Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-108828 esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Placet Group OÜ esitas 27.04.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 227,71 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.09.2015.a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Hageja esitas 28.09.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus Gxxxxx Axxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 150 eurot, intressid 4,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,58 eurot ning tulevikus sissenõutava viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 30.09.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohtule teadaolevale kostja aadressile ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtu 02.10.2015. a määruse alusel avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, millega toimetati tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 kohaselt kostjale hagimaterjalid avalikult kätte. Kohus määras, et hagi tuleb lugeda avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.10.2015. a. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda hagi kostjale kättetoimetatuks 17.10.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks (09.11.2015. a) ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-15-108828 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 13.01.2015. a laenulepingu nr SR381292, mille alusel kostja laenas hagejalt 150 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 12.02.2015. a. Intressidena kohustus kostja tasuma 4,50 eurot. Kostja laenu kokkulepitud tähtpäevaks ei tagastanud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga, intressi ja viivist tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus viivisemäära kokku lepitud ei olnud Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 7,58 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 164,20 eurot, millest 150 eurot moodustab põhivõlg, 4,50 eurot intressid ja 9,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 02.12.2015. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summ maksta hageja esindaja pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 72 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

2-15-108828 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja ITM Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 60 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 72 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest summas 60 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kostja poolt ei kuulu aga hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksuosa. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja Placet Group OÜ ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 190 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 90 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.