Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-18921
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX ( ik: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX ( ik: XXX; elukoht: XXX) Kostja: XXX (ik: XXX; surnud 07.01.2021)
XXX
hagis
XXX
vastu
elatise
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks. 07.01.2021 teatas hageja kohtule, et XXX on surnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lõike 1 punkti 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lõike 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Arvestades asjaolu, et rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt on XXX surnud 07.01.2021, ja kuivõrd vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, asub kohus seisukohale, et tsiviilasjas 2-20-18921 tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust jäävad käesoleva asja menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.