4694,13 eurot Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mario Rink (Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XX), seaduslik esindaja XXX (e-post XXX) 15.10.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
XXX hagi XXXOÜ vastu 4694,13 euro saamiseks
Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja Mario Rink Kostja seaduslik esindaja XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja XXX vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks võlgnevus 1390,13 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta hageja XXX menetluskulud 30% ulatuses kostja XXXOÜ kanda ning 70% ulatuses hageja XXX enda kanda. Kostja XXXOÜ menetluskulud jätta kostja enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks menetluskulud summas 295,17 eurot (sh riigilõiv 120 eurot ja õigusabikulud 175,17 eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja XXX palub kostjalt XXXOÜ välja mõista 4694,13 eurot ja menetluskulud.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2014 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu korteriomandi ehitamiseks aadressil XXX, Tallinn.
3.01.08.2014 leppisid hageja ja kostja kokku erinevate lisatööde teostamises: kalasaba paigaldus, parketi hinnavahe, esikusse plaat, küttematt ja materjal, värvi viimane kiht ja tapeet, sauna ja kabineti seina muudatus, elektri muudatus ning korstna puhastamine, kokku summas 4984 eurot koos käibemaksuga. Kuna kostja poolt oli korter kokku lepitud tähtajaks valmis ehitamata, siis lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale üürikulu, mistõttu kostja esitas hagejale 01.08.2014 arve nr 06 summas 4384 eurot koos käibemaksuga, millise hageja tasus samal päeval.
4.01.12.2014 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi asjaõigusliku ostu-müügilepingu. 01.12.2014 sõlmitud lepingu hetkeks oli kostja teostanud järgmised tööd: sauna ja kabineti seina muudatus 720 eurot, elektri muudatus 120 eurot, korstna puhastamine 240 eurot. Hageja ei saanud kostjalt teenuseid 3304 euro (sh käibemaks) ulatuses, mille välja mõistmist soovib hageja kostjalt.
5.Kuna korteriomand oli kostja poolt lõpuni välja ehitamata, siis 01.12.2014 sõlmitud lepingu punktis 4.1.3 leppisid pooled kokku, et lepingu eseme ehitab lõpuni hageja enda kulul. Lepingu punkti 4.1.4 alusel vähendati korteriomandi müügihinda 15 104 euro võrra. Hinna alandamine toimus seetõttu, et kostja ei ehitanud korterit valmis 31.01.2014 korteriomandi võlaõiguslikus müügilepingus ja selle lisas ette nähtud tingimustel. Hinna alandamine ei puuduta 01.08.2014 kokku lepitud lisatöid.
6.XXXKÜ 12.12.2014 tõendi kohaselt moodustab korter 33 kommunaalvõlg perioodi aprillnovember 2014 eest, millal korteri omanik oli kostja, 1390,13 eurot. Hageja on nimetatud võla kostja eest KÜ-le tasunud, mistõttu nõuab hageja nimetatud võla väljamõistmist kostjalt. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.01.12.2014 sõlmitud notariaalses lepingus leppisid lepingupooled lepingu punktis 4.1.3 kokku, et lepingu sõlmimise ajaks on kostja poolt kokkulepitud ehitustööd lõpetatud ja lepingu eseme otsene valdus on ostjale üle antud ning lepingu eseme ehitab lõplikult enda kulul valmis ostja. Asjaõigusleping sõlmiti arvestusega, et kõik eelnevad kokkulepped, mis seondusid võlaõiguslepinguga, on tühised. Asjaõiguslepingu sõlmimisel ja sellele eelnevalt ostjad müüjale mingeid pretensioone ei esitanud. 03.12.2014 e-kirjas on hageja kinnitanud, et on korteri asukohaga XXX olukorraga tutvunud ja valduse üle võtnud. Hageja ei ole ka andnud kostjale mingit täiendavat tähtaega ehitustööde lõpetamiseks, vaid alustas koheselt, peale korteri üleandmist hagejale, siseviimistlustöödega. Lisaks on kostja alandanud müügihinda 15 104 euro võrra.
9.Kostja märgib ka, et hageja on jätnud kostjaga sõlmimata töövõtulepingu, mis oli asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks, ja otsustas sõlmida töövõtulepingu teise äriühinguga, mida tõendab hageja 08.12.2014 e-kiri. Maakohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Hageja esitas 15.10.2015 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele juhindudes TsMS § 333. Vastuväite esitas hageja põhjusel, et kohus ei rahuldanud hageja taotlust kuulata kostja seaduslik esindaja vande all üle. Kohus leiab, vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 267 lg 1 alusel pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. Kohus on põhjendatult jätnud kostja seadusliku esindaja vande all üle kuulamata. TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus on kohtuistungil piisavalt põhjendanud, et kuna hageja on piisavalt esitanud tõendeid, siis ei pea kohus vajalikuks kuulata kostja seaduslikku esindajat vande all üle. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja vastuväite rahuldamata.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et:
14.1.31.01.2014 sõlmisid XXXOÜ (edaspidi kostja) kui müüja ning XXX(edaspidi hageja; ostja) ja tema abikaasa XXX kui ostja notariaalse korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, mille kohaselt kohustus müüja müüma ostjale korteriomandi aadressil XXX, Tallinn hinnaga 141 880 eurot ning tagama korteriomandi ehitustööd (tl 35-59);
14.2.01.08.2014 leppisid pooled kokku lisatöödes: kalasaba paigaldus 240 eurot, parketi hinnavahe 492 eurot, esikusse plaat 112 eurot, küttematt ja materjal 660 eurot, värvi viimane kiht ja tapeet 2400 eurot, sauna ja kabineti seina muudatus 720 eurot, elektri muudatus 120 eurot ning korstna puhastamine 240 eurot, kokku summas 4984 koos käibemaksuga (tl 7);
14.3.01.08.2014 esitas kostja hagejale lisatööde eest arve nr 06 summas 4384 eurot koos käibemaksuga (tl 7-8), millise hageja tasus samal päeval (tl 92);
14.4.Kostja teostas järgnevad lisatööd: sauna ja kabineti seina muudatus 720 eurot, elektri muudatus 120 eurot; korstna puhastamine 240 eurot, kokku summas 1080 eurot koos käibemaksuga;
14.5.01.12.2014 sõlmisid kostja kui müüja ning hageja ja tema abikaasa kui ostja notariaalse asjaõiguslepingu korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn üleandmiseks (tl 78-91);
14.6.03.12.2014 kinnitas hageja, et on korteri asukohaga XXX üle vaadanud ja valduse kätte saanud (tl 128-129);
14.7.Korteril asukohaga XXX, Tallinn oli perioodil aprill – november 2014, mil korteri omanikuks oli kostja, võlgnevus KÜ XXXees summas 1390,13 eurot (tl 9, 93-100), millise on tasunud kostja eest hageja (tl 10).
15.Käesolevas asjas vaidlevad pooled, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama 01.08.2014 poolte vahel kokku lepitud teostamata lisatööde maksumuse summas 3304 eurot koos käibemaksuga ning hageja poolt kostja eest tasutud kommunaalkulude võlgnevuse summas 1390,13 eurot.
16.Esmalt annab kohus hinnangu hageja nõudele, mis tuleneb 01.08.2014 kokku lepitud ja osaliselt teostamata lisatöödest.
16.1.Vaidlust ei ole selle üle, et 31.01.2014 sõlmisid kostja, hageja ja XXX notariaalselt tõestatud lepingu, mis on pealkirjastatud kui korteriomandi võlaõiguslik müügileping ja mille esemeks on p 1.1 kohaselt Tallinnas XXX asuv korteriomand (tl 35-59). Lepingu sõlmimise ajal ei olnud eluruum elamiskõlblik ja oli ehitusjärgus (p 2.1.8). Kostja kohustus tagama ehitustööde teostamise ja
lõpetama lepingu lisades nr 1 ja 2 toodud ehitustööd hiljemalt 15.05.2014. ja hankima sellele kasutusloa hiljemalt 31.12.2014 (punkt 3.1.1 ja 3.1.2). Ostuhinnaks lepiti kokku 141 880 eurot, milline hind sisaldas lepingu eseme valmidust vastavalt lepingu lisadele nr 1 ja 2 ning ei sisaldanud ostja poolseid muudatusi materjalide, tehniliste lahenduste jms osas (p 4.3) ning, mille ostjad pidi tasuma kostjale lepingu punktides 4.4 ja 4.5 ettenähtud tähtaegadel.
16.2.Vaidlust ei ole, et 01.08.2014 leppisid hageja ja kostja kokku lisatöödes kogumaksumusega 4984 eurot koos käibemaksuga: kalasaba paigaldus 240 eurot, parketi hinnavahe 492 eurot, esikusse plaat 112 eurot, küttematt ja materjal 660 eurot, värvi viimane kiht ja tapeet, 2400 eurot, sauna ja kabineti seina muudatus 720 eurot, elektri muudatus 120 eurot ning korstna puhastamine 240 eurot (tl 7). Kuna kostja poolt oli korter kokku lepitud tähtajaks valmis ehitamata, siis lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale üürikulu, mille osas puudub vaidlus. Seega kostja esitas hagejale 01.08.2014 arve nr 06 summas 4384 eurot koos käibemaksuga (tl 7-8), millise arve hageja tasus samal päeval (tl 92). Kostja teostas lisatööd maksumusega summas 1080 eurot koos käibemaksuga: sauna ja kabineti seina muudatus 720 eurot, elektri muudatus 120 eurot, korstna puhastamine 240 eurot.
16.3.Vaidlus puudub, et 01.12.2014 sõlmisid kostja, hageja ja XXX notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn üleandmiseks (tl 78-91). Lepingu kohaselt oli kostja lepingu sõlmimise ajaks tema poolt teostatavad ehitustööd lõpetanud (ehitustööde üleandmise akt koostatakse ja allkirjastatakse hiljemalt 03.12.2014) ja lepingu eseme otsene valdus oli ostjale üle antud ning lepingu eseme pidi lõplikult enda kulul valmis ehitama ostja. Ostja pidi arvestama sellega, et tema poolt teostatavad ehitustööd peavad olema teostatud kooskõlas ehitusloa saanud projektidega, selleks, et müüjal oleks võimalik täita enda kohustus hankida lepingu esemele kasutusluba (p 4.1.3). Lepingu järgi muudeti müügilepingut osas, mis nägi ette lepingu eseme müügihinda, vähendades lepingu eseme müügihinda 15 104 euro võrra ning uueks müügihinnaks kehtestati 124 376 eurot (p 4.1.4).
16.4.03.12.2014 kinnitas hageja kostjale, et ostja on korteriomandi XXX, Tallinn olukorraga tutvunud ja valduse üle võtnud (tl 128-129).
16.5.Vaidlust ei ole, et poolte vahel töövõtulepingut korteriomandi XXX, Tallinn ehitustööde teostamiseks ei sõlmitud (tl 123-127).
16.6.Kohus leiab, et hageja nõude osas kuuluvad kohaldamisele müügilepingut reguleerivad võlaõigusseaduse sätted. Võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu kohta sätestatut kohaldatakse sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, v.a juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et kui lepingu eesmärgiks on valmistatava asja müük, tuleb VÕS § 208 lg 2 esimese lause alusel eeldada, et pooled sõlmisid müügilepingu (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-98-09, p 11).
16.7.Hagi alusena on hageja tuginenud asjaolule, et kostja ei ole osaliselt teostanud 01.08.2014 kokku lepitud lisatöid: kalasaba paigaldus 240 eurot, parketi hinnavahe 492 eurot, esikusse plaat 112 eurot, küttematt ja materjal 660 eurot, värvi viimane kiht ja tapeet 2400 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja on soovinud kostjalt lisatöid, mille osas on pooled sõlminud eraldi kokkuleppe, ei tähenda, et tegemist on eraldiseisva lepinguga. Käesoleval juhul oli poolte eesmärgiks siiski ehitusjärgus oleva korter müük. Lisaks on pooled müügilepingu punktis 4.3 kokku leppinud, et ostuhind ei sisalda ostja poolseid muudatusi materjalide, tehniliste lahenduste osas jms osas, seega on loomulik, et pooled on hageja poolsete soovide osas, mida müügihind ei sisaldanud, sõlminud eraldi kokkuleppe ja eraldi hinna. Seega kohtu hinnangul tugineb hageja käesoleval juhul müügilepingu eseme puudustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama
lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas korteriomand vastas kokku lepitud tingimustele.
16.8.Kostja leiab, et ei ole kohustatud hüvitama hagejale teostamata lisatööde eest 3304 eurot koos käibemaksuga. 01.12.2014 sõlmitud asjaõiguslepingu punkti 4.1.3 kohaselt oli kostja lepingu sõlmimise ajaks kõik kokkulepitud ehitustööd lõpetanud ja lepingu eseme otsese valduse ostjale üle andnud ning lepingu eseme kohustus lõpuni ehitama ostja enda kulul. Lepingu p-s 4.1.4 vähendasid pooled müügihinda 15 104 euro võrra. 03.12.2014 kinnitas hageja, et ostja on korteriomandi üle vaadanud ja valduse kätte saanud. Pretensioone kostjale esitatud ei ole. Poolte vahel töövõtulepingut ehitustööde teostamiseks sõlmitud ei ole.
16.9.VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus, on seisukohal, et kuna puudub vaidlus, et kostja jättis osaliselt teostamata kokkulepitud lisatööd, millest hageja oli teadlik 01.12.2014 notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisel, mida hageja on kinnitanud 13.04.2015 esitatud hagiavalduse punktis 1.4. (tl 2) ja, tulenevalt asjaolust, et hageja kui ostja on lepingu punktis 4.1.3 kinnitanud, et kostja on lepingu sõlmimise ajaks kõik kokkulepitud ehitustööd lõpetanud ja lepingu eseme otsese valduse ostjatele üle andnud ning lepingu eseme kohustub lõpuni ehitama ostja enda kulul, mille tulemusel vähendati ka müügihinda lepingu p-s 4.1.4, siis ei ole tegemist müüdud asja puudusega, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt teostamata lisatööde eest 3304 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et lisatööde puhul on tegemist töödega, millised hageja kui ostja pidi üle vaatama enne asjaõiguslepingu sõlmimist ning, milliste teostamata jätmisest oli hageja teadlik.
16.10.Ka siis, kui lisatöid ei saaks pidada müügilepingu tingimuseks, ei saaks hageja oma nõuet kostja vastu maksma panna. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja on kostjale esitanud pretensiooni alles 10.03.2015 (tl 11-12). VÕS § 220 lg 3 lause 1 kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Üksnes siis, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja VÕS § 220 lg 3 lause 2 kohaselt siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega, kuna hageja ei ole lepingutingimustele mittevastavusest kostjat õigeaegselt teatanud ega ole seejuures tuginenud VÕS § 221 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud asjaoludele ja teatamata jätmine ei ole vabandatav, siis ei saa hageja enam puudustele tugineda ja oma nõuet maksma panna. Lisaks on käesoleval juhul hageja ka 01.12.2014 sõlmitud notariaalses asjaõiguslepingus kinnitanud, et kostja on ehitustööd lõpetanud ja samuti on alandatud müügihinda 15 104 euro võrra.
16.11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 3304 eurot koos käibemaksuga, kuna kostja on jätnud osaliselt teostamata 01.08.2014 kokku lepitud lisatööd.
17.Edasi annab kohus hinnangu hageja nõudele mõista kostjalt välja kostja eest KÜ-le XXXtasutud kommunaalkulude võlgnevus summas 1390,13 eurot.
17.1.Korteriühistuseadus (KÜS) § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud
korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 sätestab korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarkohutuse ja solidaarkohustus tekib üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu olemasolu ajal (vt RKTKo 3- 2-1-192-12 p 11). KOS § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. VÕS § 152 lg 1 alusel põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.
17.2.Puudub vaidlus, et korteri asukohaga XXX, Tallinn omanikuks oli enne 01.12.2014 kostja. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal oli KÜ XXX ees perioodil aprill – november 2014 kommunaalkulude võlgnevus summas 1390,13 eurot (tl 9, 93-100), millise hageja on kostja eest tasunud 15.12.2014 (tl 10).
16.3.Kostja on avaldanud kohtule 15.10.2015 toimunud kohtuistungil, et kuna kostja on alandanud korteri müügihinda, siis ei pea kostja kommunaalkulusid hagejale tasuma. Kohus kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu. 01.12.2014 sõlmitud notariaalsest asjaõiguslepingust ei nähtu, et müügihinda on alandatud ka seoses kostja kommunaalkulude võlgnevusega KÜ XXX ees. Seega on kostja vastavad seisukohad asjakohatud.
16.4.Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja vastutab korteriomandil lasuvate kohustuste eest ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1390,13 eurot.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
19.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 4694,13 eurot.
20.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
22.Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ja lepingu õigusabi osutamiseks. Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt kohustub klient tasuma esindajale osatasuna 35% kostjalt reaalselt sisse nõutavatest summadest (tl 112-115). Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi summa 1390,13 euro osas ehk lepingulise esindaja kuluks on 583,86 eurot koos käibemaksuga.
Seega on hageja menetluskulud hagilt tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 583,86 eurot koos käibemaksuga, kokku 983,86 eurot.
23.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 30% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 295,17 eurot (30% 983,86 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.