Tuuliku Puit OÜ hagi Catwalk OÜ ja PM vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7738,98 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Catwalk OÜ ja PM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tuuliku Puit OÜ (registrikood 10982010, asukoht Saue vald, Harju maakond), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Catwalk OÜ (registrikood 11165201, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): PM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja Feliks Luiksaar
Kohtuistungi toimumise aeg
11.11.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Reelika Tuisk, kostja II PM ning kostjate lepinguline esindaja Feliks Luiksaar
3.Tuuliku Puit OÜ apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud Tuuliku Puit OÜ menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 300 eurot.
4.Välja mõista Catwalk OÜ-lt ja PM-lt solidaarselt Tuuliku Puit OÜ kasuks menetluskulud 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.12.2014 esitas Tuuliku Puit OÜ (hageja) maakohtule Catwalk OÜ (kostja I) ja PM (kostja II) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt I põhivõlgnevuse 3869,49 eurot ja solidaarselt kostjalt II põhivõlgnevuse 2800 eurot ning kostjalt I viivise 3869,49 eurot.
2.13.09.2011 sõlmisid hageja ja kostja I koostöölepingu, mille kohaselt hageja müüb ja kostja I ostab hagejalt kaupa ja kostja I kohustub tasuma ostetud kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja II 13.09.2011 käenduslepingu, mille kohaselt kostja II käendab hageja ees kostja I ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingust tulenevate nõuete täitmist summas 2800 eurot, s.o käendaja vastutuse maksimumsumma. Pooltevaheline koostöö toimis vastastikusel usaldusel. Kujunes välja praktika, et kostja I esitas hagejale kauba tellimuse kas e-kirja või telefoni teel ning höövellaudade üleandmine toimus kokkuleppel kostjaga II kas kostja I tööobjektil erinevatele töölistele, allkirjastamata kauba vastuvõtudokumente, või kostja I soovil edastatuna kostja I poolt määratud kolmandale isikule värvimiseks. Hageja lasi hööveldada kostja II tellitud lauad Graciella OÜ-s.
3.Kuni 18.05.2012 tasus kostja I arveid korrektselt, kuid seejärel jättis tasumata arved kokku summas 3869,49 eurot. Arvel nr A-1659/12 summas 1354,61 eurot, mis muutus sissenõutavaks 20.02.2012, kajastatud kauba (höövellaud) tellis kostja II 09.01.2012 ekirjas. Höövellauad viidi vastavalt kostja II juhendamisele otse värvimisele Woodpaint OÜ-sse ajavahemikus 20.01.2012–25.01.2012. Arvel nr A-1745/12 summas 351,12 eurot, mis muutus sissenõutavaks 18.04.2012, kajastuva kauba (höövellaud) tellis kostja I telefoni teel. Hageja lasi lauad hööveldada 03.04.2012 Graciella OÜ-l ja hööveldatud lauad viidi värvimisele Woodpaint OÜ-sse ajavahemikus 13.04.2012– 17.04.2012. Arvel nr A-1825/12 summas 2163,76 eurot, mis muutus sissenõutavaks
2(9)
01.06.2012, kajastuva kauba (höövellaud ja karniis) tellis kostja II enne 05.03.2012. Hageja saatis materjali Graciella OÜ-sse saagimiseks ja hööveldamiseks 05.03.2012. Tootmisest viidi valmiskaup kostja II käsul värvimisele Woopaint OÜ-sse.
4.Pooled pidasid arvestust tellitud ja saadud kauba osas. Kostja II saatis hagejale 10.06.2012 e-kirjaga kontrollimiseks kauba kogused. Tabelis tõi kostja välja ka kõik võlas olevatel arvetel kajastuvad kaubad. Sellega on kostja kinnitanud võlas olevatel arvetel märgitud kauba saamist ja tunnistanud võlgnevust.
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7.Nõue tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja I raamatupidamise andmetel on kostja I tasunud hagejale kõik arved, mille alusel kostja I on hagejalt müüdava kauba kätte saanud. Ebaõiged on väiteid selle kohta, et hageja on kostjale I müünud hageja poolt nimetatud arvetes esitatud materjali nendes märgitud nomenklatuuris ja kogustes. Kostjad ei ole kõnealuseid materjale saanud. Üleandmise dokumentide kohustuslikkus nähtub koostöölepingu p-st 2 (saateleht) ja p-st 4 (üleandminevastuvõtmine, mida saab tõendada vaid vastava dokumendi vormistamisega).
8.Kostjatel tekkis kahtlus, et hageja püüab nõuda tasu kauba eest, mida ta ei ole kostjale I saatnud, juba juunis 2010, mil ta saatis hagejale koondtabeli, mille ta koostas hageja nõuete alusel ja palus hagejal koguseid kontrollida. Tabelist nähtuvalt vähemalt kaks arvet puudusid, kuigi arvete numbrid ja kuupäevad olid kostjale I hagejalt teatavaks saanud. Just nendest kahtlustest tulenevalt saatiski kostja I hagejale 10.06.2012 kell 12:39 e-kirja, paludes hagejal kauba koguseid kontrollida. Sellele e-kirjale aga järgnes ca kaks aastat vaikust kuni 2014 sügiseni. Tabeli näol on tegemist kaupade ja arvete ning nende eest tasumise teoreetilise (see teoreetilisus on märgitud ka tabelis) seisuga, mida kostja I hagejal oma 10.06.2012 e-kirjaga kontrollida palus põhjusel, et ta ei ole kaupade koguste osas hageja poolt väidetavaga nõus olnud.
9.Hageja katse ühitada kostja I poolt väidetavalt tasumata arved WoodPaint OÜ juhatuse liikme AT 30.05.2012 e-kirjaga hageja seaduslikule esindajale ning sellest haginõude tõendatust välja lugeda on meelevaldsed. AT mäletab tema e-kirjast nähtuvalt seda, et hageja materjal oli halva kvaliteediga, palju oli sinega nakatunud ja märga materjali, mis tuli mitmel korral tagastada. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 04.05.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt võlgnevuse 3869,49 eurot, sealjuures kostjalt II mitte rohkem kui 2800 eurot, otsustades, et kostja II vastutus on piiratud 2800 euroga, ning mõistis välja kostjalt I hageja kasuks viivise 3869,49 eurot. Maakohus mõistis välja solidaarselt kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot ja kohustas solidaarselt kostjaid alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejale menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:
3(9)
-
-
-
kostja I tegi 07.09.2011 e-kirjaga hagejale ettepaneku sõlmida krediidilepingu summas 2500 eurot; hageja ja kostja I on sõlminud 13.09.2011 koostöölepingu nr 1309-11M; hageja ja kostja I on lepingu nr 1309-11M p-s 1 kokku leppinud, et kaupade nimetused, hinnad ja kogused fikseeritakse kirjalikult arvel; hageja ja kostja I on lepingu nr 1309-11M p-s 3 kokku leppinud, et müüja (hageja) poolt esitatud arvete tasumise tähtaeg on 21 päeva arve esitamise kuupäevast ning et tähtajaks mittetasumisel maksab ostja (kostja I) müüjale viivist 0,3% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest; hageja ja kostja II on sõlminud 13.09.2011 käenduslepingu; hageja ja kostja II on käenduslepingu p-s 1.1 kokku leppinud, et käendaja (kostja II) käendab hageja ees hageja ja kostja I vahel 13.09.2011 sõlmitud kokkuleppest tulenevate nõuete täitmist summas kuni 2800 eurot, kui eelnimetatud kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata; hageja ja kostja II on käenduslepingu p-s 1.2 kokku leppinud, et käendaja (kostja II) vastutuse maksimumsumma on 2800 eurot; hageja ja kostja II on käenduslepingu p-s 2.2 kokku leppinud, et käendaja (kostja II) vastutab hageja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik; kostja ei ole hagejale tasunud arvet nr A-1659/12 summas 1354,61 eurot, arvet nr A1745/12 summas 351,12 eurot ja arvet nr A-1825/12 summas 2163,76 eurot.
12.Kostja I 10.06.2012 e-kirjaga ja sellele lisatud koondtabeliga on tõendatud, et kostja on hagejalt saanud 13.09.2011 lepingu nr 1309-11M alusel 14.01.2012 järgmised kaubad: - VVL"eri" 21x145x5100 80 tk - VVL "eri" 21x145x5400 10 tk - VVL"eri-e"18x95x5100 112 tk Koondtabeli värvitähistuse (valge) järgi on tegemist laudisega. Nimetatud kaupade eest tasumiseks on hageja esitanud 01.02.2012 arve nr A-1659/12 summas 1354,61 eurot. Koondtabelis on kauba saamise kuupäeva kõrval märge, et arve on olemas, millega on tõendatud, et kostja on arve nr A-1659/12 kätte saanud. Lepingu nr 130911M p 3 kohaselt muutus arve sissenõutavaks 22.02.2012 ning hagejal on õigus nõuda viivist 0,3% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest.
13.Kostja I 10.06.2012 e-kirjaga ja sellele lisatud koondtabeliga tõendatud, et kostja on hagejalt saanud 13.09.2011 lepingu nr 1309-11M alusel 13.04.2012 järgmised kaubad: VVL"eri" 21x145x6000 "cat" 38 tk. Koondtabeli värvitähistuse (valge) järgi on tegemist laudisega. Nimetatud kaupade eest tasumiseks on hageja esitanud 18.04.2012 arve nr A-1745/12 summas 351,12 eurot. Koondtabelis on kauba saamise kuupäeva kõrval märge, et arve puudub. 30.05.2012 kostjale saadetud e-kirjaga, mille lisaks on arve nr A-1745/12, on tõendatud, et kostja on arve kätte saanud vähemalt 30.05.2012. Lepingu nr 1309-11M p 3 kohaselt muutus 18.04.2012 arve sissenõutavaks 20.06.2012 ning hagejal on õigus nõuda viivist 0,3% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest.
14.Kostja I 10.06.2012 e-kirjaga ja sellele lisatud koondtabeliga on tõendatud, et kostja on hagejalt saanud 13.09.2011 lepingu nr 1309-11M alusel 12.03.2012 järgmised kaubad:
4(9)
-
SH 22x175x4800 hööveldatud 14 tk, koondtabeli värvitähistuse (roheline) järgi nurgalaud; VVL"eri-e"18x95x5100 36 tk, koondtabeli värvitähistuse (valge) järgi laudis; VVL"eri" 21x145x5100 116 tk, laudis; VVL"eri"18x145x5100 50 tk, koondtabeli värvitähistuse (kollane) järgi tuulekastilaud; Karniis 70x95x5100 eriprofiil 9 tk, koondtabeli värvitähistuse (tumeroosa) järgi liist; Veelaud 43x145x4200 8 tk, koondtabeli värvitähistuse (sinine) järgi veelaud. Nimetatud kaupade eest tasumiseks on hageja esitanud 30.05.2012 arve nr A-1825/12 summas 2163,76 eurot. Lepingu nr 1309-11M p 3 kohaselt hagejal on õigus nõuda viivist 0,3% tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja I on 10.06.2012 e-kirja ja sellele lisatud koondtabeli kohaselt teadlik arve kuupäevast, numbrist ja arve sisust ning arvel märgitud nõude suurusest, siis arve nr A-1825/12 tuleb lugeda kostjale I kättetoimetatuks 10.06.2012 ning nõue muutus sissenõutavaks 01.07.2012.
15.VÕS §-st 29 on võimalik lähtuda ka kostja I 10.06.2012 e-kirja sisu tõlgendamisel. Ekirja sisu tõlgendamisel ei saa lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma kostja 10.06.2012 e-kirja ja sellele lisatud koondtabelit nii, et kirjale lisatud koondtabelis on märgitud kaup, mille kostja I on hagejalt ostnud ja tabelis märgitud kuupäevadel saanud ning e-kirjast ei nähtu, et kostja ei ole koondtabelis märgitud kauba kogusega nõus ja ei ole koondtabelis märgitud kaupa saanud. Samuti oli kostja I vähemalt 10.06.2012 teadlik ka hageja poolt esitatud arvetest nr A-1659/12, A-1745/12 ja A1825/12. Hageja on tõendanud 30.05.2012 kostjale saadetud e-kirjaga, mille lisaks on arve nr A-1745/12, et kostjale on arve saadetud. Arve nr A-1659/12 kohta on kostja I poolt saadetud koondtabelis märge, et arve on olemas. Samuti oli kostja I 10.06.2012 seisuga teadlik arvega nr A-1825/12 esitatud nõudest. Seega kostja oli vähemalt 10.06.2012 hageja nõuetest teadlik. Kui kostja I ei oleks kauba kogustega nõus olnud, siis oleks kostja I ka selliselt kirjutanud. Kostja I 10.06.2012 e-kirjast aga seda üheselt ei nähtu.
16.Koostöölepingu nr 1309-11M punktist 4 ei tulene, et kaupade üleandminevastuvõtmine toimub ainult vastava kahepoole akti koostamisega. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt kostja I esitas hagejale kauba tellimuse kas e-kirja või telefoni teel ning kauba üleandmine (näiteks höövellauad) toimus kokkuleppel kostjaga I kauba vastuvõtudokumente allkirjastamata, on tõendatud järgmiste dokumentidega: - kostja I 09.01.2012 e-kiri, millega kostja I esitas hagejale tellimuse höövellaudadele (tl 19); - hageja 03.04.2012 arve/saateleht nr 0304, millega hageja edastas Graciella OÜ-le tellimuse hööveldada laudu kostja I Võidu 23 asuva objekti jaoks (tl 20); - hageja 05.03.2012 tellimus Graciella OÜ-le kaupade töötlemiseks, mille kohta hageja väljastas kostjale I arve nr A-1825/12 (tl 21); - Graciella OÜ poolt 05.03.2012 tellimuse alusel 12.03.2012 hagejale esitatud arve nr 40 (tl 22); - hageja pangakonto väljavõte ajavahemikul 12.10.2011-18.05.2012 kostja I poolt tasutud arvete kohta (tl 15); - arved nr A-1745/12 (tl 60) ja A-1659/12 (tl 17), mille kohaselt on arvel märgitud kaup viidud otse värvimisse; - kostja I poolt hagejale 30.11.2011 e-kirjaga teatatud laudade värvija andmed (tl 77).
5(9)
17.Hageja pangakonto väljavõtte ja kostja I 10.06.2012 e-kirja kohaselt oli hageja ja kostja I vahel ajavahemikul 12.10.2011–18.05.2012 tihe koostöö ning kostja I ei ole väitnud ega tõendanud, et tavaliselt, sh kõikide teiste arvete tasumise tingimuseks oli poolte vahel allkirjastatud kauba vastuvõtudokumendi olemasolu ja et vastuvõtudokument puudus ainult arvetel nr A-1659/12, A-1745/12 ja A-1825/12 märgitud kaupade osas. Ka on hageja 05.03.2012 tellimusega Graciella OÜ-le tõendatud, et vastav tellimus on esitatud kostja I tarbeks, mis eeldab omakorda kostja I vastava tellimuse olemasolu ja Graciella OÜ 12.03.2012 arvega nr 40 on tõendatud nimetatud tellimuse täitmine. Hageja 03.04.2012 arve/saatelehega nr 0304 on tõendatud, et 2012. aasta aprillis oli kostja I hagejale esitanud tellimuse Võidu 23 asuva objekti jaoks, mille täitmiseks hageja omakorda esitas tellimuse Graciella OÜle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Võidu 23 asuva objekti jaoks tellis kostja kaupa hagejalt ja see on tõendatud ka kostja 10.06.2012 e-kirjaga. Ei ole usutav, et hageja on nimetatud tellimusele ja arve-saatelehele märkinud seose kostjaga I ilma selleks alust, s.o kostja I tellimust, omamata. Kostja I ei ole väitnud, et hageja oleks jätnud mõne kostja I esitatud tellimuse täitmata. Samuti ei tulene kostja I 10.06.2012 e-kirjast, et arvetel nr A-1659/12, A-1745/12 ja A-1825/12 märgitud kaupade saamine on kostjale I üllatuslik või et kostja I ei ole nimetatud arvetel märgitud kaupu üldse saanud või et tegemist on kostja I poolt tellimata või kasutamata kaubaga. Pooled on pidanud mõistlikuks nende koostöös väljakujunenud praktikat, mil kauba vastuvõtmisel ei ole koostatud vastuvõtudokumente ning kõiki tellimusi ei ole esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 7 lg 2). Seega ei ole tegemist hea usu põhimõtte rikkumisega.
18.Kostja I 10.06.2012 e-kirja koos sellele lisatud koondtabeliga on võimalik käsitleda võlatunnistusena, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (VÕS § 30). Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
19.Kuivõrd hageja ja kostja II vahel on 13.09.2011 sõlmitud kehtiv käendusleping ning kostja II käendus on piiratud rahasummaga 2800 eurot, siis vastavalt lepingu punktile 2.2 vastutab kostja II hageja ees solidaarselt koos kostjaga I (VÕS § 142).
20.Kostja ei ole väitnud, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,3% päevas on ülemääraselt suur. Kuigi hageja on, lähtudes poolte vahel sõlmitud lepingust, arvestanud viivist rohkem kui seadusjärgses suuruses ning arvetel märgitud võlgnevused muutusid sissenõutavaks osaliselt hiljem kui hageja viivisearvestuses, ei ületa hageja viivisenõue (3869,49 eurot) põhivõlga (3869,49 eurot). Lähtudes eeltoodust, tuleb kostjalt I välja mõista viivis 3869,49 eurot.
21.Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 165 lg 3). Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 475 eurot ja on hagiavalduses märkinud lepingulise esindaja kuludeks õigusabikulu 150 eurot. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude kindlaksmääramisel viivise väljamõistmist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
6(9)
23.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS norme (§ 29). Kostja I 10.06.2012 e-kirja tõlgendamisel saab lähtuda vaid kostja I tahteavaldusest (TsÜS § 75 lg 1). Kauba koguste kontrollimise taotluse põhjuseks oli kostja I mittenõustumine hageja poolt väidetud kauba kogustega. Selliste kirjade saatmine ei olnud tavapärane. Koondtabeli andmed olid hüpoteetilise iseloomuga. Kostja I rõhutas e-kirjas, et alles siis, kui kogused on kontrollitud ja nendes on selgus, s.t kogustega nõustuvad nii müüja kui ka ostja, saab asuda tasuma õigeid koguseid sisaldavaid arveid. Maakohus ei ole oma seisukohta 10.06.2012 e-kirja kohta põhjendanud. Maakohus on e-kirja tõlgendanud meelevaldselt ja vastuolus poolte sarnase mõistliku isiku arusaamisega. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendina WoodPaint OÜ juhatuse liikme 02.03.2015 kirja (kostjate 04.03.2015 seisukoha lisa), mis kinnitab, et kostjal I oli hageja kauba koguste ja kvaliteedi pärast sageli probleeme ja ebakvaliteetset kaupa saadeti ka varem tagasi. Hagejal tekkisid materjali arvestuses segadused puuduliku dokumenteerimise, materjali halva kvaliteedi ja tagasisaatmise tõttu. Hageja ei kontrollinud materjalide koguseid, nagu kostja I oli 10.06.2012 e-kirjas taotlenud. Hageja teadis kostja I tahet, et hageja kontrolliks andmete õigsust seetõttu, et kostja I ei olnud nõus väidetavalt müüdud kauba kogustega.
24.Juhul kui kostja I 10.06.2012 e-kirja saaks tõlgendada VÕS § 29 järgi, ei ole maakohus järginud VÕS § 29 lg 5 ega selgitanud hageja varasemat ja hilisemat käitumist. Hageja ei asunud pärast e-kirja saamist kauba koguseid kontrollima. Kostjal I kujunes aja möödudes veendumus, et hageja ei ole oma nõude õigsuses kindel ja on nõudest loobunud. Maakohus ei ole õigesti käsitlenud koostöölepingu punktis 4 märgitud kaupade üleandmist-vastuvõtmist. VÕS § 211 mõttest tulenevalt pidi hageja koostama dokumendid kauba juurde. Kahju korral vastutab kahju eest hageja ise (VÕS § 139 lg 1). Alusetu on põhjendada hageja lohakust pooltevahelise praktikaga. Taoline praktika lähtus üksnes hagejast. Hageja asjaajamise mittevastavus nõuetele seab kahtluse alla hageja väited kauba üleandmise kohta. Üllatuslik ja ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja I 10.06.2012 e-kiri on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses.
25.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg-d 7 ja 8). Maakohus on jätnud märkimata kostjate 11.03.2015 kirjalikud seisukohad ja põhjendamata, miks maakohus ei arvestanud kostjate vastuväiteid hageja 26.02.2015 tõendite vastuvõtmisele. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole arvestanud tõendina kostja I ja WoodPaint OÜ juhatuse liikme vahel 02.03.2015 peetud ekirjavahetust (kostjate 04.03.2015 seisukoha lisa). Maakohus on jätnud käsitlemata 15.01.2015 esitatud lisad.
26.Viivised on tekkinud hageja süül. Perioodi eest kuni hagi esitamiseni viiviste väljamõistmine on alusetu. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
7(9)
29.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
31.Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli müügileping ja VÕS § 208 lg 1 järgi peab müüja andma ostjale üle asja või tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ja ostja kohustub tasuma müügihinna. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas müüja on müüdud asja üle andud ja kas ostja on jätnud selle eest tasumata. Müüdud asja eest ostuhinna nõudmisel peab asja üleandmist tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Hageja on esitanud kohtule arved, oma pangakonto väljavõtte ja kostja I poolt 10.06.2012 saadetud e-kirja koos selle lisaks oleva tabeliga. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja I 10.06.2012 e-kirja õigesti tõlgendanud ja tuvastanud, et selles on kostja I avaldanud hagejale, millises koguses on ta hagejalt müügilepingu täitmiseks saanud puidutooteid. Tabelis olevad arvud kattuvad hageja poolt esitatud arvetel olevate kogustega. Kostjate apellatsioonkaebuses toodud väide, et tegemist on hüpoteetiliste kogustega ja kirja eesmärgiks oli kontrollida üle koguste õigsus, ei tulene 10.06.2012 e-kirjast ega selle lisaks olevast tabelist. Apellatsioonkaebuses viidatud Woodpaint OÜ töötaja AT 02.03.2015 e-kirjast ei tulene, et vaidluse all olevaid puidutooteid ei oleks kostja saanud ega muid käesolevas vaidluses olulisi asjaolusid.
32.Samuti on ebaõige apellantide käsitlus, mille kohaselt tuli 13.09.2011 lepingu ja VÕS § 211 järgi müüdud puitmaterjal hageja poolt kostjale üle anda kirjaliku dokumendiga (aktiga). 13.09.2011 lepingus sellist kokkulepet ei ole ja selline nõue ei tulene ka VÕS §-st 211. Apellantide väited vastava praktika kohta on paljasõnalised ja seostamata tegelike asjaoludega. Kolleegium nõustub apellantidega, et 10.06.2011 kostja I e-kirja käsitlemine võlatunnistusena VÕS § 30 järgi on ebatäpne, kuna kostja I ei ole seal sõnaselgelt avaldanud, et ta tunnistab võlga, pigem on tegemist dokumendiga, kus ostja avaldab majandussuhete käigus müüjale oma andmed müüja poolt müügilepingu täitmiseks talle üleantud puitmaterjali kohta.
33.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsuses menetlusõiguse norme rikkunud. Apellandid heitsid maakohutule ette, et kohus on jätnud märkimata nende poolt maakohtule 11.03.2015 esitatud kirjalikud seisukohad ja otsuses ei ole põhjendusi, miks maakohus ei arvestanud kostjate vastuväiteid hageja 26.02.2015 taotlusele. TsMS § 442 lg 7 järgi märgitakse otsuses lühidalt ja olulist sisu esile tuues nõuded ja neile esitatud vastuväited ja põhjendavas osas peab kohus lg 8 järgi märkima tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldus rajaneb, samuti seadused, mida kohus kohaldas, ning kohus peab põhjendama, mis ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Seega ei tulene seadusest, et kohus peaks otsuses refereerima kõiki menetlusdokumente, kuigi kohus on seda käesolevas otsuses
8(9)
enamuse dokumentide osas teinud. Kohus ei ole menetluse juhtimisel kolleegiumi arvates teinud vigu, mis oleksid võinud põhjustada ebaõige lahendi tegemise.
34.Apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kostjate kanda solidaarselt. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust.
35.Hageja apellatsioonimenetluse kulud on 11.11.2015 taotluse järgi 300 eurot. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Reelika Tuisk, kellel kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kohtule vastuse esitamiseks 3 tundi ja istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks 2 tundi. Teenust on osutatud hinnaga 60 eurot tund. Seega kokku 5 tundi. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu arvestades on hageja esindaja ajakulu on põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hagejale väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 300 eurot (5 tundi x 60 eurot). Hageja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.