Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-24-126083
Tsiviilasi
RJ INKASSO UÜ hagi Marko Pabuski vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RJ INKASSO UÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): RJ INKASSO UÜ (rk: 16935551), esindaja Priit Janu Vastustaja (kostja): Marko Pabusk (ik: XXXXXXXXXXX)
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.
esimese astme kohtus kaasata kostjana isikud, kelle osas on hagejal nõue ning kellega seonduvad nõuded oleks menetlusökonoomiliselt mõistlik läbi vaadata ühes menetluses (TsMS § 208 lg 2; § 374). Kui kohus leidis, et tegemist on teise tsiviilasjaga, oleks kohus pidanud saatma selle kohtu kantseleile jagamiseks, mitte keelduma teise tsiviilasja menetlusse võtmisest. Menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamise määruses juhtinud hageja tähelepanu nõuete ebaselgusele. Määrusest ei nähtu nõuete perspektiivi analüüsi. Kohus jättis ka hindamata, kas kohaldada tuleks TsMS § 375. Hagiavalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistanuks nõudeid (kasvõi osaliselt) menetlusse võtta ja/või nõuded määrusega eraldada ja/või saata menetlusse võtmiseks eraldi menetluses.
pöörduda. Kui maakohus leidis, et kahe erineva nõude koos menetlemine ei ole põhjendatud, oli maakohtul võimalus ühes hagiavalduses esitatud kaks nõuet eraldada iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Vaidlustatud määruses on maakohus viidanud mh TsMS § 371 lg 1 p-le 10, mis sätestab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena riigilõivu mittetasumist. Määruse põhjenduses ei ole maakohus aga heitnud hagejale ette riigilõivu nõutavas määras mittetasumist. Seega tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollida, kas hageja on tasunud riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses ettenähtud määrale ning otsustada, kas nõudeid tuleb menetleda ühes menetluses või mitte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.