Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2015Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-107544
Tsiviilasi
AS MiniCredit hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
506 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru väljak 2, Tallinn 10111) Hageja esindaja Ingrid XXX (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja AS MiniCredit kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud AS MiniCredit esitas 09.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX412 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 14.05.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetav laenusumma 150 eurot, intress 30 eurot, viivised 150 eurot ja meeldetuletustasu 26 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest, so alates 14.08.2015 kuni põhinõude 150 euro täieliku tasumiseni 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt kuid mitte rohkem kui 150 eurot. Hagiavalduse kohaselt on pooled 15.11.2011 sõlminud internetikeskkonnas www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja 30 päevaks laenu 150 eurot. Kostja
pidi laenu tagastama 15.12.2015. Kostja on kinnitanud, et ta ei sõlmi lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (lepingu p. 4.10). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletusteadet 22.12.2011 ja 07.02.2012, mis vastavalt üldtingimuste p-le 8.4 ja hinnakirjale maksavad vastavalt 13 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmise kulusid 26 eurot. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest 10 eurot. Hageja nõuab viivist 1,5% päevas üldtingimuste p 13.1 ja VÕS § 113 lg 1 p 6 alusel. Seisuga 13.08.2015 nõuab hageja kostjalt viivist 150 eurot. Hageja nõuab alates hagi esitamisest, so 14.08.2015 kuni põhivõla tasumiseni viivist 1,5% päevas tasumata laenusummalt kuid mitte rohkem kui 150 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust 22. detsember 2011. ja 07. veebruar 2012 (hinnaga 13 eurot), kuid selles hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja esitas 21.10.2015 kohtule seisukohas vastuseks kostja seisukohale, mille kohaselt on kostja kasutanud laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist kolmel korral, tasudes kolmel korral oma maksepuhkuse eest hageja kontole 105 eurot pikendamistasu. Pooled sõlmisid 24.05.2012 maksegraafiku nr mc 35362. Kostja tasus maksegraafiku sõlmimistasu 12.06.2012 ning ka ühe osanaksu 30 eurot. Kostja jättis kaks kuud oma osamaksed tasumata ning vastavalt maksegraafiku tingimuste p. 6-le oli maksegraafik tühistatud. 11.09.2012 loovutas AS MiniCredit oma nõude võlgniku vastu Credit Inkasso OÜ-le, millest teavitati võlgnikku SMS ja e-maili teel. Credit Inkasso OÜ sõlmis 05.04.2013 uue maksegraafiku nr 35362. Kuid kostja jättis ka Credit Inkass OÜ-le oma kohustuse täitmata ning seoses sellega edastas 08.01.2015 Credit Inkasso OÜ loovutatud nõude AS MiniCredit ́ile tagasi. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 88 lg-st 8 tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kuna kõik mis kostja on tasutud seoses võlgnevusega, loetakse, VÕS § 88 lg 8 kohaselt täitmine toimunuks inkassokulude katteks. Seega ei ole kostja oma kohustust AS MiniCrediti ees täitnud. Kostja seisukoht Kotja palub jätta hagi rahuldamata; tunnistada AS MiniCredit ja XXXvahel 15.11.2011 sõlmitud leping nr XXX tühiseks ning arvestada kostja poolt hagejale tasutud 308,37 eurost 150 eurot laenu põhiosa tagastamisena, 0,12 eurot seadusjärgse intressi tagastamisena, 48,77 eurot seadusjärgse viivise tagastamisena, 6,40 eurot meeldetuletuse tasu nõude tagastusena ning kohustada hagejat tagastama kostjale ülejäänud alusetult saadud raha ehk 103,08 eurot XXX arveldusarvele. Kostja on seisukohal, et kostja ja hageja vahel sõlmitud laenuleping on tühine sest tegemist on heade kommete vastase tehinguga vastavalt TsÜS § 86 lg 1. Poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr aasta kohta oli 791%. 2011. a novembris oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 29,38%, seega ületas poolte vahelises lepingus määratud krediidikulukuse määr keskmist kulukuse määra 26,92 korda. Lepinguga laenas hageja kostjale 150 eurot. Käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale lepingu alusel 308,37 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt endiselt kogu laenusumma ehk 150 euro tasumist. Kostja on tasunud 3x35 eurot ehk 105 eurot pikendamistasusid ning lisaks 203,37 eurot maksegraafiku alusel, mis tegelikult ei olnud sõlmitud. Seega jääb kostjale selgusetuks, kuidas ei ole põhivõlgnevus üldse vähenenud. Kostja poolt hagejale tasutud 308,37 eurot saab tasaarvestada põhinõude ehk 150 euroga ning hagejal puudub seega kostja vastu põhinõude nõue.
Lähtudes eelnevast on kostja seisukohal, et poolte vahel 15.11.2011 sõlmitud laenuleping on tühine, millest tulenevalt on tühised ka kõrvalnõuded, millele kuulub kohaldamisele seadusjärgsed suurused, mille tulemusena on intress 0,12 eurot ja viivis 48,77 eurot. Samuti on tühine tasu meeldetuletuse eest, mille õiglasem hind oleks 6,40 eurot. Seega, arvestades, et kostja on hagejale lepingu alusel tasunud 308,37 eurot on selle maksega tasutud laenusumma 150 eurot, intress 0,12 eurot, viivis 48,77 eurot ning meeldetuletustasu 6,40 eurot. Kokku 205,29 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna lepingu näol on tegemist tühise tehinguga, tuleb hagejal kostjale tagastada 103,08 eurot (308,37 - 205,29) kui alusetult saadud rahasumma. Kostja tugineb oma vastuväidetes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-186-13 punktile 23, mille kohaselt pikendamistasu 150 eurot ja muud laenulepinguga kostja poolt makstud tasud (kokku 307,37 eurot) tuleb arvata võla katteks ning hagejal puudub seega kostja vastu (põhinõude) nõue. Hageja märgib oma seisukohas, et loovutas nõude kostja vastu Credit Inkasso OÜ-le, mis sõlmis 05.04.2013 kostjaga maksegraafiku nr 35362. Kostja ei ole maksegraafikut allkirjastanud. 05.04.2013 edastas tõesti Credit Inkasso OÜ kostjale maksegraafiku ning kostja vastas hagejale e-posti teel. Kirjale tuli Credit Inkasso poolt vastus alles 21.01.2015. ehk ligi 2 aastat hiljem ning nimetatud kirjaga tuletati meelde kohustust tasuda võlgnevus hageja ees ja tuletati meelde, et kostjale on koostatud maksegraafik. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kõik kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda inkassokulude katteks VÕS § 88 lg 8 alusel. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping ning sellele tuleb kohaldada ka vastavaid sätteid. Kostja esitas kohtule taotluse asendada kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuses tema nimi tähemärgiga ning ei avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 15.11.2011 laenulepingu nr 154031225/250035362, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 150 eurot. Nimetatud summa kanti kostja arvelduskontole 15.11.2011. Laen kuulus tagastamisele 15.12.2011 koos intressiga 30 eurot. Laenulepingu p 13.1 kohaselt oli viivisemääraks 1,5 % tasumata laenult päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel võlgnevuse menetlemisel iga meeldetuletuse eest tasu 13 eurot. Kostja on tasunud 308,37 eurot. Kostja leiab, et nimetatud summaga on tasutud laenusumma 150 eurot, intress 0,12 eurot, viivis 48,77 eurot ning meeldetuletustasu 6,40 eurot. Kokku 205,29 eurot. Hageja on seisukohal, et 308,37 eurot tuleb arvestada inkassokulude katteks. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja esitas vastuväite selle kohta, et laenuleping on tühine sest tegemist on heade kommete vastase tehinguga vastavalt TsÜS § 86 lg 1. Poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr aasta kohta oli 791%. seega kontrollib kohus esmalt, kas 15.11.2011 sõlmitud laenuleping nr XXX(kui tarbijakrediidilepingu) on tühine tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste
väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-186-13, p-is 22 märkinud, et TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 150 eurot 30 päevaks, intress 30 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas. Eesti Panga veebilehelt nähtuvalt on keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
novembris 29,38 %. Kättesaadav (http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010. Seega lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 791% ületas enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 29,38% enam kui 26 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 23). Laenu tagastamise tähtaeg oli 15.12.2011. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda novembris 2011 1 %. Kostjal kuulus saadud laenult 150 eurot 30 päeva eest tasumisele intress kokku 0,12 eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 791% aastas. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 150 eurot perioodil 15.12.2011 kuni 04.09.2015. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus kokku 48,77 eurot. Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpooltoodud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus hinnakirja järgi meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmiseks. Hagi kuuluks rahuldamisele põhinõude 150 euro,
intressi 0,12 euro, seisuga 04.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 48,77 euro osas. Seega kokku 198 euro osas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 308,37 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud summa on tasutud võlgnevuse katteks või inkassoteenuste katteks. Kohus on seisukohal, et kostja poolt tasutud 308,37 eurost saab lugeda 198 eurot võla katteks ja ülejäänu summa 110,37 eurot saab lugeda inkassoteenuste katteks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.