2-20-131475/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt sündis K. P. ja H. P. abielu jooksul 02.02.2017 D. M. P.. Pooled on lahutanud oma abielu ning elavad lahus alates detsember 2018. Hageja elab emaga, kuid kontakt kostjaga on olemas. Kostja tasus alguses vastavalt suulisele kokkuleppele hagejale elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. Augustis tekkis poolte vahel konflikt, peale mida kostja jättis augustikuus elatise maksmata. Antud juhul on tegemist 3-aastase hagejaga, kes elab koos oma emaga ning igasugused lisavaidlused, kui kostja tahab või ei taha maksta, ei ole hageja huvides. Käesoleva hagi esitamise seisuga ei ole kostja elatist septembri eest tasunud. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole vaja miinimummääras elatise nõudmise korral tõendada kulude suurust. Hageja kulud on: − elusasemekulud Hageja elab koos emaga ja 15-aastase õega 3-toalises korteris aadressil xxx. Korteris elavad nad kolmekesi. Lapsel on vajadus kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Elukoht aadressil xxx on hageja seadusliku esindaja poolt laenuga soetatud. Samuti ei ole lapsega koos elaval vanemal õigust nõuda laenumakse osalist tasumist teise vanema poolt, vaid lapse eluruumi kulude väljaselgitamiseks tuleb leida sellise eluruumi kohalik keskmine üürihind ja seeläbi välja arvutada lapse osa sellest kulust. Nimetatud kulule lisanduvad ka korteri kasutuskulud. Kasutuseelise väljaarvutamise aluseks on võrreldavate majade pakkumised. Laagri alevikus on vaid üks kolmetoaline korter. Seetõttu võttis hageja seaduslik esindaja võrdluse aluseks enam-vähem sarnaste korterite üüripakkumised. 1) xxx alevik, kolmetoaline 62 m2, üürihind 590 eurot https://www.city24.ee/et/kinnisvara/korteriteuur/xxx 2) xxx, kahetoaline 44,4 m2 üürihind 550 eurot https://www.city24.ee/et/kinnisvara/korterite-uur/xxx 3) Korter xxx alevik, kahetoaline, 51 m2 üürihind 500 eurot xxx

Keskmine üürihind võttes arvesse kolme- ja kahetoalisi kortereid on 546 eurot. Seega võiks hageja elukoha üürihind olla 550 eurot kuus. Hageja kasutab kogu kinnistut ja kõiki eluruume. Eluruumid on 3 inimese ühiskasutuses. Ühe inimese kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus ühes kuus on 183,30 eurot. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud, mis suvel on keskmiselt 80 eurot ja talvel 125 eurot, millele lisanduvad veel elektrikulud 30 eurot. Keskmised kommunaalkulud on 100 eurot + elekter 30 eurot ehk 130 eurot, mis jagatakse 3 elaniku peale. Kulud ühe elaniku kohta on 43,30 eurot. Seega on hageja eluasemekulud kokku ühes kuus 183,30 + 43,3= 226,63 eurot. − Söögikulud Hageja kulutab umbes 110 eurot kuus. Mõned hommikusöögid, pluss nädalavahetus ja õhtusöögid. Samuti tuleb osta rohkem puuvilja ja snäkke, kuna hagejal on kasvav organism ning tihtipeale tahab ta süüa ajal, mis ei lange kokku teiste söögiajaga ning hageja tahab süüa hoopis teisi asju. − Lasteaiakulud koos söögiga 80 eurot pluss toiduraha 2,20 eurot keskmiselt 20 päeva 44 eurot. Lasteaiakulud on kokku 124 eurot. − Riided Kolmeaastane on kiiresti kasvav organism. Kulud riietele on 120 eurot kuus. − TV ja internet kodus 11 eurot on hageja osa. Hageja vaatab multikad, youtube jne. − Vitamiinid, ravimid ja tervishoid 20 eurot, sh vitamiinid, ninapihusti, taskurätikud jne. − Huviringid Muusikaring lasteaias on 20 eurot. − Hügieenitarbed Keskmiselt 20 eurot kuus (kreemid, šampoonid jne). Hageja kulud on kokku 651,63 eurot. Hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad panustama igaüks 325,81 eurot hageja kasvatamisele. Hetkel hakkavad tekkima suured kuulud hageja ülalpidamisele. Lasteaias tulevad uued tutvused, lisaks veel sõprade sünnipäevad. Laps kasvab, huvid ja vajadused suurenevad. Eeltooduga on piisavalt põhjendatud hageja miinimumvajadus ja hageja taotlus mõista kostjalt välja hageja kasuks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimum määras. Hetkel on kostja jätnud tasumata august 2020 eest. Hageja ja poolte õigusrahu huvides on vaja reguleerida ülalpidamine. Hageja palub: − välja mõista alates 01.09.2020 kostjalt igakuine elatis vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks, kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 02.02.2035. − Kohustada kostjat tasuma elatis iga kuu 5. ndaks kuupäevaks K. P. pangakontole EExxx selgitusega D. M. P. elatisraha. − Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

see ka igati normaalne. Kokkulepitult saab hageja viibida isa juures nii palju, kui soovib. Kostja tasus 01.07.2020 292 eurot elatisraha juulikuu eest. 13.07.2020-09.08.2020, mil kostjal oli puhkus, lepiti hageja seadusliku esindajaga kokku, et kostja võtab hageja pikemalt enda juurde, et hageja seaduslik esindaja saaks puhata ja hageja ei peaks minema lasteaeda. Seega võttis kostja hageja hooldada 10.07.2020-31.07.2020. Hageja oli kostjaga kolm nädalat. Kui augustikuu kätte jõudis, küsi hageja seaduslik esindaja, et miks augustikuu eest elatisraha ei ole makstud. Kostja vastas, et ta ei tea, palju maksta, kuna hageja oli kolm nädalat juulis kostjaga. Kostja leidis, et summa on võimalik tasaarveldada ja maksta vaid reaalsed kulud, mis hagejale on lisaks kulunud. Selliseid kulusid välja ei toodud ja hageja seadusliku esindaja soov oli siiski saada 292 eurot, millega kostja ei saa nõustuda. Kostja leiab, et hagejal ei olnud mingisugust alust esitada hagiavaldust ja nimetada kostjat võlgnikuks. Hageja väitel ei ole septembris talle elatisraha laekunud. See väide on vale. Kostja selgitab ja juhib tähelepanu, et tänase seisuga on asjaolud sedavõrd muutunud, et kostja ei ole enam võimeline panustama hageja elatise maksmisele miinimummääras, kuivõrd tema teine laps Elis P. on juba pikemat aega jäänud seetõttu oluliselt vähemkindlustatuks. Kostja katab küll teise lapse vajalikke kulusid kokkuleppel teise lapse vanemaga, kuid ei ole võimeline tegema seda samas mahus, kui elatist miinimummääras nõudvat hagejat ülal pidades. Hageja on ise õigesti viidanud ka 2020. aasta Justiitsministeeriumi poolt tellitud (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus- RAKE) koostatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsile (2019-2020), mis on avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel. Nimetatud analüüsi ja lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud Tallinnas kaetud kuus summas 318 eurot, milline jagatuna vanemate vahel teeb ühe vanema kohustuseks 159 eurot. Hageja seaduslikule esindajale lisandub ka riigipoolne lapsetoetus summas 60 eurot, mis on mõeldud täiendava toetusena hageja ülalpidamiseks. Seega oleks tänase uuringu valguses hageja igapäeva vajadused kaetud summaga 378 euroga. Kostja tutvudes hageja kuludega leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt väljatoodud hageja kulud ei vasta tegelikkusele, on arvestatud arusaamatult ja on valdavas osas üle paisutatud. Kostja ei pea kinni maksma hageja seadusliku esindaja poolt hagejale arvutatud elamiskulu, mis seisneb selles, et hageja seaduslik esindaja on soetanud endale laenuga lisaks teise uue elamispinna ja katab neid laenumakseid endale kuuluva Mustamäel asuva eluaseme välja üürimisest saadud sissetulekutest. Need maksed tuleb tasuda hageja seaduslikul esindajal. Kui laenukohustus hakkab käima hageja seaduslikule esindajale üle jõu ning hageja jääb seetõttu vähemkindlustatuks, tuleb hageja seaduslikul esindajal üle võimete käivatest kohustustest loobuda ja panustada hageja ülalpidamisse omale võetud kohustuste arvelt. Neid makseid ei saa arvestada hageja kulude hulka ega ka kostjalt välja nõuda. Kostja ei nõustu hageja esitatud kommunaalkulude suurusega ja lisanduva 30-eurose elektrikuluga. Viimane on kontrollitav ja kostja ei pea maksma kinni ka kulusid, mida hagejal või tema esindajal on võimalik mõistlikult tarbides vähendada. Seega ei nõustu kostja hageja poolt välja toodud eluasemekulude suurusega. Kostja saab nõustuda söögikuluga kokku 110 euroga kuus ja siinkohal tuleb arvestada, et hageja sööb ka lasteaias ca 20 päeva kuus. Kostja on veendunud, et isegi siis, kui hageja kasvab kiiresti, ei kulu temale igakuiselt 120 eurot kuus riietele (1440 eurot aastas). See kulu on põhjendamata ja kostja sellega ei nõustu. Kostja leiab, et ka TV ja internet kulud ei ole 3-aastase hageja tarbimisega tasakaalus, vaid sõltub tema vanema ja peres koos elavate isikute (hageja seadusliku esindaja teise tütre) vajadusest, mitte 3-aastase hageja vajadustest, kes tarbib teenust oma east tingitult piiratult ja vaid vanemate valikul.

10.Kohus selgitab, et kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja on märkinud, et hageja on tema juures hooldamisel kaks korda kuus reedest pühapäevani. Hageja on selgitanud, et poolte vahel puudub kirjalik ning täpselt määratud hagejaga suhtluskorra graafik. Kostja helistab üldjuhul päev ette ja ütleb, et tahab hageja võtta, võtab hageja reedel õhtul ja pühapäeval lõunaajal on hageja juba kodus. Peamiselt käib hageja vanaemaga suhtlemas, mitte

11.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused on kokku 651,63 eurot (ühes kalendrikuus): − eluasemekulud kokku ühes kuus 183,30 + 43,3= 226,63 eurot; − söögikulud= umbes 110 eurot kuus; − lasteaia kulud koos söögiga= 80 eurot pluss toiduraha 2,20 keskmiselt 20 päeva 44 eurot, ehk lasteaed 124 eurot; − riided= kolmeaastane on kiiresti kasvav organism ehk riietele kulub 120 eurot kuus; − TV ja internet kodus= 11 eurot on hageja osa, kes vaatab multikad, youtube jne. − vitamiinid, ravimid ja tervishoid= 20 eurot; − huviringid= muusikaring lasteaias 20 eurot; − hügieenitarbed= keskmiselt 20 eurot kuus (kreemid, šampoonid jne). Kostja on märkinud, et hagejale kulub usaldusväärsete allikate poolt väljaarvutatuna keskmiselt 318 eurot kuus, millest poole ehk 159 euro katmise kohustus lasub mõlemal vanemal ühetaoliselt (RAKE koostatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs 2019-2020). Kohus märgib, et ainuüksi 2020. aasta RAKE uuring ei saa tõendada konkreetselt hageja vajadusi. PKS-i kohaselt lähtutakse elatise kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti tuleb arvesse võtta lapse varasemat elulaadi. Erineva sissetulekute suurusega leibkondadel võivad olla erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ning seega erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. PKS sätestab vaid elatise alampiiri ning lapse tarbimisvajaduste hindamisel tuleb lähtuda ka vanemate võimalustest. Kui PKS-i mõte oleks see, et elatise alampiirist või RAKE uurimustes näidatud kulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista, oleks selline piirang PKS-i ka sätestatud. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (punkt 12). Hageja kulude osas on kostja esitanud järgmised väited: - eluasemekulud= kostja ei pea kinni maksma hageja seadusliku esindaja poolt hagejale arvutatud elamiskulu, mis seisneb selles, et hageja seaduslik esindaja on soetanud endale laenuga lisaks teise uue elamispinna ja katab neid laenumakseid endale kuuluva Mustamäel asuva eluaseme välja üürimisest saadud sissetulekutest.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, 20). Antud juhul ongi hageja toonud kohtu ette lapse eluruumiga seonduva kasutuseelise väärtuse. Seega asjaolu, kas hageja seaduslikul esindajal tuleb tasuda korteri eluasemelaenu, samuti asjaolu, kas mõni muu korter on antud üürile, ei oma käesolevas asjas muul moel tähtsust, kui hageja seadusliku esindaja sissetuleku ja varalise seisu tuvastamisel. Kulutused eluruumi kasutamisele ja kommunaalteenustele on põhjendatud 226,63 eurot. Mis puudutab kulutusi toidule, tervishoiule ja riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et hageja toidukulu 110 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja hageja on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 60 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 20 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused (muusikaring) lapse hobide ja oskuste kujundamisel 20 eurot kuus. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus last arendavale tegevusele. Samuti on põhjendatud hageja lasteaiakulu 124 eurot (sh toidukulu lasteaias). Samuti loeb kohus põhjendatuks kulutused televisioonile/internetile 11 eurot. Hageja kulud moodustavad 591,63 eurot (226,63 + 110 + 20 + 60 + 20 + 20 + 124 + 11).

05.10.2020 kohtunõudes selgitas kohus, et kui kostja tugineb sellele, et hageja viibib osa aega tema juures, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, millised ja kui suured on kostja kulud hagejale ajal, mil hageja viibib kostja juures. Kostja selgitas 15.10.2020 menetlusdokumendis, et lisaks hagejale makstavale elatisrahale on kostjal hagejaga seotud lisakulud ka ajal, kui hageja viibib tema juures kahel nädalvahetusel kuus. Kostjal kulub hagejale ca 158 eurot kuus. Kulu sisaldab 6 päeva toitu summas 60 eurot ja samuti lapse elamiskuludeks käsitletavaid kulusid. Sellel ajal elab hageja kostja korteris xxx, kuid üsna tihti sõidetakse ka maale Lõuna-Eestisse. Seetõttu sisaldab kuluarvestus ka transpordikulu (autokütus) summas 40 eurot. Kostja lisas kuluarvestuse tabeli. Kostja tabelist nähtuvalt on hageja 6 päeva kulu suuruseks 158,19 eurot, sh 25,92 eurot x pangalaen ja elukindlustus; 0,89 eurot x korteri kindlustus; 10,02 eurot x pangalaenu põhiosa; 10,36 eurot x kommunaalid; 4 eurot x elekter; 4 eurot x võrguteenus; 3 eurot Internet, TV; 40 eurot auto kütus ning 60 eurot toit ja muud kulud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud Exceli tabel väidetavate kostja kulude osas hagejale ei ole tõend, kuna selles märgitud kulude seost hagejaga ei ole tõendatud. Seejuures ei ole tõendatud ka nimetatud tabeliga hageja toidukulude või ka muude hageja põhjendatud ja vajalike kulude kandmine kostja poolt. Kohus selgitab, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja ei ole tõendanud, et tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib temaga, oleks 158 eurot.

21.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 03.12.2012 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine- 30 min; - hagi koostamine tõendite struktureerimine (4,5 lk hagi- 45 min lk)- keskmiselt 3 tundi; - kostja 28.09.2020 vastusega tutvumine- 15 min; - kostja 05.10.2020 vastusega tutvumine- 15 min; - kohtu 29.10.2020 kohtunõudega tutvumine- 15 min; - vastus kohtunõudele- 15 min; - kostja viimase vastusega tutvumine- 30 min. Õigusabi osutati 5 tundi, tunnitasu on 100 eurot, kokku summas 500 eurot. Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on tekkinud seoses käesolevaga kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, samuti ei ole lepinguline esindaja käibemaksukohustuslane. Seega käesolevas asjas on summad esitatud ilma käibemaksuta. 07.12.2020 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas. Hageja on esitanud nõude, millel puudus igasugune alus, kuivõrd kostja maksis ja maksab hagejale elatist ja omavahelises kokkuleppes hageja hoidmisel ei ole tekkinud mingisuguseid selliseid nõudeid, mida hageja oleks saanud esitada kostja vastu. Kostja leiab, et sellise hagiavalduse esitamine ei olnud põhjendatud. Selles olukorras saab elatise vähendamise hagi esitada hoopis kostja, kelle elatise vähendamise nõue on ka antud menetluses põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskuludeks arvestatud ajale ja arvestusele, vaid selliste kulude tekkimise vajalikkusele. Ebavajalik on esitada hagiavaldust hagejale elatise väljamõistmiseks miinimummääras, kui seda kohustust on kokkuleppeliselt siiani täidetud ja hagi esitamise ajal ei olnud põhjust eeldada, et kohustust ei täideta. Selliseid kulusid ei ole mõistlik välja nõuda kostjalt. Hageja tõendamata ja reaalse aluseta nõue ei kuulu ka esitatud kujul rahuldamisele ning seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja esindaja büroo tunnihinna kohta kostjal vastuväiteid ei ole. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, on õigusabi maakohtus kokku 5 tunni (0,5 + 3 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Eeltoodut ei väära asjaolu, et kostja hinnangul ei olnud hagi esitamine kohtule põhjendatud. Poolte vahel oli vaidlus