väljamõistetava hüvitise suuruse lähtudes kostja poolt esitatud tarbimise arvestusest. Maakohtu otsusest nähtuvad asjaolud, milliseid on kohus võtnud arvesse hinnates kostja nõude suuruseks 4500 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks siinkohal korrata. Kolleegium ei jaga apellantide seisukohta, mille kohaselt on kostja poolt elektrienergia tarbimise ja maksumuse kohta esitatud hüpoteetiline arvestus tõendina lubamatu ning võlaõigusseaduse järgi ei saa tõendada lepingu rikkumist arvestusliku andmete analüüsi teel. Ringkonnakohus märgib, et käesolevalt ei ole kostja poolt esitatud arvestust kasutatud mitte lepingurikkumise, vaid kostja nõude suuruse kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus olukorras, kus kostjale tasumata elektrienergia maksumust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, põhjendatult lähtunud kostja esitatud tarbimise arvestusest. Asjaolu, et tegelikult tarbitud elektrienergia kogust ei ole võimalik kindlaks määrata, ei tähenda, et selle kindlakstegemisel ei võiks kohus lähtuda arvestuslikust metoodikast. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-87-12 (p 18) tuleneb samuti, et tegemaks kindlaks tegelikult tarbitud energiakogust, tuleb vajadusel selleks kasutada arvestuslikku metoodikat. Maakohus on kostja esitatud tarbimise arvestusest lähtudes ja otsuses märgitud asjaolusid arvestades mõistnud kostja kasuks välja õiglase hüvitise ning samuti põhjendatult seda VÕS § 139 alusel vähendanud 3000 euroni. Apellatsioonimenetluses ei ole apellandid toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid kostjale väljamõistetava hüvitise suuruse otsustamise osas asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ka on asjakohatu kaebuse viide TsMS § 440 lg 1 kohasele hagi õigeksvõtule, kuivõrd kostja seadusliku esindaja poolt 11.03.2015 kohtuistungil öeldut „Hagejad ei rikkunud lepingut“ ei saa käsitada hagi õigeksvõtmisena. Antud asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagi õigeks võtnud. Vastupidi, kostja seaduslik esindaja on 11.03.2015 istungil kohe pärast öeldut, et hagejad ei rikkunud lepingut, avaldanud, et hagejad rikkusid elektriskeemi. Samuti on kostja edasises menetluses jäänud vastuhagis esitatud nõude juurde. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kaebajate kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt asjaolust, et kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud seadusliku esindajana juhatuse liige Aksel Luige, ei ole kostjal tekkinud lepingulise esindaja kulusid, mida vastaspoolelt välja mõista. Samuti ei ole kostjal tekkinud apellatsioonimenetluses muid kulusid, mis kuuluksid vastaspooltelt kostja kasuks väljamõistmisele. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonimenetluses kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.