Kohtulahend

13680 tühistamiseks vastuolu tõttu põhiseadusega. Kohtumäärus, mille tühistamise avaldus on võetud Riigikohtu menetlusse, ei saa olla kehtiv täitedokument. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Kui Riigikohus tühistab täitedokumendiks oleva kohtumääruse, on Riigikohtu lahend täitemenetluse lõpetamise aluseks. Sel juhul ei ole võlgnikul ka kohustust maksta kohtutäituri tasu. Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks alles täitemenetluse lõpetamisel. Enne Riigikohtu lahendit ei ole teada, kes ja millises määras peab tasuma kohtutäituri tasu, kuivõrd kohtutäituri tasu sissenõutavus, määr ja maksja sõltuvad Riigikohtu lahendist. Kohtutäitur jättis 06.11.2014 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata, leides, et võlgniku teistmisavalduse Riigikohtu menetlusse võtmine ei ole aluseks võlgniku vara arestist vabastamiseks TMS § 55 lg 1 alusel. TsMS § 708 lg 5 kohaselt ei peata teistmine kohtulahendi täitmist. Sellest tulenevalt ei mõjuta teistmisavalduse kohtule esitamine ja selle menetlusse võtmine täitedokumendi kehtivust ega ka kohtutäituri tasu otsuse kehtivust. SS esitas 12.11.2014 Harju Maakohtule kohtutäituri 06.11.2014 otsuse peale kaebuse, taotledes kohtutäituri 06.11.2014 otsuse tühistamist ning kohtutäituri poolt 05.09.2014 vara arestimise akti tühistamist. Kaebuse kohaselt on teistmisavalduse Riigikohtu menetlusse võtmine oluline asjaolu, mis muudab põhimõtteliselt täitemenetluse kulgu, eriti kohtutäituri tasu sissenõutavuse ajahetke. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-88-09 järelduste kohaselt sõltub kohtutäituri tasu konkreetse täitemenetluse kulgemisest ning muutub sissenõutavaks hiljemalt täitemenetluse lõpetamisel. Kuna Riigikohus ei ole veel lahendit täitedokumendi kehtivuse kohta teinud, ei ole ka kohtutäituri tasu muutunud veel sissenõutavaks, mistõttu ei ole avaldaja pangakontode ennetav arestimine kohtutäituri tasu täismääras sissenõudmiseks enne täitemenetluse lõppemist lubatav. Kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustab avaldaja seega mitte täitedokumendi kehtivust, vaid kohtutäituri tasu sissenõutavust, mis saabub alles täitemenetluses kõigi toimingute, sh kohtuvaidluste lõppemise järel, kuid mitte enne Riigikohtu lahendi tegemist, millest sõltub otseselt täitemenetluse edasine kulgemine. Kuna kohtutäituri tasu ei ole kohtuvaidluse tõttu muutunud veel sissenõutavaks, ei saa kohtutäituri tasu nõudes ka vara ennetavalt arestida. Kohtutäituri tasu ei saa muutuda sissenõutavaks kohtuvaidluse ajal, mille lahendamise tulemustest sõltub otseselt täitemenetluse edasine kulgemine ja täitemenetluse kulegmise eripäradest omakorda sõltub kohtutäituri tasu sissenõutavus. Kohtutäituri viide TsMS § 708 lg 5 ei ole asjassepuutuv, kuna täitedokument on täielikult täidetud sissenõudjalt endalt avaldaja kasuks teises tsiviilasjas sisse nõutud menetluskulude nõude arestimise teel, st sisuliselt tasaarvestusena. Sissenõudja seisukoht KÜ Tedre 27 märkis kohtule esitatud seisukohas, et on teadlik, et võlgnik on sissenõutava võla ja kohtutäituri tasu osas teinud teistmisavalduse Riigikohtule ja püüab sellega vaidlusi venitada kuni probleem muutub aegunuks. KÜ Tedre 27 jaoks ei ole ajahetk, millal võlgniku kontod arestitakse oluline, peaasi et võlgnik ei jääks lõppkokkuvõttes võlgu. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja jäi oma 06.11.2014 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Teistmismenetluse algatamise fakt iseenesest ei oma mõju ei sundtäitmisele esitatud täitedokumendi kehtivusele ega ka kohtutäituri tasu otsuse kehtivusele, sealhulgas kohtutäituri tasu sissenõutavusele. Avaldaja väide, et kontod on arestitud vaid täitekulude nõudes, on väär. Täitemenetluses kuulub tasumisele 187,18 eurot, mis koosneb võlgnevusest sissenõudjale summas 145,74 eurot ja täitekuludest summas 41,44 eurot. Võlgniku poolt tsiviilasjades 2-14-50756 ja 2-1455882 kohtule esitatud kaebused ja kaebuse täiendused (sh võlgniku poolt tsiviilasjas 2-14-55882 kohtule 14.10.2014 esitatud kaebuse täiendus) on kattuva sisuga. Sellest tulenevalt ja arvestades, et 2(5)

oma 14.10.2014 kohtutäiturile esitatud kaebusega ning käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud kaebustega vaidlustab võlgnik kohtutäituri tasu otsuse alusel võlgniku konto arestimise sisuliselt uuesti, pole selle küsimuse menetlemine kahes paralleelses menetluses lubatav ega põhjendatud. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ning võimalikud menetluskulud avaldaja kanda. Esimese astme kohtu määrus 26.01.2015 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas. TMS-i § 55 sätestab aresti tühisuse alused – arestimine on muu hulgas tühine, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Käesolevas asjas on täitedokumendiks jõustunud Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-08-13680 tehtud 28.02.2011 kohtumäärus, mille alusel on kohtutäitur algatanud õigesti täitemenetluse ning teostanud täitetoiminguid, sh arestinud võlgniku arveldusarved põhinõude ja täitekulude nõudes. TsMS § 708 lg 5 kohaselt ei peata teistmine kohtulahendi täitmist. TsMS § 710 lg 1 kohaselt tühistab Riigikohus teistmisavalduse põhjendatuse korral vaidlustatud kohtulahendi. Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendiks olev jõustunud kohtulahend kuni teistmisavalduse lahendamiseni kehtiv ning seda on võimalik täita. Seetõttu ei saa võlgnik täitemenetluses kaebuste esitamisel tugineda väitele, et kohtulahendit ei tohi täita, sest esinevad teistmise alused. Võlgniku sellekohased väited ei anna seetõttu alust kaebuse rahuldamiseks. TsMS-i § 708 lg 5 teise lause kohaselt võib Riigikohus määrusega täitemenetluse peatada või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks Riigikohtule vastava taotluse esitanud ja Riigikohus oleks täitemenetluse peatanud, lubanud jätkamist üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistanud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike 1. lause järgi muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuivõrd täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud, siis on kohtutäituril tekkinud õigus nõuda nii täitemenetluse alustamise tasu kui ka põhitasu maksmist. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et võlgniku viited Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 pole käesolevas menetluses asjakohased, kuna selles kohtuotsuses analüüsis tsiviilkolleegium kohtutäituri tasu sissenõutavust olukorras, kus just sissenõudja oli kohtutäiturile esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mille korral tulnuks kohtutäituril tasu lõplik suurus kindlaks määrata tsiviilkolleegiumi poolt viidatud diskretsiooniotsusena. Käesolevas menetluses ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäituri tasu sissenõutavuse küsimuses puudub ebaselgus. TsMS § 172 lg 7 lause 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine takistaks kaebuse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist, tuleb menetluskulud kindlaks määrata TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse ja kohtutäituri otsuse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Täitedokumendist tulenev kohustus, st põhinõue, on täidetud 21.10.2013. Vaidlus on kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumise üle. TsMS § 708 lg 5 ei ole kohaldatav kohtutäituri tasunõude täitmisele. Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks pärast kohtulahendi täitmist kohtutäituri 3(5)

seaduse eriregulatsiooni alusel, kui on täidetud sissenõutavuse lisatingimused. Avaldajal oli õigus tugineda täitedokumendi tühisusele analoogia põhjal Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13, millega tunnistati kehtetuks TsMS § 174 lg 8 kohtunikuabil õigusemõistmiseks pädevuse puudumise tõttu. Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud TsMS § 174 lg 8 alusel ebaseadusliku kohtukoosseisu tehtud määrus on kehtetu tagasiulatuvalt ja ei saanud alates TsMS § 174 lg 8 kehtetuks tunnistamisest (26.06.2014) olla täitedokumendiks, vaatamata sellele, et avaldaja teistmisavaldus oli kohtutäiturile kaebuse esitamise ajal alles Riigikohtu menetluses. Sellises menetluslikus olukorras ei saa olla lõplikku selgust ei kohtutäituri tasu suuruse ega sissenõutavuse osas, mistõttu puuduvad kohtutäituri tasunõude sissenõudmise eeltingimused. Maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud KTS § 32 lõikeid 1 ja 2 vastuolus Riigikohtu 13.10.2009 otsuses nr 3-2-1-88-09 antud tõlgendusega. Riigikohus tühistas 21.01.2015 määrusega nr 3-2-2-4-14 vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks olnud kohtumääruse. Täitemenetluse pahatahtliku alustamise tõttu on avaldajale tekkinud pangakontode põhjendamatu arestimisega ning sissenõudja poolt alusetult saadu tagastamisest keeldumisega varaline kahju, mis on hüvitamata. Seetõttu on avaldajal olenemata täitedokumendi tühistamisest õiguslik huvi ilma kohtutäituri tasu diskretsiooniotsuseta pangakontode alusetu arestimise õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastused määruskaebusele Kohtutäitur ja sissenõudja leiavad vastustes määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõusstudes nendega ja järgides neid. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et täitedokumenti vaidlustava teistmisavalduse Riigikohtu menetlusse võtmine mõjutab täitementluses kohtutäituri tasu sissenõutavust ning tasu suurust, ei tulene seadusest. Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-88-09 käsitleti juhtumit, kus sissenõudja rahaline nõue täideti väljaspool täitemenetlust kohtutäituri osaluseta. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Samuti on määruskaebuse esitaja tõlgendanud viidatud Riigikohtu lahendi juhiste mõtet valesti. Nimetatud lahendi punkti 11 teises lõikes märgib Riigikohus järgmist: „Üldjuhul tehakse kohtutäituri tasu otsus siiski täitemenetlust alustades, sest täitmisteates tuleb võlgnikule näidata, milline on maksimaalne võimalik kohtutäituri tasu suurus ja milline on selle (otsuse p-s 10 antud tõlgenduse kohaselt maksimaalne) 50%-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. See ei muuda aga kohtutäituri tasu täitmisteate kättetoimetamise hetkest veel sissenõutavaks. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri tasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest“. Edasi märgib Riigikohus viidatud lahendi p 12 esimeses lõigus: „Kui nt 100 000 krooni suurusest rahalisest nõudest õnnestub kohtutäituril sisse nõuda 35 4(5)

000 krooni, tekib sissenõudmise hetkest õigus saada osalist tasu KTS § 23 lg 3 järgi.“ Seega tuleneb Riigikohtu juhistest see, et kohtutäituri tasu ei muutu küll sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamise hetkest, kuid muutub sissenõutavaks rahalise nõude sissenõudmise hetkest. Mingit täiendavat diskretsiooniotsust kohtutäitur sel juhul tegema ei pea. Täitemenetluse praktikas arvestatakse ja nõutakse kohtutäituri tasu sisse kohe summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, mis on kooskõlas kehtiva KTS § 32 lg 5. Seega tekkis ka vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituril õigus tasule põhinõude täitmisel proportsionaalselt sissenõutud summadega, ilma, et kohtutäituril oleks seejuures tekkinud kohustust täiendava tasuotsuse tegemiseks. Riigikohtu 21.01.2015 määrusega tühistati Harju Maakohtu 28.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-0813680 ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Vastuses määruskaebusele märgib kohtutäitur, et ta on saatnud 21.01.2015 krediidiasutustele võlgniku kontode vabastamise aktid ja 22.01.2015 lõpetanud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et kuni 21.01.2015 oli kohtutäitur õigustatud läbi viima täitemenetlust täiteasjas nr 022/2013/424 ja seetõttu jättis maakohus põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäturi 06.11.2014 otsuse tühistamiseks rahuldamata. Täitedokumendi tühistamine teistmismenetluses ei muuda kohtutäituri tegevust ja otsuseid tagantjärele seadusvastaseks. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.