2-14-35710/41 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

06.05.2015 esitas hageja kohtule arvamuse, milles jääb hagis esitatud nõude juurde. Hageja märkis, et käesoleva võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. KMD Kinnisvara OÜ oli vastavalt korterelamu xxxx linn korteriomanike koosoleku otsusele valitud elamu haldajaks ja hooldajaks. KMD Kinnisvara OÜ haldas xxx korterelamut alates august 2008.a kuni november 2011.a. Kahjuks ei õnnestunud nõude loovutajal KMD Kinnisvara OÜ-l leida nimetatud korteriomanike koosoleku otsust, millega korteriomanikud valisid korterelamu haldajaks KMD Kinnisvara OÜ. Haldusperiood algas august 2008.a ning kestis kuni november 2011.a, so hetkeni kui korteriomanikud moodustasid xxx korteriühistu. KMD Kinnisvara OÜ esitas eelpool märgitud perioodi jooksul korteriomanikele igakuiselt arveid hoolduse, kütte, prügiveo, üldelektri kulude eest ning kogus vahendeid elamu remondiks. Vastuseks kostjale märgib hageja, et kostja poolt on tasumata hooldustasu arved, mis on tekkinud perioodil aprill 2009. a kuni november 2011.a, st enne korteriühistu xxx asutamist. Kostja väide, et enne korteriühistu asutamist tasus kostja hooldustasu arveid Püssi Linnavalitsusele, ei vasta tõele, kuivõrd xxx korteriomanike otsusele valiti KMD Kinnisvara OÜ korterielamu haldajaks ja hooldajaks. Hageja ei nõustu kostja väitega aegumise osas ja põhjendab seda alljärgnevaga. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi 10 aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13). TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega hakkas hageja poolt edastatud esimese arve aegumine kulgema 01.01.2010.a kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2020.a kell 24.00. Hageja esitas aga Pärnu

26.oktoobri 2015.a kohtuistungil teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 10.11.2015.a. ja vastuste esitamiseks kuni 20.11.2015. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 01.12.2015 kell 16.00 kantselei kaudu (k. 2, tl. 4445). Hageja esindaja Marie Tsine 29.10.2015 esitas kohtule taotluse dokumentide väljanõudmiseks KMD Kinnisvara OÜ endiselt juhatuse liikmelt Arbo Kivi`lt. Hageja märgib, et on korduvalt palunud nõude loovutajal, KMD Kinnisvara OÜ endisel juhatuse liikmel Arbo Kivi`l esitada kõnealune korteriomanike otsus. Vaatamata korduvatele päringutele ja meeldetuletustele ei ole KMD Kinnisvara OÜ Condor Inkasso OÜ-le nimetatud otsust edastanud ning samuti pole KMD Kinnisvara OÜ nõude loovutamisel korteriomanike otsust üle andnud. Viru Maakohtu 30.10.2015 määrusega rahuldas kohus hageja esindaja Marie Tsine 29.10.2015 taotluse ja kohustas KMD Kinnisvara OÜ endist juhatuse liiget Arbo Kivi esitama Viru Maakohtule hiljemalt 10.11.2015 korterelamu xxx, Püssi linn, korteriomanike otsus/otsused, mille kohaselt KMD Kinnisvara OÜ nimetati Xxx korterelamu valitsejaks ja millest koosneb arvetel märgitud hooldustasu. (k. 2, tl. 53). KMD Kinnisvara OÜ endine juhatuse liige Arbo Kivi esitas 08.11.2015 kohtule vastuse, et tema käes nõutud dokumenti ei ole. Samas ta kinnitas, et perioodil 01.08.2008 kuni 30.11.2011 oli KMD Kinnisvara OÜ xxx, Püssi, 102 korteriga korterelamu haldus- ning hooldusettevõte. Enne seda haldas ja hooldas seda elamut Püssi Linnavalitsus. Maja üleandmisel Püssi Linnavalitsuse haldusest KMD Kinnisvara OÜ haldusesse võttis Püssi Linnavalitsus koopia xxx Püssi korteriomanike koosoleku valitseja määramise protokollist, millel oli ka Püssi Linnavalitsuse esindaja allkiri, kuna linnavalitsus omanikuna, omas x. korterit selles elamus. Samuti oli koostatud üleandmis-vastuvõtu akt antud kortermaja ülemineku kohta (k. 2, tl. 59). 09.11.2015 esitas kostja esindaja M. Fedotov taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, esindaja palub jätta hageja kanda menetluskulud kogusummas 815 eurot, sh määruskaebuse riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 765 eurot (k. 2, tl. 62-68). Kostja esindaja M. Fedotov esitas 16.11.2015 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et ei korteriühistu xxx ega Lüganuse Vallavalitsus ei ole KMD Kinnisvara OÜ-ga korterelamu xxx, Püssi, haldamise/hooldamise lepinguid sõlminud (vastavalt nende poolt antud vastustele). Seega ei ole hageja tõendanud, et KMD Kinnisvara OÜ osutas elamu haldamise/hooldamise teenust (võimalik, et ta tegi seda nende korterite osas, mis kuulusid

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastusega hagile, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja T. K. omandis oli ajavahemikul 10.03.2009.a 20.09.2012.a korteriomand asukohaga xxx, Püssi linn. Võla tekkimise ajal korteriühistut xxx, Püssi linn elamus moodustatud ei olnud. Korterelamut Xxx, Püssi linn, haldas KMD Kinnisvara OÜ ja esitas igakuiselt enda poolt osutatud teenuste eest teenuste tarbijatele arveid (ka juhul, kui lepingut sõlmitud ei ole). Kostja oma kohustust KMD Kinnisvara OÜ ees ei täitnud, s.t kostja jättis esitatud arved tasumata. KMD Kinnisvara OÜ loovutas 05.08.2013. a võlgnevuse kostja vastu Condor Inkasso OÜ-le. 05.08.2013.a oli kostja võlgnevus 1 606,07 eurot. Hageja palub nõude täpsustuse avalduses kostjal välja mõista võlgnevuse 530,03 eurot, sh põhinõue summas 403,35 7 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 126,68 eurot, samuti viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. 06.05.2015 esitas hageja kohtule arvamuse, milles märkis, et käesoleva võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 alusel, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Vastavalt VÕS 1020 lg 1, 2, enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata

peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt, kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, tuvastas, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid, et KMD Kinnisvara OÜ teostas hagis märgitud ajavahemikul Xxx, Püssi, elamu hooldamist/haldamist. Hageja ei ole esitanud ei korteriomanike ühisuse otsust majavalitseja määramise/valimise kohta, ega ka korteriühistu Püssi Xxx üldkoosoleku protokolli, millest nähtuks, et korteriühistu on sõlminud KMD Kinnisvara OÜ-ga maja haldamise lepingu. KÜ Püssi Xxx esindaja kinnitas 13.08.2015 vastuses, et KÜ Püssi Xxx ja KMD Kinnisvara OÜ vahel püüdvad kehtivad teeninduskokkulepped/lepingud, samuti teave, kas KMD Kinnisvara OÜ on osutanud elanikele teenust enne korteriühistu moodustamist 09.12.2011.a. (k. 2, tl. 33). Lüganuse Vallavalitsuse 15.07.2015 vastuse kohaselt ei ole Püssi Linnavalitsuse ja KMD Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud kokkulepet, millega Püssi LV volitas osaühingut teenindama aadressil Xxx asuvat maja. Valitseja nimetamise aluseks on korteriomanike häälteenamusega tehtud otsus, mille saab väljastada KMD Kinnisvara OÜ esindaja (k. 2, tl. 31). KMD Kinnisvara OÜ esindaja, endine juhatuse liige esitas 08.11.2015 kohtule vastuse, millest nähtub, et tema käes nõutud dokumenti ei ole (k. 2, tl. 59). Ülaltoodud tõenditega ei ole tõendatud, et KMD Kinnisvara OÜ-l oli õigus esitada kostjale arveid tema poolt väidetavalt osutatud teenuste eest. Hageja esindaja ei ole antud õigust / fakti tõendanud, samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on teenuste osutamise (käsundita asjaajamise) heaks kiitnud. Seetõttu puudus KMD Kinnisvara OÜ-l ka nõue, mida hagejale loovutada. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, so kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 1⁄2 kostjale kuuluvast korteriomandist. (k. 1, tl. 92-126). Viru Maakohtu 27.03.2015 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks T. K.le kuuluvale korteriomandi 1⁄2 kaasomandi osale (registriosa nr xxx, asukohaga xxx, Kohtla-Järve) kohtuliku hüpoteegi summas 2000 eurot Condor Inkasso OÜ kasuks (k. 1, tl.127-128). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tühistab ka hagi tagamise määruse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kostja menetluskulud nende õigustatud osas hageja Condor Inkasso OÜ kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja esindaja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Riigilõiv (määruskaebuse esitamiselt) Kostja on 06.02.2015 tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2015.a kohtumäärusega tühistati Viru Maakohtu 26.01.2015.a määrus. Kostja palus antud summa välja mõista hagejalt. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus antud summa hagejalt välja mõistmata ning teatab kostjale, et TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on kostjal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on tunnistajatasu, ekspertiisitasu. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (TsMS § 144 p 1). Kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kulude suuruseks on 765 eurot (tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta). Kostja esindaja märgib õigusabikuludena: tutvumine määrusega; määruskaebuse koostamine; hagiavaldusega tutvumine, päringute ettevalmistamine, vastus kohtunõudele, kohtuistungitel osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine (kokku 8,5 tundi – 765/90). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on kostja esindaja esitanud Viru Maakohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 11 lk (sisuline maht moodustab 7 lk) Lisaks on kostja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 1 tund ja 15 minutit. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 1) 07.02.2015 arve – tutvumine kohtumäärusega 30 minutit, määruskaebuse koostamine – 90 minutit, kokku 2 tundi, so 180 eurot – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, 15 minuti osas, kuna kohus kahtleb, et maksekäsu määrusega tutvumiseks kulus esindajal 30 minutit; määruskaebuse koostamise osas kohus rahuldab taotluse, Kohus peab nimetatud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks 1 tund 45 minutit, maksumusega 157,50 eurot (ilma käibemaksuta). 2) 02.04.2015 arve – hagiavaldusega tutvumine 30 minutit, vastuse koostamine – 90 minutit, kokku 2 tundi, so 180 eurot; kohus ei pea hagile vastamise antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, 30 minuti osas, kuna vastus ei ole mahukas, sisuline osa moodustab ca 1,5 lk; seega peab kohus vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni, hagiga tutvumise osas kohus rahuldab avalduse. Kohus peab nimetatud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks 1 tund 30 minutit, maksumusega 135 eurot (ilma käibemaksuta). 3) 26.06.2015 arve – osalemine 19.06.2015 kohtuistungil 1 tund, so 90 eurot; kohtuistung kestis mitte 60 minutit, vaid 45 minutit, seega peab kohus nimetatud toiminguga seotud põhjendatud ajakuluks 45 minutit, maksumusega 67,50 eurot (ilma käibemaksuta). 4) 24.08.2015 arve – osalemine 26.10.2015 kohtuistungil 1 tund, vastus kohtunõudele 1 tund, kokku 2 tundi, so 180 eurot - – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, 1 tunni osas, kuna 26.10.2015 kohtuistung ei olnud selleks ajaks veel toimunud. Kohus ei pea õigustatuks ka aja kulu seoses päringutega, kuna antud ajakulu on hõlmatud vastuse koostamise ajakuluga. Kohus peab nimetatud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks 1 tunni, maksumusega 90 eurot (ilma käibemaksuta).