2-15-15361/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Swedbank AS esitas 14.10.2015.a kohtule avalduse Xxxxpankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 47856,23 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 26.10.2015 määrusega avalduse menetlusse. 04.11.2015 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde. Võlgniku esindaja vastuväidet ei esitanud, nõustus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 06.11.2015 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 19.11.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et Xxxxkohustuste suuruseks on vähemalt 259 236,55 eurot. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule 25% suurune osalus xxxx OÜ-s (registrikood xxxx), kuid osalus xxxx OÜ-s arvestatavat turuväärtust ei oma. Kinnistusraamatu andmetel kuulub xxxxja Xxxxühisomandisse kinnistu asukohaga xxxx(registriosa nr. xxxx, 956 m2). Kinnistule on seatud 4 940 000,00 krooni, so 315 723,54 euro suurune ühishüpoteek. Ajutine haldur hindab kinnistu turuväärtuseks kuni 40 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuulub xxxxja Xxxxühisomandisse korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx, 20 m2). Hüpoteeke korteriomandile seatud ei ole. Ajutine haldur hindab korteriomandi turuväärtuseks kuni 3 000 eurot. Ajutine haldur märgib, et tegemist on Xxxxja tema ema xxxxühisomandisse kuuluva kinnisvaraga, mis eeldab peale pankroti väljakuulutamist ja enne vara müümist, selle jagamist. Arvestada tuleb ka vara jagamisega kaasnevate täiendavate kuludega. Ajutine haldur hindab võlgniku vara turuväärtuse suuruseks kuni 21 500 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et

võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2012.a. alguseks. Olemasolevate andmete põhjal loeb ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks äriühingu kohustuste tagamiseks antud isiklikud käendused ja võetud laenukohustused, mida võlgnik ei ole olnud suuteline seoses sissetulekute vähenemisega täitma. Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 lause 2 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võimalusi esitada nõudeid võlgniku tehingute tagasivõitmiseks, kuivõrd hageja on võõrandanud vara juba hetkel, mil maksejõuetus oli ilmnenud. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Ajutise halduri hinnangul tuleb Xxxxpankrot välja kuulutada. Võlgniku vara katab eelduslikult ära edasised pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur Indrek Lepsoo annab ühtlasi oma nõusoleku Xxxxpankrotihalduriks nimetamiseks, kui kohus kuulutab pankroti välja Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxxpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 259 236,55 euro ulatuses ning vara turuväärtuseks hinnanguliselt 21 500 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kuivõrd võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena on esinenud ka raske juhtimisviga. Antud juhul on tuvastatud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2012.a. alguseks, kuid võlgnik võõrandas talle kuuluvat vara mh 2015. aasta alguses. 31.03.2015.a. sõlmisid Xxxxja xxxxkorteriomandi müügilepingu, millega müüsid korteriomandi asukohaga xxxx. 03.08.2015.a. sõlmisid Xxxxja xxxxkorteriomandi müügilepingu, millega müüsid korteriomandi asukohaga xxxx. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 - 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine haldur on 19.11.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 96 eurot) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot (sh käibemaks). Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 66 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 864 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 66 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja Xxxxosaühing INC Partner kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.