Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Kohus rahuldas 11.06.2014 otsusega Express Credit AS hagi XXX vastu võla nõudes. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses XXX(XXX) kanda. Harju Maakohtu 11.06.2014 otsus jõustus edasi kaebamata 15.07.2014. Hageja esindaja esitas 13.07.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 16.07.2014. 28.07.2014 teavitas kostja lepinguline esindaja kohut sellest, et kostja XXX suri XXX. 31.07.2014 edastas kohus menetlusosalistele kirja, paludes esitada endapoolse seisukohta menetluse jätkamise osas. 01.08.2014 edastas kostja lepinguline esindaja kohtule enda seisukoha, mille kohaselt menetlus tuleb peatada kuni uue õigusjärglase selgumiseni. 04.08.2014 teavitas hageja lepinguline esindaja kohut sellest, et hageja on nõus menetluse peatamisega. 11.08.2014 peatas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse kuni menetluse jätkamiseni XXX(XXX) (isikukood XXX, surnud XXX) üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku poolt. 27.10.2015 uuendas kohus tsiviilasjas nr 2-13-43329, Express Credit AS hagi XXX(XXX) vastu võla nõudes, menetluse seoses XXX(XXX) üldõigusjärglase selgumisega. Kohus asendas kostja XXX(surnud) tema üldõigusjärglase XXX ́ga ja luges uueks kostjaks XXX. Express Credit AS palub kindlaks määrata menetluskulud summas 975 eurot, mõista need kostjalt Express Credit AS-i kasuks välja ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Express Credit AS-i menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. XXX vastuväited Express Credit AS-i menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele XXX esitas vastuväited kohtule 03.11.2015. Kostja XXX palus jätta temalt hageja menetluskulud välja mõistmata. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 11.06.2014 otsus jõustus edasi kaebamata 15.07.2014. Hageja esindaja esitas 13.07.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 16.07.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on märkinud, et kostjal oli seaduslik alus eeldada ja õiguspärane ootus, et pärandi nimekiri on õige, vastab seaduse nõuetele ning muud vara ja kohustusi pärandajal peale nimekirjas näidatu ei ole. Praegusel kostjal oli ja on õiguspärane seadusele tuginev ootus, et käesolevast kohtuasjast

ei tulene temale mis tahes kohustusi. Kostjale ei ole käesoleva kohtuasja kohta teavet avaldatud vaatamata sellele, et kostja on omalt poolt teinud kõik selle saamiseks ning kandnud ka sellest tuleneva kulu (inventuuri tegemise tasu). 07.09.2015 edastas kohus XXX ́le kirja, milles palus XXX ́l esitada andmed ja tõendid pärimise ning seisukoha hagi menetluse (menetluskulude kindlaksmääramise nõue) jätkamise osas 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest. 01.10.2015 edastas XXX kohtule oma seisukoha, mille kohaselt XXX ei soovi jätkata Express Credit AS hagi XXX(XXX) vastu võla nõudes (käesoleval ajal Express Credit AS menetluskulude kindlaksmääramise nõue) menetlemist Harju Maakohtus. 27.10.2015 määrusega uuendas kohus tsiviilasjas nr 2-13-43329, Express Credit AS hagi XXX(XXX) vastu võla nõudes, menetluse seoses XXX(XXX) üldõigusjärglase selgumisega. Samuti asendas kohus kostja XXX(surnud) tema üldõigusjärglase XXX ́ga ja luges uueks kostjaks XXX. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. XXX on kohtule esitanud Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 14.01.2015 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse nr 143, mille kohaselt on XXX surnud XXX(XXX) ainupärijaks XXX. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärija vastutus pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 141 lg 1 kohaselt kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. PärS § 143 lg 2 kohaselt kui pärija on käesoleva seaduse § 141 lõikes 1 nimetatud nõude täitnud enne inventuuri tegemist, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse. PärS § 144 kohaselt kui pärija jätab pärandvara nimekirja kandmiseks avaldamata pärandi hulka kuuluvaid asju või õigusi või avaldab olematuid kohustusi selleks, et kahjustada pärandaja võlausaldajaid, vastutab pärija pärandaja kohustuste täitmise eest ka oma varaga. PärS § 145 kohaselt kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus selgitas 27.10.2015 määruses, et XXX on XXX surnud XXX(XXX) ainupärijaks, seega on XXX ́le kui pärijale üle läinud kõik pärandaja kohustused, sh ka käesolevast tsiviilasjast tulenev menetluskulude hüvitamise nõue hagejale. Asjaolu, et XXX(XXX) vastu suunatud hagi ja hilisemalt ka menetluskulude kindlaksmääramise nõue tsiviilasjas 2-13-43329 ei olnud kajatatud pärandvara nimekirjas inventuuri tegemise ajal, ei vabasta XXX ́t kui pärijat pärandaja kohustuste täitmisest. XXX vastutus pärandaja kohustuste eest on piiratud pärandvara väärtusega. Kohus on küll arvestanud XXX seisukohtadega, kuid lähtunud määruse tegemisel seadusest. Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus hageja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõuet, mitte vaidlust, mis on seotud pärimisega. Kohus leiab, et kostja esitatud fotod autost ja garaažist; garaažiühistu arved ja tasumise maksekorraldused; notari arved; kohtutäituri arved ja maksekorraldused; AS-i Swedbank võla kustutamine ning OÜ XXX arve ei ole asjakohased ja lubatavad tõendid, kohus ei võta neid asja materjalide juurde ning tagastab need kostjale.

Express Credit AS palub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 900 eurot (koos käibemaksuga). Express Credit AS-i lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • Dokumentide analüüs- kestusega 0,5 h; • Hagiavalduse koostamine ja kohtule edastamine- 3,5 h; • 11.02.2014 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine- 0,25 h; • Kostja poolt esitatud menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs- 0,75 h; • 03.03.2014 hageja seisukoha koostamine ja kohtule edastamine- 1 h; • 22.05.2014 hageja täiendava seisukoha koostamine ja kohtule edastamine- 1,5 h. Kostja leiab, et ajakulu -7,5 h- on selgelt põhjendamatu. Käesoleva asja asjaolusid, tõendeid ning vaidluse lihtsust ja selgust arvestades ei saa pidada põhjendatuks, et hageja esindajal, kogenud vandeadvokaadil, kulus dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele 4 tundi. See ei ole usutav. Sellise töö maht, arvestades hageja esindaja professionaalsust ja kogemusi, ei saa olla suurem kui 1,5-2 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 01.02.2014 hagiavalduse pikkusega 6 lehekülge (sisuline osa ca 4 lehekülge). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), mis hõlmab endas ka dokumentide analüüsi, summas 400 eurot (4 tundi x 120 eurot). Täiendavalt on hageja avalduse kohaselt kulunud esindajal 3,5 tundi kohtudokumentidega tutvumisele, analüüsile ning seisukohtade täiendamisele. Ka selline näidatud töömaht ei saa olla kostja hinnangul esindaja professionaalsust, kogemusi ning asja lihtsust arvestades põhjendatud. Ei ole põhjendatud nõuda kostjalt välja hageja esindaja kulu kostja menetlusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi eest eraldi arvestades, et hageja taotleb ka nendele dokumentidele vastusena täiendavate seisukohtade koostamise eest kulunud aja hüvitamist. Asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud esindaja ajakulu enam kui 1 tund kõigi arvel nr 140609 näidatud tegevuste eest kokku. Kui ka hageja vandeadvokaadist esindajal kulus tegelikkuses käesoleva menetluse raames kokku 7,5 töötundi, siis asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud ja mõistlik nõuda kostjalt hageja esinduskulude hüvitamiseks enam kui 2 töötunni eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtule 11.02.2015 esitanud menetluskulude nimekirja. Antud toimingu tegemiseks kulus hagejal 0,25 tundi (15 minutit). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud aeg on kohtu hinnangul 0,25 tundi summas 30 eurot (0,25 tundi x 120 eurot), sest vandeadvokaat peab teenust osutades täpselt dokumenteerima, millele ja kui palju ta aega kulutab ning kui vandeadvokaat seda teenuse osutamise käigus jooksvalt teeb, siis kujutab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine ühe lühikese ja lakoonilise menetlusdokumendi koostamist, millele lisatakse õigusteenuse arved ja spetsifikatsioonid, mida advokaat kliendile nii või teisiti koostab. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas XXX kohtule 20.02.2014 vastuse hagiavaldusele pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge) ilma lisadeta. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja vastusega tutvumisele 0,5 tundi, summas 60 eurot (0,5 tundi x 120 eurot). 03.03.2014 on hageja kohtule esitanud enda seisukoha pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund (1 tund/ 1 lehekülg), summas 120 eurot (1 tund x 120 eurot). Tsiviilasja materjalidest on hageja kohtule 22.05.2014 esitanud täiendava seisukoha pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 tundi). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), summas 180 eurot (1,5 tundi x 120 eurot).

Võttes arvesse Express Credit AS-i esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 7,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et Express Credit AS-i esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXXon märkinud, et menetluskulude avalduse kohaselt on hageja esindajakulu summa 900 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 p-is 16 toodud seisukoha kohaselt ei ole kinnituse puudumise korral võimalik menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõista. Hageja sellist kinnitust esitanud ei ole, seega ei saa kohus menetluskuludelt käibemaksu osa välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile, millest nähtuvalt ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt on Express Credit AS-ile hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 30 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõiv summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel summas 30 eurot, kokku 75 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kokku tuleb XXX ́lt mõista Express Credit AS-i kasuks välja menetluskulud summas 945 eurot (7,25 tundi x 120 eurot + 75 eurot). Express Credit AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 30 eurot (975 –945). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Express Credit AS esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.