2.Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 150 (ükssada viiskümmend) euro ulatuses. Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega rahuldas kohus XXX hagi XXX vastu korteriomandi tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.05.2015 Harju Maakohtu 15.12.2014 otsuse ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2015 otsus jõustus 26.06.2015.
2.XXX esitas 24.07.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1 100 eurot ja riigilõivust 300 eurot, kokku 1 400 eurot. Hageja vastuväited
4.Hageja palub kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldada osaliselt. Hageja on seisukohal, et osutatud õigusteenuste tasumist tõendavate kviitungite puudumine, loetletud teenuste mittevastavus faktilistele maksetele ning ebatõesed andmed viitavad sellele, et lepingulise esindajana osalemise eest sularahas tasutud 1100 eurot ei vasta tõele.
5.Hageja leiab, et riigilõiv ei ole õigusteenus ja selle lülitamist õigusteenuste nimekirja on põhjendamatu.
6.Hageja hinnangul ei saa õigusteenuste summa olla suurem kui 500 eurot. Kohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
8.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud ning on kostjale selle eest esitanud arveid kokku summas 1 500 eurot.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 100 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 300 eurot.
11.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on käesolevas kohtumenetluses tasutud riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot (tlk 165). Kuivõrd apellatsioonkaebuse on esitanud kostja, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et ka riigilõivu on tasunud kostja. Kohus leiab, et antud juhul on tõendanud, et kostja tasus riigilõivu 300 euro ulatuses apellatsioonikaebuse esitamisel ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
12.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 15.04.2014 konsultatsiooniks ja hagiavaldusega tutvumiseks 1 tund, 29.04.2014 vastuse hagile ettevalmistamiseks, põhjendamiseks, koostamiseks, tõendite kogumiseks, ettevalmistamiseks ja kohtule edastamiseks 2 tundi, 15.09.2014 tõendite kogumiseks, taotluse koostamiseks 1 tund, ettevalmistamiseks 16.09.2014 kohtuistungiks ja sellel osalemiseks 30 minutit, ettevalmistamiseks 20.11.2014 kohtuistungiks ja sellel osalemiseks 2 tundi, tutvumiseks 15.12.2014 kohtuotsusega 30 minutit, konsultatsiooniks 14.01.2015,
apellatsioonkaebuse koostamiseks ja edastamiseks 2 tundi ja 30 minutit, ettevalmistamiseks 07.04.2015 kohtuistungiks ja sellel osalemiseks 30 minutit, ettevalmistamiseks 05.05.2015 istungiks ja sellel osalemiseks 30 minutit ning menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamiseks 30 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 02.04.2014 esitanud hagiavalduse (tlk 1-6), millele kostja on 29.04.2014 esitanud seisukoha (tlk 45-46). 12.09.2014 on hageja esitanud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks (tlk 74), mille kohus on 15.09.2014 e-kirjaga jätnud rahuldamata (tlk 76). Toimiku materjalidest nähtuvalt on asjas toimunud 16.09.2014 kohtuistung, mis kestis 15 minutit (tlk 82-83) ning 20.11.2014 kohtuistung, mis kestis 2 tundi ja 10 minutit (tlk 92-94). Harju Maakohus on 15.12.2014 teinud asjas otsuse (tlk 102-108), millele kostja on 14.01.2015 esitanud apellatsioonkaebuse (tlk 112-117). 07.04.2015 toimus ringkonnakohtu istung, mis kestis 23 minutit (tlk 136) ning 05.05.2015 istung kestis 14 minutit (tlk 139). Kostja esitas 24.07.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tlk 151).
13.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatud toiminguks 15.09.2014 tõendite kogumist ja taotluse koostamist, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt kostja eelnimetatud menetlusdokumenti esitanud ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks ka menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamist, kuna tegemist ei ole eriteadmisi vajava toiminguga ning seega ei pea kohus põhjendatuks selle koostamiseks kulunud ajalist kulu hagejalt välja mõista. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 9 tunni ja 30 minuti ulatuses.
14.Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
15.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 9 tundi ja 30 minutit ning töötunni hind 100 (koos käibemaksuga), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 950 eurot.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 250 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 950 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 300 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 150 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asjas toiminud istungeid, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
17.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.