20.02.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-23-17431
Tsiviilasi
Aparent OÜ hagi X vastu lepinguliste kohustuste täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
3591,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aparent OÜ (registrikood 14268031) Lepinguline esindaja: Priit Pööbo Kostja: X (isikukood XXX) Lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Xilt Aparent OÜ kasuks välja 2476,35 eurot.
3.Mõista Xilt Aparent OÜ kasuks välja viivis summas 159,51 eurot ning põhinõudelt (2476,35 €) viivis kolmekordselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.11.2023a. kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Jätta kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ehk 0,55 eurot ning 99% ulatuses ehk summas 53,65 eurot kostja enda kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 1069,20 euro) tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 11.12.2023 hagi kostja vastu järgmise nõudega:
1.1.mõista kostjalt X välja hageja Aparent OÜ kasuks põhinõue 2476,35 eurot, sissenõudekulud 25 eurot.
1.2.1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutnud viivis summas 159,51 eurot ja põhinõudelt (2476,35 €) viivist kolmekordselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 12.11.2023a. kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 07.09.2022 sõlmitud tähtajaline üürileping (dtl 39), mis peale lepingu lisa sõlmimist 15.08.2023 pidi kestma kuni 15.08.2024 (dtl 49). Ühe kuu üürina pidi kostja tasuma iga kuiselt 1100 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt iga kuu 10.kuuupäevaks (dtl 40).
3.Hageja sõnul jättis kostja (õigeaegselt) tasumata üüri 09.2023 eest summas 1024,66 eurot, üüri 10.2023 eest summas 1100 eurot ja kõrvalkulud perioodi 01.08.2023-31.08.2023 eest summas 187,02 eurot ja perioodi 01.09.2023-30.09.2023 eest summas 164,67 eurot.
4.Kostja on oma 26.01.2024 vastuses jäänud seisukohale, et tema poolt 03.09.2023 tehtud üürilepingu ülesütlemisavaldus on kehtiv ja tal ei ole kohustust tasuda üüri- ega kommunaalarveid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse tegemise eeldused
5.Kohus menetleb hagi lihtmenetluses (TsMS § 405 kohaselt) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostja esitas 26.01.2024 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles vastu põhinõude, viivise ja sissenõude kulude summadele ning tugines sellele, et tema poolt 03.09.2023 tehtud üürilepingu ülesütlemisavaldus on kehtiv ja tal ei ole kohustust tasuda üüri- ega kommunaalarveid.
6.Hageja on oma 07.02.2024 seisukohas jäänud hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, et kostjal ei olnud alust lepingut erakorraliselt üles öelda. Põhivõla nõue
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 07.09.2022 sõlmiti tähtajaline üürileping, mille alusel oli üürisumma suuruseks 1100 eurot kuus ja et üürilepingut pikendati 15.08.2023 ühe aasta võrra ehk kuni 15.08.2024.
8.Hagiavalduse punktis 1.1.2 (dtl 29) väitis hageja, et kostja saatis 03.09.2023 hagejale kirja, milles palus lepingu lõpetada põhjusel, et kostja leidis endale suurema korteri. Hageja kostja avaldusega ei nõustunud, kuivõrd tegemist oli tähtajalise üürilepinguga ja lepingu lõppemise tähtpäev ei olnud saabunud. Alles 17.09.2023 teavitas kostja hagejat hallituse olemasolust (dtl 80 p 2.3). Hageja on seisukohal, et kuna kostjal ei olnud alust erakorraliselt leping lõpetada, siis ei ole üürileping kostja ülesütlemisega lõppenud.
9.Kostja on oma 26.01.2024 esitatud vastuse punktis 3 väitnud, et kostja saatis 03.09.23.a hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, mida põhjendas muuhulgas sellega, et üüritavas korteris on hallitus (dtl 66 p 3) ja esitas selle kohta ka poolte vahelise kirjavahetuse (dtl 70-73). Kostja on seisukohal, et 07.09.2022 sõlmitud üürileping oli 17.09.2023 korteri vabastamisega lõpetatud (dtl 66 p 5).
10.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid üüri ega kõrvalkulude suuruse osas ning nende summade vaidlustamise tahe ei nähtu ka kostja muudest avaldustest. Seetõttu loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks hageja väited üüri ja kõrvalkulude suuruse kohta. Seega sõltub hagi rahuldamine vaid sellest, kas kostja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud ning kui ta on seda teinud, siis kas lepingu lõppemine annab kostjale õiguse keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest.
11.VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
12.Seoses kostja tuginemisega korteris esinenud hallitusele tuleb arvestada, et VÕS § 279 lg 1 sätestab, et üürnik võib lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda kui üürileandja ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul. Tuvastatud asjaoludel sai üürileandja väidetavast puudusest teada alles 17.09.2023, kui üürnik soovis juba võtmed ära anda ja sealt välja kolida. Seega ei andnud üürnik mõistlikku tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Kostja saatis 03.09.2023 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, mida põhjendas sellega, et on leidnud suurema korteri (kostja poolt 26.01.2024 esitatud vastuse lisa 1 dtl 72). Hallituse olemasolust teavitas kostja hagejat alles 17.09.2023 ehk samal päeval, millal ta juba välja kolis.
13.Kohtu hinnangul ei ole suurema elamispinna leidmine mõjuvaks põhjuseks üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 lg 1 mõttes. Sama kinnitab ka Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaande lk 335 punktis 3.1 välja toodu, ning sobivama üüriruumi leidmisega ei saa õigustada lepingu erakorralist ülesütlemist.
14.Kohtu hinnangul ei ole kostjal õigust lepingut üles öelda ka VÕS § 279 lg 1 alusel, kuna kostja teavitas alles 17.09.2023 hagejat korteris esinevast puudusest ning ei andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.
15.Eeltoodud põhjendustest lähtudes on kohus seisukohal, et 03.09.2023 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv ega toonud kaasa üürilepingu lõppemist. Seetõttu on hagejal õigus küsida üüri septembri ja oktoobri 2023 eest ja kõrvalkulusid augusti ja septembri eest 2023. aastal.
17.TsMS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb viivise välja mõistmist kindla summana hagi esitamise seisuga, s.o 11.12.2023 summas 159,51 eurot. Kuna kostja on selle kohustuse suuruse omaks võtnud rahuldab kohus hageja nõude viise tasumiseks seisuga 11.12.2023.
18.Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude, s.o hagi esitaisele järgneva aja eest. Vastavalt üürilepingu punktile 2.3 (dtl 43) kohustub kostja tasuma hagejale viivist kolmekordses seadusjärgses määras. Kuna poolte kokkulepe sellise viivise määra kohta ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses, tuleb rahuldada hageja nõue ka edasiulatuva viivise nõude osas lepingus kokku lepitud viivisemääras. Sissenõudmiskulud
19.Hageja on hagis taotlenud sissenõudmiskulude summas 25 euro kostjalt välja mõistmist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja on nõude alusena tuginenud sellele, et meeldetuletuskiri on kostjale saadetud 20.10.2023 ning samuti on tehtud kostjale ka telefonikõne. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ning vaidlustamise tahe ei nähtu ka tema muudest avaldustest. Seega loeb kohus hageja väited meeldetuletuskirja saatmise ja nõude telefonitsi esitamise kohta, kostja poolt omaks võetuks (TsMS § 213 lg 4).
20.Hageja nõuab kostjalt terve oktoobri üüri tasumist ja meeldetuletuskirja saatmise ajaks ehk 20.10.2023 ei olnud veel leping lõppenud. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et hageja võiks nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 alusel, kuna see säte reguleerib pärast lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist.
21.Kohtu hinnangul oleks hagejal õigus küsida sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel ehk lepingu kehtivuse ajal. Selle sätte kohaldamise eelduseks on ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmine. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et ta oleks saatnud kostjale tasuta meeldetuletuse.
22.Eeltoodust lähtudes jätab kohus sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja 99% ulatuses (sissenõude kulud summas 25 eurot jäeti rahuldamata), siis määrab kohus, et hageja menetluskulud jäävad 99% ulatuses kostja kanda ning 1% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuses hageja kanda ning 99% ulatuses kostja enda kanda.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja
p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
25.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Hageja toob välja, et on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid tunnihinnaga 120 eurot alljärgnevalt:
26.1.Materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 h
Hageja 07.02.2024 seisukohtade koostamine ja esitamine 4 h
Käesoleva dokumendi koostamine ja esitamine
1,5 h
27.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 9,5 tunni eest 1140 eurot. Arvestades, et kostja vastuse sisu koosneb 2.5 leheküljest ei ole usutav, et professionaalne lepinguline esindaja tutvub ja analüüsib dokumenti 1,5h. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik ajakulu kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1 tund. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et oma 07.02.2024 esitatud seisukoha koostamiseks ja esitamiseks kulus tal 4h. Arvestades asjaolu, et tegemist on keskmisest lihtsama vaidlusega, siis loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Samuti ei ole usutav, et hageja menetluskulude nimekirja koostamine võttis 1,5 tundi kuna tegemist ei ole keeruka dokumendiga, mida hageja on professionaalse esindajana ka varem koostanud ning kohus loeb põhjendatuks ajakuluks 0,5 tundi.
28.Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 5,5 tundi, mis teeb 120 eurose tunnitasuga hageja menetluskulude suuruseks 660 eurot.
29.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot. Sellises summas riigilõivu tasumine oli põhjendatud ja vajalik, arvestades hagi hinda ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatut.
31.Kostja on taotlenud menetluskulu summas 54,20 eurot välja mõistmist, ajakulu on kostjal olnud 25 minutit, mis on kulunud hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukoha kujundamisele ja kohtule esitamisele. Kohtu hinnangul on see kulu põhjendatud ja vajalik.
32.Kuna kohus rahuldas hageja 99% ulatuses (sissenõude kulud summas 25 eurot jäeti rahuldamata), siis määrab kohus, et hageja menetluskulud jäävad 99% ulatuses kostja kanda ehk summas 1069,20 eurot ning summas 10,80 eurot hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuses hageja kanda ehk 0,55 eurot ning summas 53,65 eurot kostja enda kanda.
33.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
34.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).