lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-12293/42

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-12293/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-12293

Tsiviilasi

XXXi (XXX) ja XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

XXXi nõude osas 2628 eurot XXXi nõude osas 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hagejad: XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa, e-post: XXX); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa, e-post: XXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXi ja XXXi hagi XXXi vastu elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta XXXi menetluskulud võrdsetes osades XXXi ja XXXi kanda. XXXi ja XXXi menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Rahuldada XXXi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXilt välja XXXi kasuks 420 eurot (lepingulise esindaja kulu).
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXilt välja XXXi kasuks 420 eurot (lepingulise esindaja kulu).
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXil hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurot) tasuda XXXile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXil hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurot) tasuda XXXile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Jätta rahuldamata XXXi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 472,50 euro osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.XXX ja XXX esitasid 25.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on XXXi poolt lastele makstav igakuine elatisraha kahele lapsele kokku 294 eurot (147 eurot lapse kohta). Makstav summa 147 eurot lapse kohta ei kata tänasel päeval laste reaalseid kulusid. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimumsummas alates september 2020. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on täitnud hagejate suhtes korrektselt ülalpidamiskohustust, mistõttu puuduvad iseenesest alused elatise väljamõistmiseks. 21.09.2017 sõlmisid vanemad notariaalses vormis kokkuleppe, mille kohaselt tasus kostja mõlemale lapsele elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses. 28.01.2020 esitas kostja hagejate seaduslikule esindajale avalduse elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemiseks ja uue kokkuleppe sõlmimiseks, kuivõrd võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga olid asjaolud oluliselt muutunud ja esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Muutunud asjaoludena tõi kostja välja nii selle, et kokkuleppe sõlmimise hetkega võrreldes on oluliselt kasvanud hagejate seaduslikule esindajale makstavad peretoetused kui ka selle, et hagejad veedavad võrreldes 2017. aastaga kostjaga oluliselt rohkem aega koos. Arvestades eeltoodut on hagejate vajadused praegusel hetkel olulises osas kaetud riiklike peretoetustega ja vähenevad hagejate seadusliku esindaja jaoks veelgi ajal, kui lapsed viibivad kostjaga ja nende ülalpidamise eest hoolitseb kostja. Sellest tulenevalt on kostja

pidanud põhjendatuks maksta alates 01.02.2020 hagejatele igakuiselt elatist summas 284 eurot, so 147 eurot ühe lapse kohta. Kostja on elatise suuruse arvutamisel lähtunud asjaolust, et mõlema hageja igakuised vajadused on eelduslikult suurusjärgus 584 eurot, so kehtiva alampalga suuruses. Arvestades asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale makstakse tema kolme lapse eest riiklikke peretoetusi kogusummas 520 eurot (lasterikka pere toetus summas 300 eurot ja lapsetoetused kolmele lapsele summas 220 eurot), on hagejate vajadused olulises osas kaetud riiklike peretoetustega. Proportsionaalselt võib arvestada sellega, et nii hageja XXXi kui ka hageja XXXi vajadused on riiklike peretoetuste arvelt kaetud ca 173 euroga (520 : 3). Kui arvestada ühe lapse keskmiseks kuluks kehtiv alampalk (so 584 eurot), võib lugeda elatise maksmiseks kohustatud vanema poolt riiklike peretoetuste arvelt täidetuks 86,50 eurot (173 : 2). Lisaks riiklike peretoetuste maksmisele on kostja arvestanud elatise suuruse väljaarvutamisel asjaoluga, et ta veedab lastega minimaalselt 20 % ajast (so minimaalselt 6 päeva kuus ehk kaks nädalavahetust kuus reedest pühapäevani). Arusaadavalt tuleb laste isal sellel ajal kanda nii laste eluasemega seotud kulud kui ka toidukulud, rääkimata meelelahutusest. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse arvestamisel tuleb kindlasti arvesse võtta kostja rahalist panust ajal, mil lapsed viibivad temaga, sest hagejate seadusliku esindaja kulutused sellel perioodil ilmselgelt vähenevad. Kuivõrd lapsed viibivad kostja juures peamiselt nädalavahetustel, tuleb kostjal teha lisaks toidule ja eluasemekuludele märkimisväärselt kulutusi ka meelelahutusele, millised kulud on nädalavahetustel koos aega veetes oluliselt suuremad kui nädalasiseselt. Seega peab kostja põhjendatuks mõlema lapse puhul PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise summat vähendada lisaks poolele peretoetusele 20 % võrra (so aja eest, mil kostja teeb laste ülalpidamiseks kulutusi vahetult). Arvestades eeltoodut, on kostja teinud hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku sõlmida uus elatise maksmise kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja alates 01.02.2020 elatist summas 147 eurot ühe lapse kohta, kokku kahele lapsele 294 eurot. Elatise summa on arvutatud eeldusel, et mõlema hageja igakuine ülalpidamiskulud on 584 eurot (kostjale langev kohustus on 292 eurot), millest on maha arvestatud proportsionaalne osa peretoetustest (173 eurot ühe lapse eest, 86,50 eurot mõlema vanema kohta) ja arvestatud asjaoluga, et mõlemad hagejad veedavad kostjaga minimaalselt 20 % ajast – 292 x 0,8 – 86,50 = 147 eurot. Kostja on teinud hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku siduda elatise summa alampalgaga, st tasuda hagejatele kuni täisealiseks saamiseni elatist mitte vähem kui 80 % PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast, millest on maha arvestatud pool mõlema hageja kohta makstavast lapsetoetusest. Alates 01.02.2020 on kostja tasunud elatist eelnimetatud põhimõttel. Uut kirjalikku elatise maksmise kokkulepet hagejate seaduslik esindaja ei ole soovinud sõlmida. Kostja ei ole soovinud kunagi oma ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale hoida ja täidab oma kohustust eeskujulikult ka edaspidi, kuid kostja on seisukohal, et igakuiselt makstav elatis peab vastama hagejate reaalsetele vajadustele. Kuivõrd riiklike lastetoetuste maksmise eesmärgiks ei ole vaid ühe vanema rahalise panuse asendamine, vaid rahaliste panuste vähendamine mõlema vanema eest (eelduslikult võrdsetes osades), tuleb seda elatise summa väljaarvutamisel arvesse võtta. Samuti asjaolu, et vanem täidab laste suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult, kui lapsed viibivad parasjagu selle vanema juures. Kostja on seisukohal, et tema poolt makstav elatisraha vastab hagejate vajaduste eelduslikule suurusele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole hagiavalduses välja toonud hagejate vajaduste suurust, mis tõendaks vastupidist.

Arvestades eeltoodut, on kostja seisukohal, et ta on hagejate suhtes korrektselt ülalpidamiskohustust täitnud ja elatise väljamõistmiseks puudub igasugune alus. Kostja palub: - jätta XXXi ja XXXi hagi osaliselt rahuldamata. - Mõista XXXi kasuks välja elatise kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 147 eurot, kuid mitte vähem kui 80 % PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast, millest on maha arvestatud pool lapse eest makstavatest peretoetustest. - Mõista XXXi kasuks välja elatise kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 147 eurot, kuid mitte vähem kui 80 % PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast, millest on maha arvestatud pool lapse eest makstavatest peretoetustest. - Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluse käik

3.09.12.2020 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 09.12.2020. Kohus määras menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 16. detsembril 2020 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 18. detsembril 2020 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 31. detsembril 2020. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus selgitas pooltele 17.09.2020 ja 08.10.2020 kohtukirjadega seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
5.Pooled ei vaidle, et hagejad XXX, kes on sündinud 10.05.2009 (tl 5) ja XXX, kes on sündinud 09.10.2003 (tl 6) kostja ja XXXi (XXX) kooselust, elavad koos emaga XXXiga.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejatele ülalpidamist anda. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
7.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01.09.2019 igakuise elatise miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
8.Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja on taotlenud miinimumsummast väiksema elatise maksmist järgmistel põhjustel: - hagejate ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklikult makstavate peretoetustega. - Kummagi hageja ülalpidamiskulud on kalendrikuu lõikes väiksemad kui kehtiv alampalk. - Kostja teeb laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi ajal, mil hagejad viibivad tema juures. Kostja kulud ühes kalendrikuus keskmiselt ühe hageja kohta on summas 80 eurot, kahe lapse peale kokku 160 eurot. - Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale edaspidi 147 eurot, kuid mitte vähem kui 80 % elatise miinimumist.
9.Hagejate poolt 15.12.2020 ja 16.12.2020 esitatud seisukohtades on hagejad oma nõudeid muutnud ja palunud kostjalt elatise väljamõistmist summas 235 eurot kuus kummalegi hagejale.
10.Seega vaidlevad pooled selle üle, kui suured on hagejate ülalpidamiskulud ning kas ja mis suuruses peaks kostja hagejatele elatist maksma.
11.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hagejate ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
11.1.28.09.2020 seisukohas märkis kostja, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on võrreldavad RAKE 2020 uuringu tulemustega, olles vahemikus 344-388 eurot ühe lapse kohta. Kohus selgitab, et ainuüksi 2020. aasta RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hagejate vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui PKS-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piiXXX PKS-i ka sätestatud.
11.2.08.10.2020 kohtunõudes palus kohus hagejatel esitada andmed hagejate igakuiste kulutuste kohta ja tõendid.
11.3.16.10.2020 seisukohas esitasid hagejad kohtule seisukoha ja tõendid laste vajaduste kohta. Hagejad selgitasid, et kulude aruanne on koostatud käesoleva aasta 01. märtsist-30. septembrini tehtud kulude põhjal. Aruande koostamiseks on kasutatud Swedbank AS-i „Minu eelarve“ programmi. Kulud on kategoriseeritud. Kategooriad on kodu, toit, tervis jne. Lisatud väljavõtte (tl 93-102, pöördel) esimesel lehel on näha antud perioodi kõiki kaardimaksetega ja panga ülekannetega tehtud kulutuste kokkuvõte. Nimetatud väljavõtte järgnevatel lehtedel on nähtavad kõik tehtud kaardimaksed ja ülekanded antud perioodil. Kuna kulud on kategoriseeritud, siis on iga makse juures näha, millisesse gruppi antud makse või kulutus kuulub. Antud perioodi kulutuste järgi on ka arvutatud hagejate kalendrikuu keskmine kulu.
11.3.1.Hageja XXXi vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - telekommunikatsioon= 44 eurot; - kodune majapidamine= 10 eurot; - vaba aeg= 30 eurot; - haridus= 30 eurot; - isiklik hügieen, ilukaubad= 15 eurot; - tervishoid= 6 eurot; - transport, sh turvavarustus= ca 38 eurot; - eluasemekulud= ca 57 eurot; - toit= ca 118 eurot; - riided ja jalanõud= ca 50 eurot; - taskuraha= 50 eurot. Kokku on hageja XXXi vajadused ühes kuus 448 eurot. 15.10.2020 seisukohas märkis kostja, et hagejate elukohaks on koos ema, ema uue elukaaslase ja nende ühise lapsega 3-toaline korter, mille pangalaenu makse oli vanemate abielu ajal 86 eurot kuus (tl 79-80) ja keskmised kommunaalkulud ca 75 eurot kuus (tl 81). Seega oleks ühe

hageja eluasemekulu suurus ühes kalendrikuus (kui arvestusse võtta ka pangalaenu kulu) ca 32,20 eurot kuus. 16.12.2020 seisukohas esitas kostja vastuväited järgmiste hageja XXXi kulutuste osas: telekommunikatsioon, transport, eluase ja taskuraha. Kostja peab mõistlikuks ja põhjendatud telekommunikatsioonikuluks kuni 15 eurot hageja kohta. Transpordikulu peab kostja täies mahus põhjendamatuks, kuivõrd hageja käib koolis koolibussiga (tasuta) ega kasuta oma vanusest ja kasvust tulenevalt enam turvavarustust. Arvestades asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja tasub igakuiselt kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus ja leibkonnas on 5 liiget, võiks hageja eluasemekulu olla ca 20 eurot kuus. Taskuraha ei ole kohtupraktikast lähtuvalt käsitletav elatise osana, nimetatud kulu on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Kostja annab hagejatele taskuraha. Põhjendamatu oleks seejuures hüvitada hagejate seaduslikule esindajale pool tema poolt (võib-olla) antavast taskurahast. 16.12.2020 arvamuses selgitasid hagejad järgmist. Telekommunikatsiooni kulutuste alla on pandud ja mõeldud järgmised kulud: mobiiltelefoni ühendus (side-internet), telefoni järelmaks, kodune TV koos koduse internetiga. Arvuti ja muu elektroonika ost. Hagejad nõustuvad, et mingil perioodil antud kulu väheneb, kas siis telefonide järelmaksu lõppemise või siis soodsama sidepaketi leidmisega. Samas tuleb arvestada mobiilse interneti kasutamise suurenemisega ajas. Hagejate seaduslik esindaja teeb igakuiseid kulutusi hagejate transportimiseks koju ja linna (XXX, Tallinn) jne. Mõlemad hagejad käivad koolis väljaspool elukohta. Seega transpordi kulude all on mõeldud nii kooliskäimise kui terve kuu perioodil tehtavaid kulutusi transpordile. XXX ei saa tulenevalt tunniplaanist ja koolibussi graafikust kahjuks igapäevaselt kasutada koolitransporti. Seega tuleb teha kulutusi tema kooli viimiseks, lisaks tavapärastele igakuistele sõitudele. Eluasemekulud on kommunaal- ja elektrimaksed. Novembrikuus olid kommunaalkulud 98,69 eurot kuus. Lisandus elektriarve summas ca 70 eurot. Elektrikuluks on talvisel perioodil ca 100 eurot kuus. Suvisel perioodil on keskeltläbi 40 eurot kuus. Vaatamata kostja püüdlusele vähendada neid kulutusi tuleb ikkagi keskmiseks kuluks ca 50 eurot kuus hageja kohta. Mis puudutab kulutusi telekommunikatsioonile, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus nõustub hagejate seadusliku esindajaga, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Lisaks hõlmab antud kulu mobiiltelefoni ühendust (side-internet), kodust TV koos koduse internetiga. Hagejate seaduslik esindaja on täpsustanud, et arvuti osteti sügisel koolimineku puhul hinnaga 499 eurot (tl 103). Jagades antud kulutuse ühe aasta peale, on ühe kuu kulutus 42 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulutusi telekommunikatsioonile summas 44 eurot. Transpordikulu osas on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et hagejal ei ole võimalik igapäevaselt kasutada koolibussi, millest tulenevalt peab hagejate seaduslik esindaja korraldama hageja transpordi. Seega on kulutused transpordile põhjendatud summas 38 eurot. Mis puudutab eluasemekulusid, märgib kohus, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemekulud (kommunaal- ja elektrimaksed) on iga hageja kohta ca 57 eurot kuus. Kohus leiab, et eluasemekulud 57 eurot kuus on mõistlik ega ole ülepaisutatutud. Kohus leiab, et ülalpidamiskulu hulka ei saa arvestada hagejale antavat taskuraha, sest nimetatud kulu kandmine on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Lisaks on kostja märkinud, et ta annab hagejale taskuraha, seega oleks põhjendamatu hüvitada hagejate seaduslikule esindajale pool tema poolt antavast taskurahast. Hagejate seaduslik esindaja ei ole täpsustanud, mille poolest erineb vaba aja kulu hagejale

antavast taskurahast. Kostja on nõustunud hageja vaba aja kulutustega, mis kohtu hinnangul peaks hõlmama ka hagejale antavat taskuraha. Seega leiab kohus, et täiendav kulu hagejale taskuraha näol ei ole vajalik ega põhjendatud. Koduse majapidamise, vaba aja, hariduse, isikliku hügieeni/ilukaubad, tervishoiu, toidu ja riiete/jalanõude kulude osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejale XXXile loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja XXXi kulud moodustavad 398 eurot (44 + 10 + 30 + 30 + 15 + 6 + 38 + 57 + 118 + 50).

11.3.2.Hageja XXXi vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - telekommunikatsioon= 44 eurot; - kodune majapidamine= 10 eurot; - vaba aeg= 40 eurot; - haridus= 40 eurot; - isiklik hügieen, ilukaubad= 10 eurot; - tervishoid= 6 eurot; - transport, sh turvavarustus (Elron, bussipiletid)= 50 eurot; - eluasemekulud= 57 eurot; - toit= ca 118 eurot; - riided ja jalanõud= 50 eurot; - taskuraha= 100 eurot. Kokku on hageja XXXi vajadused ühes kuus 525 eurot (16.10.2020 seisukohas on ekslikult märgitud hageja kulude suuruseks 485 eurot). 15.10.2020 seisukohas märkis kostja, et hagejate elukohaks on koos ema, ema uue elukaaslase ja nende ühise lapsega 3-toaline korter, mille pangalaenu makse oli vanemate abielu ajal 86 eurot kuus (tl 79-80) ja keskmised kommunaalkulud ca 75 eurot kuus (tl 81). Seega oleks ühe hageja eluasemekulu suurus ühes kalendrikuus (kui arvestusse võtta ka pangalaenu kulu) ca 32,20 eurot kuus. 16.12.2020 seisukohas esitas kostja vastuväited järgmiste hageja XXXi kulutuste osas: telekommunikatsioon, vaba aeg, haridus, transport, eluase ja taskuraha. Kostja peab mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks telekommunikatsioonile kuni 15 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja ei ole põhjendanud, millised kulutused moodustavad vaba aja kulu ja puuduvad ka asjakohased tõendid. Kostja hinnangul oleks mõistlik kulu antud kulule kuni 30 eurot kuus. Hariduse kulu osas on kostja märkinud, et ilmselt on silmas peetud huvitegevusega seotud kulutusi, kuid kostja ei pea põhjendatuks kulutusi nimetatud summas. Kostjale teadaolevalt makstakse hagejale igakuiselt Keila linna poolt toetust 100 eurot kuus, millega saab katta kooli ja huvitegevusega seotud kulutusi. Kui üldse, peab kostja hagejate seadusliku esindaja poolt tehtavaks kuluks antud kuluartiklile kuni 30 eurot kuus. Transpordikulu jääb kostjale täies ulatuses põhjendamatuks, kuivõrd hagejale makstakse igakuiselt sõidukompensatsiooni- hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt 16.10.2020 summas 35,64 eurot ja 13.11.2020 summas 51,52 eurot. Ilmselgelt turvavarustust 17-aastane noormees ei kasuta. Arvestades asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja tasub igakuiselt kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus ja leibkonnas on 5 liiget, on hageja eluasemekulu ca 20 eurot kuus. Taskuraha ei ole kohtupraktikast lähtuvalt käsitletav elatise osana, nimetatud kulu on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Kostja annab hagejatele taskuraha. Põhjendamatu oleks seejuures hüvitada hagejate seaduslikule esindajale pool tema poolt (võib-olla) antavast taskurahast.

16.12.2020 seisukohas selgitasid hagejad järgmist. Telekommunikatsiooni kulutuste alla on pandud ja mõeldud järgmised kulud: mobiiltelefoni ühendus (side-internet), telefoni järelmaks, kodune TV koos koduse internetiga. Arvuti ja muu elektroonika ost. Hagejad nõustuvad, et mingil perioodil antud kulu väheneb, kas siis telefonide järelmaksu lõppemise või siis soodsama sidepaketi leidmisega. Samas tuleb arvestada mobiilse interneti kasutamise suurenemisega ajas. Hagejate seaduslik esindaja teeb igakuiseid kulutusi hagejate transportimiseks koju ja linna (Keila, Tallinn) jne. Mõlemad hagejad käivad koolis väljaspool elukohta. Seega transpordi kulude all on mõeldud nii kooliskäimise kui terve kuu perioodil tehtavaid kulutusi transpordile. Kostja poolt väljatoodud sõidukompensatsioon XXXile on makstud ühekordselt (kahe kuu jooksul). Kompensatsiooni maksti kompenseerimaks osaliselt sõitu Tallinnasse kooli. Tänasel päeval enam sõitu ei kompenseerita seoses XXXi elama asumisega kooli ühiselamusse. Lisandunud on kooli sõitmise kuludele ühiselamu üür, mis novembris oli 42 eurot. Ühiselamu üür on 35 eurot kuus lisanduvad elekter, vesi jne. Eluasemekulud on kommunaal- ja elektrimaksed. Novembrikuus olid kommunaalkulud 98,69 eurot kuus. Lisandus elektriarve summas ca 70 eurot. Elektrikuluks on talvisel perioodil ca 100 eurot kuus. Suvisel perioodil on keskeltläbi 40 eurot kuus. Vaatamata kostja püüdlusele vähendada neid kulutusi tuleb ikkagi keskmiseks kuluks ca 50 eurot kuus hageja kohta. Mis puudutab kulutusi telekommunikatsioonile, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus nõustub hagejate seadusliku esindajaga, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Lisaks hõlmab antud kulu mobiiltelefoni ühendust (side-internet), kodust TV koos koduse internetiga. Hagejate seaduslik esindaja on täpsustanud, et arvuti osteti sügisel koolimineku puhul hinnaga 499 eurot. Jagades antud kulutuse ühe aasta peale on ühe kuu kulutus 42 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulutusi telekommunikatsioonile summas 44 eurot. Kohus eeldab, et hageja hariduse kulu osas on silmas peetud huvitegevusega seotud kulutusi. Arvestades hageja harjumuspärast elulaadi ei ole haridusekulu puhul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus hagejat arendavatele tegevustele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused hageja hobide ja oskuste kujundamisel summas 40 eurot kuus. Keila linna poolt toetuse maksmine summas 100 eurot tõendatud ei ole. Arvestades hageja harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus hagejat arendavatele tegevustele. Transpordikulu osas on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et hagejale ei kompenseerita sõitu kooli, vaid hageja peab selle eest ise tasuma. Seega on kulutused transpordile põhjendatud summas 50 eurot. Mis puudutab eluasemekulusid, märgib kohus, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemekulud (kommunaal- ja elektrimaksed) on iga hageja kohta ca 57 eurot kuus. Kohus leiab, et eluasemekulud 57 eurot kuus on mõistlik ega ole ülepaisutatutud. Kohus leiab, et ülalpidamiskulu hulka ei saa arvestada hagejale antavat taskuraha, sest nimetatud kulu kandmine on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Lisaks on kostja märkinud, et ta annab hagejale taskuraha, seega oleks põhjendamatu hüvitada hagejate seaduslikule esindajale pool tema poolt antavast taskurahast. Hagejate seaduslik esindaja ei ole täpsustanud, mille poolest erineb vaba aja kulu hagejale antavast taskurahast. Kohtu hinnangul peaks hõlmama vaba aeg hagejale antavat taskuraha. Seega leiab kohus, et mõlemad kuluartiklid so vaba aeg ja taskuraha ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kuluks kulutusi vabale ajale summas 40 eurot kuus.

Koduse majapidamise, isikliku hügieeni/ilukaubad, tervishoiu, toidu ja riiete/jalanõude kulude osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejale XXXile loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja XXXi kulud moodustavad 425 eurot (44 + 10 + 40 + 40 + 10 + 6 + 50 + 57 + 118 + 50).

12.Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdselt. Hageja XXXi põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude suurus on 398 eurot, millest tulenevalt ühe vanema osa oleks 199 eurot. Hageja XXXi põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulud suurus on 425 eurot, millest tulenevalt ühe vanema osa oleks 212,50 eurot.
13.Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Eeltoodut on pooltele selgitanud ka 17.09.2020 ja 08.10.2020 kohtukirjades. Kostja on märkinud, et hagejad elavad temaga 20 % ajast. Sellel ajal tuleb kostjal kanda nii laste eluasemega seotud kulud kui ka toidukulud, rääkimata meelelahutusest. Samuti suurenevad sellel ajal jooksvad kulutused (elekter ja vesi). Kostja on selgitanud, et ta ei ole pidanud kuluarvestust hagejatele tehtud kulutuste osas, kuid arvestuslikult võiksid kulud jaguneda järgmiselt: - toit= ca 30 eurot hageja kohta (tl 82-88); - meelelahutus= ca 30-40 eurot hageja kohta; - erakorralised kulud= ca 15 eurot kuus hageja kohta; - eluasemekulud= ca 5 eurot hageja kohta. Kokku on kostja kulud hagejatele kokku 160 eurot (80 eurot/hageja x 2). Hagejad on ülaltoodud kostja vastuväidete osas selgitanud, et kostja väites jäetakse täpsustamata asjaolu, et enamus kordadel lähevad hagejad kostja juurde alates reede pärastlõunast kuni pühapäeva pärastlõunani. Tegelikkuses viibivad hagejad kostjaga kaks täispäeva nädalast. Hagejatega seotud eluasemele tehtavad kulutused ei jagune mitte 6 päevale kuus vaid 4 päevale. Seega kulutused elamuasemele, toidule ja meelelahutusele ei ole nii suured, et võtaksid kostja eelarvest märkimisväärselt suure osa. Arvesse tuleb võtta ka järgmist asjaolu, et senine väljakujunenud hagejate kostja juures viibimise praktika muutub. Hageja XXX on alates käesoleva aasta sügisest tudeng. Seega senine tavapärane elukorraldus on muutumas. Hetkel kostja poolt esitatud väide, et hagejad viibivad ka edaspidi kindlasti tema juures vähemalt 20 % ajast kuus, on ennatlik. Lisaks on hagejad 16.12.2020 seisukohas täpsustanud veel, et kohtule esitatud kuludokumentidest on näha ainult toidule tehtud kulutused. Ei nähtu kulutusi meelelahutusele, kinole, veekeskustele, elektritõukerataste laenutamisele, riietele, ravimitele jne. Kostja väide, et hagejad viibivad vähemalt 20 % ajast

temaga ja igakordselt tehakse kostja poolt eelpool kirjeldatud kulutusi, ei ole hagejate seaduslikule esindajale usutav, kuna hagejate koju tulles (püsielukohta) ei ole kostja poolt ostetud esemeid kaasas. Eeldades, et ostetud esemed jäävad kostja poole, pole ka hilisemalt näha uute asjade kasutusele võttu. Esitatud kuludokumendid ei kinnita ka eelpool nimetatud kulutusi. Seega kostja poolt väljatoodud kulutused meelelahutusele ja riietele on ülepaisutatud ja ei vasta tõele eriti just käesoleval aastal. Arvestades hagejate vanust, siis kostja poolt kirjeldatud meelelahutusele tehtavad kulutused pigem tulevikus vähenevad kui suurenevad. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et hagejad viibiksid kostja juures 6 päeva kuust so 20 % kuust. Hagejate seaduslik esindaja on esile toonud, et hagejad viibivad kostjaga 4 päeva kuus so 13 % kuust ja ka vastav elukorraldus on muutumas. Eeltoodust tuleneb, et hagejad olulist osa ajast kostja juures ei viibi ning hagejatel ei ole vahelduvat elukohta. Kostja on kohtule esitanud tõendid ainult toidukulude osas. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et kostja erakorralised kulud ning kulutused eluasemele, toidule, meelelahutusele ei ole nii suured, et võtaksid kostja eelarvest märkimisväärselt suure osa.

14.Kostja on esile toonud, et 21.09.2017 sõlmisid vanemad notariaalses vormis kokkuleppe, mille kohaselt tasus kostja mõlemale hagejale elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses (tl 29-30). 28.01.2020 esitas kostja hagejate seaduslikule esindajale avalduse elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemiseks ja uue kokkuleppe sõlmimiseks (tl 16-19), kuivõrd võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga olid asjaolud oluliselt muutunud ja esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Muutunud asjaoludena tõi kostja välja nii selle, et kokkuleppe sõlmimise hetkega võrreldes on oluliselt kasvanud hagejate seaduslikule esindajale makstavad peretoetused kui ka selle, et hagejad veedavad võrreldes 2017. aastaga kostjaga oluliselt rohkem aega koos. Arvestades eeltoodut, on hagejate vajadused praegusel hetkel olulises osas kaetud riiklike peretoetustega ja vähenevad hagejate seadusliku esindaja jaoks veelgi ajal, kui lapsed viibivad kostjaga ja nende ülalpidamise eest hoolitseb kostja. Sellest tulenevalt on kostja pidanud põhjendatuks maksta alates 01.02.2020 hagejatele igakuiselt elatist summas 284 eurot, so 147 eurot ühe lapse kohta. 17.09.2020 seisukohas tõi hagejate seaduslik esindaja esile, et kostja 28.01.2020 ettepanekule saadetud vastuses (tl 31, pöördel) võeti arvesse kostja poolt toodud argumendid ja tehti ettepanek maksta seaduses ettenähtud elatisraha miinimumist (käesoleval aastal 292 eurot) väiksem summa 235 eurot lapse kohta kuus. Hagiavalduses on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et kostja poolt hagejatele makstav igakuine elatisraha on kahele lapsele kokku 294 eurot (147 eurot hageja kohta). Eeltoodut on hagejate seaduslik esindaja kinnitanud ka 16.10.2020 seisukoha punktis 2.1. Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on täitnud kummagi hageja ees ülalpidamiskohustust summas 147 eurot hageja kohta.
15.Lisaks on kostja esile toonud, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et mitmelapselistes leibkondades toimub tugev mastaabisääst ja seeläbi laste ülalpidamiskulude oluline kokkuhoid. Kohus selgitab, et mõjuva põhjusena on Riigikohus pidanud lapse miinimumist väiksemaid vajadusi näiteks mastaabisäästu tõttu, leides, et mitme lapse kooselamisel on lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) väiksemad.

Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et kostjal on lapsed vanuses 17 aastat XXX ja 11 aastat XXX. XXX asus käesoleval aastal õppima XXX erialale. Kool on elukoha väline. Seega ainuüksi koolis käimiseks tuleb teha kulutusi, mida senini pole vaja teha olnud. Transport, väljaspool kodu einestamine, suurem nö taskuraha ja otseselt õpinguks tehtavad kulutused (suurematest kuludest arvuti, fotoaparaadi ostmine). Arvestada tuleb sellega, et tegemist on 17aastase noormehega (tudengiga), kelle kulutused ajas suurenevad, mitte ei vähene. XXX on 11aastane kavavas eas tütarlaps. Tema vajadused on kardinaalselt erinevad oma vennast (riided, söök, haridusele omandamiseks vajalikud vahendid, rääkimata meelelahutusest jne) Seega kostja poolne arvamus või järeldus, et kasvavate laste vajadused ja kulutused ajas pigem vähenevad ja on võimalik rakendada laste puhul ka nö mastaabisäästu efekti, on ekslik. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et kui lapsed on eri soost ja suure vanusevahega, ei oma nende puhul mastaabisääst tähtsust, kuna üksteise riideid, jalatseid või mänguasju nad kasutada ei saa (TlnRnKo 2-18-103500, p 9). Kostja ei ole esile toonud, millises summas tuleks mastaabisäästu elatise vähendamisel arvesse võtta. Samuti on hagejate seaduslik esindaja selgitanud, et kuna hagejate vajadused on kardinaalselt erinevad, ei esine mastaabisäästu. Seega ei saa kohus mastaabisäästu elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

16.Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 16.10.2020 seisukohas märkis hagejate seaduslik esindaja, et tema sissetulekuteks on riigi poolt makstavad toetused (vanemahüvitis, lastetoetused) ja kostja poolt makstav elatisraha. Vanemahüvitise suuruseks on 831,97 eurot kuus. Vanemahüvitist makstakse tulenevalt kolmanda lapse sünnist hagejate perre (kolmas laps Saskia Käsi ei ole seotud kostjaga). Riiklikku vanemahüvitist makstakse hagejate seaduslikule esindajale 2021. aasta maikuuni. Lastetoetuste summa suururuseks on kokku 520 eurot kuus. Lastetoetuste summa sisaldab lasterikka pere toetust suurusega 300 eurot kuus (makstakse käesoleva aasta jaanuarist) ja kolmele lapsele makstavast lastetoetusest kokku summas 220 eurot kuus. Kostaja poolt läbi vahendajate hagejatele makstav elatiseraha suuruseks on kokku 294 eurot kuus. 28.09.2020 seisukohas on kostja esile toonud, et kostja töötab laevas kokana ja tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1500 eurot netosummana (tl 40). Esitatud väljavõttelt nähtuvalt on palk kuude lõikes väiksem kui 1500 eurot, sest seoses eriolukorraga hüvitas töötasu osaliselt riik. Kostja palk on aasta lõikes siiski ka varieeruv, sest ta töötab graafiku alusel, mille kohaselt töötab ta aastast kuuel kuul 16 päeva kuus ja ülejäänud kuuel kuul 14 päeva kuus. Varasemalt on töötasu arvestus olnud päevapõhine (tl 41), viimase palgamuudatuse järgi on töötasu arvestus alates 01.09.2020 tunnipõhine (tl 42). Kostja igakuised vältimatud kohustused on järgmised: − eluasemekulud= kostja elab korteris, mis on soetatud pangalaenuga. Igakuine laenumakse on 346 eurot (eriolukorra ajal taotles kostja seoses ebaselgusega töökoha säilimise osas üheks aastaks maksepuhkust ja perioodil mai 2020-2021 on kostja kohustatud tasuma vaid intresse) (tl 43-51, 52, 53, 54). Pangalaenule lisanduvad kommunaalkulud vahemikus 100-180 eurot kuus (tl 55-56). − Autoliising= 151 eurot kuus (maksta veel 3 aastat) (tl 57). − Väikelaen= 226 eurot kuus (maksta veel 3 aastat) (tl 58). − Järelmaks= 66,80 eurot kuus (maksta veel 3 kuud) (tl 59). − Krediitkaardi intressid ja kuutasu= 25 eurot kuus (tl 60-61). − Krediitkaart püsimaksega= 12 eurot kuus (tl 62).

− − − −

Kodu- ja elukindlustus= 25 eurot kuus (tl 63-64). Sidekulud (televisioon + internet)= 27,27 eurot kuus (tl 65). Telefon= 29 eurot kuus (tl 66). Laste elatisraha= 294 eurot (2 x 147 eurot).

Kokku on kostja kulud 1302-1382 eurot (olenevalt kommunaalkulude suurusest). Olenevalt kommunaalkulude suurusest jääb kostjale peale kõikide kohustuste katmist kätte ca 300 eurot, millest kostjal tuleb osta toit, riided, hügieenitarbed ja ravimid ning anda veel hagejatele ülalpidamist, kui nad parasjagu temaga viibivad. 06.11.2020 kirjaga tegi kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja krediidiasutustele. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et hagejate seaduslikule esindajale on määratud perioodil 25.08.2020-09.11.2020 lapsetoetus igakuiselt 60 eurot, lapsetoetus igakuiselt 60 eurot, lapsetoetus igakuiselt 100 eurot, lasterikka pere toetus igakuiselt 300 eurot, vanemahüvitis igakuiselt 914,96 eurot, millelt kuulub kinnipidamisele tulumaks 82,99 eurot (tl 129-130). Kostjale pensioni/toetusi määratud ei ole (tl 129-130). Maksu- ja Tolliamet andmetel on hagejate seaduslikule esindajale perioodil 01.08.202031.10.2020 tehtud väljamakseid summas 2495,91 eurot (tl 137-138). Kostjale on samal perioodil tehtud väljamakseid summas 5753,22 eurot (tl 138-139). Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et kostja omab AS-is LHV Pank kontot XXX. Kostja omas seisuga 06.11.2020 AS-is LHV Pank 6924,458 LHV Pensionifond XL (2. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 06.11.2020 oli 11 210,49 eurot (tl 143). Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt oli perioodil 25.08.2020-06.11.2020 kostja sissetulekute suuruses 745 eurot ja väljaminekute suuruseks 733,14 eurot (tl 144). Swedbank AS-i vastusest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja omab arvelduskontot nr XXX ja limiidikontot nr XXX, mille jääk on -1277,98 eurot ja toimingud alates 25.08.2020 puudusid (tl 146). Arvelduskonto nr XXX väljavõttest nähtub, et perioodil 25.08.2020-13.11.2020 oli negatiivne käive 7318,74 eurot, positiivne käive 8436,57 eurot ja lõppsaldo on seisuga 13.11.2020 1245,90 eurot (tl 160). Kostja omab Swedbank AS-is: arvelduskontot nr XXX, limiidikontot nr XXX, limiidikontot nr XXX, hoiukontot nr XXX, väärtpaberikontot nr XXX, mille seis 60 COOP PANK aktsiat ja 320 TALLINK GRUPP aktsiat (tl 146). Arvelduskonto nr XXX väljavõttest nähtub, et perioodil 25.08.2020-13.11.2020 oli negatiivne käive 6144,08 eurot, positiivne käive 6866,66 eurot ja lõppsaldo on seisuga 13.11.2020 732,05 eurot (tl 152).

Limiidikonto nr XXX väljavõttest nähtub, et perioodil 25.08.2020-13.11.2020 oli negatiivne käive 828,86 eurot, positiivne käive 700 eurot ja lõppsaldo on seisuga 13.11.2020 - 1644,30 eurot (tl 155, pöördel). Limiidikonto nr XXX väljavõttest nähtub, et perioodil 25.08.2020-13.11.2020 oli negatiivne käive 45,91 eurot, positiivne käive 63,34 eurot ja lõppsaldo on seisuga 13.11.2020 -279,39 eurot (tl 161). Hoiukonto nr XXX väljavõttest nähtub, et perioodil 25.08.2020-13.11.2020 oli positiivne käive 22,15 eurot ja lõppsaldo on seisuga 13.11.2020 23,64 eurot (tl 154). 16.11.2020 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste päringute vastuste osas kohtule. 17.11.2020 teatas hagejate seaduslik esindaja kohtule, et tema kohta esitatud andmed Maksuja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja krediidiasutuste poolt on õiged. 26.11.2020 esitas kostja kohtule oma seisukoha, milles märkis, et hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta saab igakuiselt riiklikke peretoetusi summas 520 eurot ja vanemahüvitist summas 831,97 eurot. Kostja ei olnud teadlik, et hagejate seaduslikule esindajale makstakse hageja XXXi eest ka sõidukompensatsiooni (poeg käib käesolevast sügisest Tallinna Polütehnikumis)- 16.10.2020 summas 35,64 eurot ja 13.11.2020 summas 51,52 eurot. Lisaks on kohus teinud hagejate seadusliku esindaja ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on mais 2019 hagejate seaduslikule esindajale tehtud väljamakse ÖkoKaubad OÜ poolt (tl 192). Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand asukohaga XXX Harjumaa (tl 194). Kostjale on Maksu- ja Tolliameti andmetel tehtud juulis 2020 väljamakse Töötukassa poolt (toetus) ja novembris 2020 Osaühingu XXX poolt (tl 197). Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX Harjumaa (tl 199-200). Lisaks omab kostja väärtpaberikontot nr XXX (tl 202, pöördel). Kohus on tuvastanud, et hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku suuruseks on Maksuja Tolliameti andmetel 831,97 eurot, millele lisandub kostja poolt tasutav elatis 294 eurot. Kostja sissetuleku suuruseks on Maksu- ja Tolliameti andmetel ühes kuus 1917,74 eurot. Kostja väljaminekud on vahemikus 1302-1382 eurot, mille hulka on arvestatud ka hagejatele makstav elatis 294 eurot (2 x 147 eurot). Kohus leiab, et kostja sissetulek võimaldab iseenesest hagejate ülalpidamiskohustust täita. Mis puudutab kostja poolt erinevate laenukohustuste võtmist, siis selles osas märgib kohus järgmist. Iga võetud laen on finantskohustus, mille võtmisel tuleb isikul hinnata, kas ta on võimeline laenu teenindama ilma, et temast endast saaks abivajav isik.

17.Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse võrra. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 punktide 1 ja 5 kohaselt on iga kuu makstavaks peretoetuseks lapsetoetus ja lasterikka pere toetus.

16.10.2020 seisukohas on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et talle makstav lastetoetus jaguneb kolme lapse vahel järgmiselt: − XXX 60 eurot kuus; − XXX 60 eurot kuus; − XXX 100 eurot kuus (ei ole seotud kostjaga). Hagejate seaduslikule esindajale makstakse ka lasterikka pere toetust 300 eurot, millest iga hageja osa oleks 100 eurot (300 : 3). Lastetoetuste summa suururuseks on kokku 520 eurot kuus (60 + 60 + 100 + 300). Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejatele tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse võrra kummagi hageja osas 160 eurot (100 + 60). Samas märgib kohus, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest so summa 80 eurot, kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.

18.Kostja peaks tasuma hagejale XXXile elatist 199 eurot, kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 147 eurot ja elatisest kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest so 80 eurot, saab lugeda, et kostja on ülalpidamiskohustuse hageja XXXi ees täitnud. Kostja peaks tasuma hagejale XXXile elatist 212,50 eurot, kuid arvestades asjaolu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 147 eurot ja elatisest kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest so 80 eurot, saab lugeda, et kostja on ülalpidamiskohustuse hageja XXXi ees täitnud.
19.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hagejate nõuded ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 16.12.2020 esitas kostja menetluskulude nimekirja summas 1312,50 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: − 09.09.2020 hagiavaldusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, hagiavaldusele vastuse koostamine= 2 h; − 28.09.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 3 h; − 15.10.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 1,5 h; − 26.11.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 1 h; − 16.12.2020 menetlusdokumentidega tutvumine, konsultatsioon, kliendiga, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine= 3h. Kokku 10,5 tundi. 16.12.2020 seisukohas märkisid hagejad, et nad ei nõustu tasuma kostja õigusabiteenuseid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 10,5 tunni (2 + 3 + 1,5 + 1 + 3) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 125 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hagejatelt tuleb mõista kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohtule esitatud taotluses ei ole kostja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kokku on kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 840 eurot (10,5 h x 80 eurot/h). Hagejatel tuleb kostjale menetluskulud hüvitada võrdsetes osades, so kummagi hageja osa on 420 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 472,50 eurot (1312,50 – 840). Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Hageja õigusabikulude suuruseks on 1472,40 eurot (8,18 h x 150 eurot/h + käibemaks). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 492,60 eurot (1965 – 1472,40).

22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja