If P&C Insurance AS hagi Kristina Usta vastu liikluskahju 563,57 hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
563,57 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja If P&C Insurance AS, registrikood 10100168, asukoht
esindajad
Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina, Lindorff Eesti AS, asukoht Sakala 10/ Kentmanni 4, 10141 Tallinn, tel 61 18 030; tel 55681157, [email protected] Kostja Kristina Usta, isikukood *, elukoht *
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja If P&C Insurance AS hagi.
2.Välja mõista kostjalt Kristina Ustalt (Usta) hageja If P&C Insurance AS kasuks välja kahjuhüvitis summas 563,57 (viissada kuuskümmend kolm eurot ja 57 senti) eurot.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista kostjalt Kristina Ustalt hageja If P&C Insurance AS kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud 160 eurot, so kokku 285 eurot (kakssada kaheksakümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord
2-15-3138
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.01.03.2015.a. esitas hageja If P&C Insurance AS kohtule hagiavalduse, millega palub rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju summas 563,57 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 12.02.2015.a kell 17.30 aadressil Riia mnt 131, Pärnu (kaupluse „MAXIMA“ parklas) liiklusõnnetus, kus sõiduauto Mercedes-Benz reg.märk * *, mida juhtis Kristina Usta (isikukood *), tagurdades sõitis tagant otsa sõiduautole BMW reg märk * * ning seejärel lahkus sündmuskohalt.
1.2.Hagiavalduse kohaselt oli liiklusõnnetuses tekitatud sõidukile BMW 328I A registreerimismärk * *, mille omanikuks on V K, liikluskahju Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 26 lg 2 mõistes. Vastavalt OÜ AUTO STOCK väljastatud arvele nr 120159 sõiduki liikluskahju taastamismaksumus oli 563,57 eurot (Lisa 2). Hageja on tasunud arve nr 120159 01.03.2012.a (Lisa 3). Liikluskahju käsitleja vastavalt LKS §-le 43 lg 2 oli If P&C Insurance AS, kes tekitatud kahju hüvitas. Hageja on seisukohal, et kostja sõiduki (* *) juhina ei veendunud parklas tagurdamisel piisavalt oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa pargitud sõidukile BMW registrimärk * *, põhjustades oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse (Lisa 4 sõiduki pildid). Seega tegemist on kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 1 mõttes. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduk registrimärk * * kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga nr * ning kindlustusandjaks oli hageja If P&C Insurance AS. 14.02.2012.a oli kahju põhjustajale Kristina Ustale saadetud e-posti teel aadressil * kahju hüvitamise otsus nr E42121164L/01/01 (Lisa 4). 24.04.2012.a esitas Kristina Usta vastuväited ning selgitas, et tagasinõudega ei nõustu (Lisa 5).
1.3.01.10.2015.a. esitas hageja vastuse kostja väidetele, mille järgi hageja leiab, et kostja väited väidetavalt tegemata ekspertiisis on asjakohatu. Hageja on tõendanud, et liikluskindlustuse seaduse alusel on liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitanud ning kahju suurust tõendab OÜ AUTO STOCK väljastatud arve, mis on hageja poolt tasutud. Hageja on seisukohal, et kostja sõiduki registrimärk * * juhina ei ole veendunud parklas tagurdamisel piisavalt oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa pargitud sõidukile BMW registrimärk * *, põhjustades oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
1.4.22.10.2015.a. esitas hageja vastuse kohtunõudele, mille järgi oli vaidlusaluses liiklusõnnetuses tekitatud kahju sõidukile BMW 328I A registreerimismärk * *. Vastavalt OÜ AUTO STOCK arvele nr 120159 oli sõiduki taastamistööde maksumus oli 563,57 eurot (arve_hagi lisa nr 2). Hageja on taastamistööde eest tasunud OÜ-le AUTO STOCK 01.03.2012.a (maksekviitung _hagi lisa nr 3). Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tekitatud kahju suurus on selles asjas selge. Arvel nr 120159 kajastatud tööd oli vajalikud sõiduki taastamiseks. Asja materjalidest nähtub (piltidest), et sõidukil oli tugevalt deformeerinud vasakpoolne tagauks. Lisatud arvelt nähtub, et
2-15-3138
kõik remonditööd olid seotud just kahju saanud sõidukiga ja vasakpoolse tagauste taastamisega. Seega kõik kulud on põhjendatud. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud Politsei- ja Piirivalveameti vastuse päringule, kus riigiasutus kinnitab, et Pärnu linnas Riia mnt 131 parklas toimus liiklusõnnetuse, kus sõiduauto Mercedes Benz reg märk * *, mida juhtis Kristina Usta, sõitis tagant otsa sõiduautole BMW reg märk * *, juht V K. Hageja on seisukohal, et kostja ja tekitatud kahju vahel on otsene seos. Juhul, kui ei oleks kostja tagurdades otsa sõitnud sõidukile BMW reg märk * * ei oleks, kahju tekkinudki. Hageja on seisukohal, et kostja sõiduki reg.märk * * juhina ei ole veendunud parklas tagurdamisel piisavalt oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa pargitud sõidukile BMW reg.märk * *, põhjustades oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja seejärel õigusvastaselt lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 24.07.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja seisukohal, et pole olemas väidetava avariifakti – on vaid hageja väide selle kohta. Seega ei saanud ka kostja väidetaval sündmuskohalt lahkuda, kuna esmalt vajab tõestust kostja ja väidetavalt kahju saanud auto kokkupõrge. Politsei ei käinud kohapeal avariid fikseerimas vaid piirdus telefoni teel info vahendamisega. Kostja läks seadusekuuleka kodanikuna kohale asjaolusid selgitama ja selgus, et kontakti polnud, sest kostja autol puudusid kokkupuute tunnused. Kostja on seisukohal, et kohus peaks jätma hagi rahuldamata hageja poolsete tõestusmaterjali puudumiste tõttu, mis tõestaksid, et avarii kui selline kostja osalusega toimus. Kostja on samuti seisukohal, et hageja ebapiisava dokumenteerimise tõttu on hageja teinud ennatliku väljamakse avariis kahju kannatanule.
2.2.01.11.2015.a. esitas kostja vastuse kohtunõudele, mille järgi pole liiklusõnnetuse fakti politsei poolt fikseeritud, on vaid olemas teade väidetavast liiklusõnnetusest. Politsei ei käinud väidetaval sündmuskohal. Ei ole tehtud mingit laadi uurimust ega ekspertiisi, mis tõestaks hageja poolt nimetatud auto vahel toimunud liiklusõnnetust. Hageja pole ennast süüdi tunnistanud. Hageja on nõus faktiga, et oli Maxima parklas aga ei ole tuvastatud väidetavat liiklusõnnetust.
MENETLUSE KÄIK
3.02.03.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 29.05.2015.a. toimetas kohus kostjale Kristina Ustale avalikult kätte menetlusdokumendi s.o If P&C Insurance AS hagi Kristina Usta vastu liikluskahju hüvitamiseks. 07.07.2015.a. rahuldas kohus tagaseljaotsusega hagi. 24.07.2015.a. esitas kostja kohtule kaja. 16.09.2015.a. rahuldas Pärnu Maakohus Kristina Usta poolt 24.07.2015.a esitatud kajaavalduse ning taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas ja tagastas kautsjoni. 09.10.2015.a. tegi kohus kohtunõudega, mille selgitas pooltele lihtmenetluse reegleid ja kohustas pooli esitama kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid. Pooled on tähtaegselt kohtule vastanud. 12.11.2015.a. andis kohus pooltele võimaluse esitada menetluskulude hüvitamise taotlusi, mida pooled ka tähtaegselt, so 24.11.2015.a. tegid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Hageja leiab on tuginenud hagiavalduse esitamisel alljärgnevastele faktilistele asjaoludel: - 12.02.2015.a kell 17.30 toimus liiklusõnnetus aadressil Riia mnt 131, Pärnu kaupluse „MAXIMA“ parklas;
2-15-3138
- Liiklusõnnetus oli fikseeritud politsei poolt, kes on 03.10.2014.a vastuses kinnitanud, et 12.02.2012 oli registreeritud liiklusõnnetuse info nr 2502,12,0009318, mis toimus Pärnu linnas Riia mnt 131 parklas, kus sõiduauto Mercedes Benz registrimärk * *, mida juhtis Kristina Usta, sõitis tagant otsa sõiduautole BMW registrimärk * *, juht V K; - Liiklusõnnetuses oli tekitatud sõidukile BMW 328I A registreerimismärk * *; - Vastavalt OÜ AUTO STOCK väljastatud arvele nr 120159 sõiduki liikluskahju taastamismaksumus oli 563,57 eurot; - sõiduki taastamistöö eest on hageja tasunud 563,57 eurot.
4.2.Kostja on esitanud vastuväited, mille järgi: - kostja ei ole kahju põhjustanud, st avariis osalenud ja pole seega sündmuskohalt lahkunud; - kostja autol polnud ühtegi jälge väidetavast kokkupõrkest;
5.Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega vajab tuvastamist esiteks, kas kostja K. Usta tekitas 12.02.2012.a liikluskahju sõidukile registrimärgiga * * ning teiseks, kas kostja on õigusvastaselt lahkunud liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõiduk registrimärgiga * * oli 12.02.2015.a kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga nr * hageja If P&C Insurance AS poolt. LKindlS § 8 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ei veendunud sõiduki registrimärgiga * * juhina parklas tagurdamisel piisavalt oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa pargitud sõidukile BMW registrimärgiga * *, põhjustades oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse Seega on tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 1 mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja on esitanud kindlustusjuhtumi tõendamiseks kohtule tõendina Politsei- ja Piirivalveameti kirja 03.10.2014 nr 2.1-4/110857-5, millest nähtub, et Pärnu politseijaoskonnas on 12.02.2012 registreeritud liiklusõnnetuse info nr 2502,12,0009318, mis toimus Pärnu linnas Riia mnt 131 parklas, kus sõiduauto Mercedes Benz registrimärk * *, mida juhtis Kristina Usta, sõitis tagant otsa sõiduautole BMW registrimärgiga * * (edaspidi BMW). Kostja on vaielnud vastu, leides, et pole ühtegi ekspertiisi tehtud kostja juhitud sõiduautole, kas toimus kokkupuude kostja juhitud auto ja BMW vahel. Siiski ei ole vaidlust selles, et BMW oli saanud sel korral parklas kahjustatud, nimelt on kostja esitanud kohtule fotod BMW-st, millelt on näha juhipoolse tagumisel uksel suurt mõlki. Samuti on kostja esitanud kohtule dokumendi, millest nähtub, et mõlema sõiduki juhid on teinud joonise toimunud, millelt selgub kostja poolt juhitud sõiduki liikumise trajektoor, mis lõppes kokkupõrkega. Kohus leiab, et on tõendatud kosta K. Usta poolt liiklusõnnetuse põhjustamine, kui ta tagurdas 12.02.2015.a kell 17.30 BMW-le otsa. Kohus on kohtumenetluse pooltele 09.10.2015.a. edastatud kohtunõudes selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on väitnud, et tema auto ei saanud õnnetuses osaleda, sest autol puuduvad jäljed kokkupõrkest, mis on jäänud paljasõnaliseks väiteks, mille kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Liiklusõnnetuse või
2-15-3138
selle puudumise tõendamiseks ei pea tegema tingimata ekspertiisi, selleks sobivad ka teised tõendid, nt tunnistajate ütlused või dokumendid. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama seaduse § 132 lg 3 alusel hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja poolt on 14.02.2012.a. tehtud kindlustusandjana kahju hüvitamise otsus nr E42121164L/01, millega tunnistati sõidukile BMW 328I registreerimismärk * *, mille omanikuks on V K, tekitatud kahju liikluskahjuks LKindlS § 26 lg 2 mõistes. Hagejale esitatud OÜ Auto Stock arve nr 120159 alusel on 28.02.2012.a. kannatada liiklusõnnetuses kahjustatud sõidukile BMW tehtud plekitööd ja värvimine kokku maksumusega 563,57 eurot, mis on 01.03.2015.a. hageja poolt Auto Stock OÜ-le ära makstud (maksekviitung nr 95). Seega on leidnud tõendamist, et MBW-le on põhjustatud varalist kahju kokku summas 563,57 eurot. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 4 peab isik (kostja) kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja K. Usta tegu on põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga ja ta põhjustas kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 tähenduses. Tulenevalt Liiklusseaduse (LS) § 49 lg 1 ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Kostja K. Usta vastutab mootorsõiduki käitamisel tekitud kahju tekitamise eest sõltumata oma süüst, sest ohu allikat valitsenud isik (kostja) on kahju põhjustanud sellele tegevusele iseloomuliku ohu realiseerimise tagajärjel (VÕS § 1056 lg 1). Asjakohane on tuvastada, kas kostja rikkus LS § 237 lg 1, s.t. kas ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 9). Puudub vaidlus, et K. Usta on 12.02.2015.a tulnud tagasi Riia mnt 131, Pärnu kaupluse „MAXIMA“ parklasse pärast seda, kui politseiametnik helistas kostjale ja kohustas parklasse naasma. Nimetatud asjaolu nähtub ka Politsei- ja Piirivalveameti vastusest päringule. K. Usta versioon, et ta tuli lihtsalt kohusetundliku inimesena parklasse tagasi, ei ole veenev. BMW kahjutused on sellised, et kostjale ei saanud õnnetusjuhtum jääda tähelepanuta, sest kahjustatud BMW uksel on suur mõlk. Samuti on pooled teinud kohapeal joonise, millel märgiti sõidukite esialgne asukoht ja liikumine, seega oli õnnetusjuhtumi järgselt kostjal selge arusaamine, et avarii on põhjustatud ja temal lasub süü seisvale autole otsa tagurdamisel. Kohus leiab, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ja vastutab tekitatud kahju eest LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel, sest ta lahkus tahtlikult sündmuskohalt. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb hageja If P&C Insurance AS kasuks kostjalt Kristina Ustalt välja mõista 563,57 eurot. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 01.03.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles kahju hüvitamise nõude suuruseks on 563,57 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Seega on käesoleva tsiviilasja hind 563,57 eurot. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud
2-15-3138
kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 24.11.2015.a. esitas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 285 eurot, mille kohaselt hageja menetluskulu koosneb: 1) materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine; hagiavalduse kohtusse edastamine160 eurot ja 2) riigilõiv 125 eurot. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotluses nimetatud kulud on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud. Seega kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, so summas 285 eurot.