NK hagi NV vastu korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. detsembri 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse NV apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: NK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva esindajad Kostja: NV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Natalja Perova Kohtuistungi toimumise aeg
05.05.2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.detsembri 2014 otsus ja teha uus otsus.
2.Jätta rahuldamata NK hagi NV vastu korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Tühistada hagi tagamine 02.04.2014 Harju Maakohtu määruse alusel, millega seati korteriomandile asukohaga XXXXX X-X Tallinnas, registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge korteriomandi käsutamise ja koormamise keelamiseks NK kasuks.
MENETLUSKULUD
Jätta kõik maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud hageja NK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NK esitas 02.04.2014 Harju Maakohtusse hagi NV vastu korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale Tallinnas korteriomand aadressil XXXXX X-X. Hageja kinkis oma korteri kostjale notariaalse kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga 12.10.2009, kuid ei saanud aru, et andis sellega korteriomandi kostjale üle. Kostja on hageja vend.
3.Kuus kuud pärast korteriomandi kostjale kinkimist muutus kostja suhtumine hagejasse. Kostja oli agressiivne, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja karjus hageja peale. Kostja peaks hageja eest hoolitsema, kuid hageja on tihti näljane. Hageja pangakaart on kostja käes. Korralikku hooldekodusse hageja minna ei saa, kuna tal pole selleks raha. Kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. 08.02.2012 määrati kostja sotsiaalhoolekande osakonna poolt hageja hooldajaks, kuid kostja oma kohustusi ei täida. Kostja ei tunne huvi hageja tervise vastu. 12.03.2014 taganes hageja kinkelepingust.
4.Tähtaeg, mil hageja sai teada oma õigusest kinkelepingust taganeda hakkas kulgema siis, kui korteriühistu juhatuse liige RK käis oktoobris 2013 notari juures konsultatsioonil, sest kostja ähvardas hagejat korteri müümisega ja lubas visata kõik hageja asjad tänavale. Hageja ei teadnud varem oma õigusest nõuda eeltoodud asjaoludel korteriomand tagasi. Tahteavalduse kinkelepingust taganemise kohta tegi hageja 12.03.2014 notari juures. Hagiavaldus on esitatud 02.04.2014, s.o ühe aasta jooksul pärast seda, kui hageja sai teada oma õigusest kinkelepingust taganeda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kinkis hageja oma korteriomandi kostjale tingimusega, et hagejal on õigus elada selles korteris kuni surmani. Hageja mõistis korteriomandi kinkimise ajal väga hästi, mida ta teeb.
6.Kostja määrati hageja hooldajaks hageja nõusolekul. Kostja on täitnud ettenähtud kohustusi täies ulatuses. Kostja ostis hagejale toiduaineid ja külastas teda pidevalt. Pangakaardi andis hageja kostjale ise ja kostja kasutas seda toiduainete ostmiseks.
7.Kostja ei ole kunagi plaaninud korteri müümist. Ta tegi ettepaneku korter välja üürida, et hageja saaks minna elama hooldekodusse ja oleks raha selle eest tasumiseks.
8.Kinkeleping ja asjaõigusleping korteriomandi kinkimiseks sõlmiti 12.10.2009. Hagejal oli õigus pöörduda kohtu poole lepingust tagamise nõudega kuni 12.10.2012. Nõue on esitatud 02.04.2014. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Pooled sõlmisid 12.10.2009 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale XXXXX X-X Tallinnas asuva korteriomandi. Vaidlus on selle üle, kas hagejal on õigus nõuda korteriomandi tagastamist põhjusel, et kostja on näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust.
11.Kostja käitumine, mis on hageja jaoks tundunud jämeda tänamatusena, ei toimunud ühel konkreetsel kuupäeval, vaid on hageja jaoks olnud erinevate sündmuste kogum, mis tunnistaja RK ütlustest nähtuvalt kulmineerus 22.04.2013, mil kostja ütles hageja kohta, et viimast ootavad labidas ja liiv ning see viis hageja 12.03.2014 arusaamiseni, et ta soovib kostja käitumisest tulenevalt kinkelepingust taganeda. Võttes arvesse, et hageja vormistas notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse 12.03.2014 ja pöördus oma nõudega kohtusse 02.04.2014, ei ole hageja nõue esitatud hilinenult, vaid kooskõlas VÕS § 270 lg-s 1 nimetatud tähtajaga, st ühe aasta jooksul alates ajast, mil hageja sai teada taganemise õiguse tekkimisest.
12.Tunnistajate FK ja RK ütluste pinnalt ilmneb, et kostja on öelnud hageja kohta äärmiselt halvasti ja kasutanud väljendit, millest hageja on võinud aru saada, et kostja ootab hageja surma. Olukorras, kus hageja on kinkinud kostjale oma korteri, kuid hageja haigestumise ja haiglasse saatmise puhul kasutab kostja väljendit, millega soovib hageja surma, on tegemist jämeda tänamatusega.
13.Tunnistajate FK, RK, VK ja OK ütlustest ja kirjalikest tõenditest tulenevalt võis kostja tütar küll käia aeg-ajalt hagejale süüa viimas ning ajal, mil sotsiaalhoolekande poolt teostati kodukülastust, oli hageja külmkapis süüa, kuid kohati oli hagejal söök siiski otsas või hageja ei saanud süüa, kuna ta ei olnud võimeline kehvast tervisest tulenevalt ise endale sööki valmistama.
14.Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 08.02.2012 otsusega on kostja määratud hageja hooldajaks. Otsusest p-st 4 nähtuvalt on kostja kohustatud abistama hagejat liikumisel, söögi tegemisel jne. Samuti on kostjale pandud kohustus tagada hagejale järelevalve igal ööpäeval. Nähtuvalt tunnistaja FK ütlustest ei ole kostja seda kohustust täitnud, kuna hageja pidi pärast kukkumist terve öö põrandal lamama, samuti on naabrid pidanud tegelema hageja pesemise ja toitmisega.
15.Kostja ei pidanud ise hageja juurde elama minema, vaid hageja heaolu tagamiseks oleks selleks võinud volitada ka kolmanda isiku (näiteks hooldaja). Asjaolu, et kostja ei ole täitnud talle sotsiaalhoolekande osakonna otsusest tulenevaid kohustusi, s.t ei ole taganud hagejale piisaval hulgal toitu ja järelevalvet, on hinnatav jämeda tänamatusena, kuna selliselt käitudes ei ole kostja tõendanud, et on talle tehtud kingituse vääriline.
16.Kuna hagejal oli õigus kinkelepingustest taganeda ja hageja on vastava taganemisavalduse teinud, on kinkeleping taganemisega lõppenud. Kohus asendab kostja nõusoleku korteriomandi ja kinnistute tagasikandmiseks AÕS § 641 kohaselt kohtuotsusega.
Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.
18.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja nõue on esitatud tähtaegselt. Maakohus jõudis sellele järeldusele tunnistaja RK ütluste alusel, mille kohaselt olevat kostja 2013.a aprillis avaldanud hageja aadressil ütlusi hageja surma soovimise kohta.
19.Korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping sõlmiti notariaalselt 12.10.2009. Lepingu p 4.7 kohaselt seletas notar hagejale tema õigusi ja tingimusi lepingust taganemiseks. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks tehingu sõlmimisel olnud eksimuses. Seega teadis hageja oma õigusest lepingust taganeda juba 2009.a.
20.Hagiavalduse kohaselt muutus kostja suhtumine hagejasse kuus kuud pärast kinkelepingu sõlmimist. Kostja olevat olnud agressiivne, kasutas hagejaga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja karjus. Seega olid hagejal juba 2010-2011.a teada põhjused kinkelepingu taganemise avalduse või tehingu tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Hagejal oli õigus pöörduda kohtu poole lepingust tagamise nõudega hiljemalt 12.10.2012. Nõue on esitatud 02.02.2014, seega hilinenult.
21.Maakohus ei arvestanud Riigikohtu praktikat (tsiviilasi nr 3-2-1-153-06), ei lähtunud kõikidest konkreetsetest asjaoludest ja toimiku materjalist. Tunnistajate RK ja FK ütlused ei tõenda, et kostja oleks öelnud hagejale, et ta soovib tema surma. Nende ütlustest ei saa teha järeldusi, et tunnistajad viibisid isiklikult juures siis, kui kostja ähvardas hagejat korteri müümisega, karjus tema peale, väljendus ebatsensuurselt jne. Järelikult lähtuvad nad hageja sõnadest. Tunnistajate ütlused ei ole piisavad kostja käitumise hindamiseks jämeda tänamatusena. Kostja on eakas inimene ja võib väljenduda liiga emotsionaalselt, kuid tema sõnade taga ei ole olnud halba kavatsust. Sõnavahetusi võib olla igas perekonnas.
22.Kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hagejale isikliku kasutusõiguse tagamine. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks üritanud jätta hagejat elamisest ilma. Kui hageja tervis 2012.a halvenes ja ta oli nii 2012.a kui ka 2013.a haiglas, pakkus kostja hagejale varianti, et korter antakse üürile ja et hageja koliks hooldekodusse, kus talle osutatakse hooldust ja arstlikku järelevalvet. See on tõendatud tunnistaja VK ütlustega. Pärast seda poolte suhted halvenesid, mis on tõendatud OK ütlustega. Korteri müügist ei ole kunagi juttu olnud. See on RK ja FK poolt välja mõeldud, häälestamaks hagejat kostja vastu. Kostja tegelik soov oli tagada hagejale ööpäevaringne hooldus.
23.Kinkelepingu järgi ei olnud kostjal kohustust osutada hagejale hooldust. Kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli ainult hageja isikliku kasutusõiguse tagamine. Kohus jättis tähelepanuta, et ka kostja on eakas ja haige inimene, kelle ainukeseks sissetulekuks on pension, millest ei ole võimalik hageja hoolduskulusid katta. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et ta võib öösel tema juures viibida, kuid hageja ei olnud sellega nõus, mis on tõendatud tunnistaja VK ütlustega. Poolte vahel oli kokkuleppe, et kostja käib hageja juures 1-2 korda nädalas eelnevalt kokkulepitud ajal. Kui hagejal on midagi vaja, siis ta helistab. See on tõendatud tunnistaja OK ütlustega.
24.Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud tõendid ja väited ning rikkus tõendite uurimise kohustust. Kohus jättis hindamata AS Kallavere Haigla väljavõtte haigusloost nr S 723 2013, mille alusel saab teha järeldusi hageja käitumise kohta. Samuti jättis kohus hindamata Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna dokumendid, mis lükkavad ümber tunnistajate RK ja FK ütlused selle kohta, et kostja ei ole kunagi hagejat aidanud, ei tegelenud tema probleemiga ja et ainult naabrid tõid hagejale süüa. Need väited ei vasta tõele. Kostja ei ole näidanud oma käitumisega üles jämedat tänamatust.
Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et kohus ei lähtunud otsust tehes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest ning jättis osa tõendeid hindamata, mis viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.
28.Hageja kinkis 12.10.2009 notariaalse kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kostjale korteriomandi aadressil XXXXX X-X Tallinnas ja andis omandi üle. 12.03.2014 taganes hageja kinkelepingust, põhjendusega, et kostja on näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Seega on kinkelepingust taganemise formaalne eeldus täidetud.
29.VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 alusel võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda muu hulgas siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. Taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks. Kinkija õigus lepingust taganeda on VÕS § 270 lg 1 järgi piiratud 1-aastase tähtajaga. Käesolevas asjas on vaidlus nii lepingust taganemise tähtaja järgimise kui ka taganemise aluse olemasolu üle.
30.Esmalt märgib ringkonnakohus, et VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, nagu kostja ekslikult leiab, vaid õigust lõpetav tähtaeg. Kinkija kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust ühe aasta jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja alguse ebaõigesti. Maakohus leidis, et kostja käitumine 22.04.2013, mil kostja ütles kolmandale isikule RK-le hageja kohta, et hagejat ootavad labidas ja liiv, viis hageja millalgi pärast seda kuupäeva arusaamiseni, et ta soovib kinkelepingust taganeda. Sellise järelduse tegemisel ei tuginenud kohus hageja poolt esile toodud asjaoludele. Hagiavalduses tugines hageja sellele, et kostja hakkas tema suhtes halvasti käituma juba pool aastat pärast kinkelepingu sõlmimist ja selline käitumine on olnud jätkuv. Samuti märkis hageja, et ta ei teadnud oma õigusest kinkelepingust taganeda enne, kui notar seda RK-le 2013.a oktoobris selgitas. Arvestades hagiavalduses märgitut, et kostja on käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult juba alates 2010.a aprillist ja selline käitumine on olnud järjepidev, oleks hageja pidanud jõudma lepingust taganemise aluse olemasolus veendumusele hiljemalt aasta jooksul, st 2011.a aprilliks ja taganema kinkelepingust hiljemalt 2012.aprillis. Lepingust taganemine 4 aastat pärast lepingust taganemise aluste tekkimist on hilinenud. Juriidilise konsultatsiooni aega ei saa lugeda ajaks, mil hageja sai teada taganemise õiguse tekkimisest. Selleks ajaks ei saa lugeda ka lepingu sõlmimise aega 12.10.2009, nagu leiab kostja. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja kaotanud 2014.a märtsiks õiguse lepingust taganeda, mistõttu ei kuulu hagi ainuüksi seetõttu rahuldamisele.
32.Lisaks sellele on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata asjaolud, mis oleks õigustanud lepingust taganemist. Kostja ei eita, et tema kõneviis võis olla mõnikord ebaviisakas. Ta ei ole otseselt eitanud ka seda, et ütles 22.04.2013 RK-le, et hagejale on vaja labidat ja liiva.
Samas on ilmselgelt liialdatud maakohtu poolt nendele sõnadele antud hinnang, et kostja soovib hageja surma ja seetõttu on tegemist jämeda tänamatusega.
33.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kostja ei täitnud Põhja-Tallinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 08.02.2012 otsusest tulenevaid hageja hooldamise kohustusi, s.t ei taganud hagejale piisaval hulgal toitu ja järelevalvet. Selle järelduse tegi kohus üksnes tunnistajate RK ja FK ütluste alusel.
34.Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 08.04.2014 kodukülastuse aktis (t lk 80) on märgitud, et korter on puhas ja hagejal on piisavalt toitu. Hageja avaldas hooldustöötajatele, et kostja toob talle toitu ja helistab ning hageja soovib, et kostja oleks ka edaspidi tema hooldaja. Samal päeval kirjutas sotsiaaltöötaja hageja palvel avalduse hoolduse jätkamise ja kostja hooldajaks määramise kohta, mille hageja allkirjastas (t lk 79).
35.24.04.2014 kodukülastuse aktist (t lk 80) on samuti märgitud, et kodu on korras ja puhas ning toitu piisavalt. Lisaks kostja toodud toidule tuuakse hagejale kaks korda nädalas sooja sööki Laevaremonditehase sööklast ja kolmandat toomiskorda ta ei soovi. Sotsiaalhoolekande osakonna 07.05.2015 vastuses on samuti kinnitatud, et kostja hooldusekohustuse täitmisega on kõik korras.
36.24.04.2014 kodukülastuse ajal viibisid hageja kutsel korteris ka RK ja FK, kes arutasid aktis märgitu kohaselt sotsiaaltöötajatega hageja hooldekodusse paigutamise võimalusi. Aktist ei nähtu, et nimetatud isikud oleks avaldanud sotsiaaltöötajatele, et kostja ei täida hageja hooldamise kohustust. RK ja FK on aktile alla kirjutanud, seega kinnitasid nad aktis märgitu õigsust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et nad oleks pöördunud vastavate kaebuste või avaldustega otse sotsiaalhoolekande osakonna poole. RK ja FK kohtus antud ütlused selle kohta, et kostja ei ole kunagi hageja eest hoolitsenud ning on käitunud hageja suhtes jõhkralt ja solvavalt, on vastuolus tunnistajate käitumise ja kirjalike tõenditega.
37.FK ütlused on ka vastuolulised. Ta väitis ütlusi andes, et on kohtunud kostjaga ainult ühel korral - 2013.a veebruaris hageja sünnipäeval ja pooled suhtlesid siis omavahel normaalselt. Samas kirjeldab ta üksikasjaliselt tema ja kostja kohtumist enne hageja haiglasse minekut, mil kostja olevat talle öelnud, et hagejale ei ole vaja suunamiskirja, vaid labidat ja liiva. Samuti avaldas tunnistaja, et kostja on öelnud hagejale korduvalt, et viimane võiks end üles puua, et ta matab hageja mustas kotis, müüb korteri maha jne. Tunnistaja ei selgitanud, mil viisil tal oli võimalik eeltoodut kuulda, kui ta on kostjat väidetavalt ainult ühel korral näinud ja sel korral ei öelnud keegi kellelegi halvasti. Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et tunnistajate RK ja FK ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa tõendina arvestada.
38.Tunnistajate AK ja OK ütlused on kooskõlas kirjalike tõenditega, mille koosmõjus on tõendatud asjaolu, et kostja täitis hageja hooldamise kohustust nõuetekohaselt, s.h hagejale oli tagatud piisaval hulgal toitu. Kui kostja oli suvel Tallinnast ära, täitis hooldaja kohustusi kostja tütar OK. Nende tõenditega on tõendatud ka asjaolu, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et kostja käib paar korda nädalas hageja juures ja hageja helistab, kui on midagi täiendavalt vaja. Selline kokkulepe toimis, mida kinnitas hageja 08.04.2014 sotsiaaltöötajatele ka ise.
39.Eelnimetatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ise ei soovi kostjaga ühes korteris elada. Kostja pakkus hagejale võimalust, et ööbib tema juures, kuid hageja ei võtnud seda pakkumist vastu. Seetõttu on alusetu maakohtu seisukoht, et kostja ei taganud hageja järelevalvet ja selle tõttu pidi hageja pärast kukkumist lamama terve öö põrandal. Põhjendamatu on kohtu arvamus, et kostja oleks pidanud leidma kolmanda isiku (näiteks
hooldaja), kes elaks hageja heaolu tagamiseks tema juures. Olukorras, kus hageja ei soovi elada kostjaga ühes korteris, kostja on eakas pensionär, kelle sissetulekuks on ainult pension, mille arvel ei ole võimalik hagejale temaga koos elavat hooldajat palgata, on alusetu kostjale ette heita hagejaga juhtunut. Asja materjali järgi puudub alus arvata, et hageja sooviks kolmanda isikuga (täiendava hooldajaga) ühes eluruumis elada. Hageja ei ole ise sellist soovi avaldanud. Kostja käitumist hoolduskohustuse täitmisel ei saa pidada jämedaks tänamatuseks, nagu leidis maakohus.
40.Tõendamata on ka hagiavalduse märgitu, nagu oleks kostja ähvardanud hagejat korteri müümisega ja lubanud visata hageja asjad tänavale. Tunnistajate AK ja OK ütlustega on tõendatud, et juttu on olnud ainult korteri üürile andmisest, et saaks üüri arvel katta hageja hooldekodu kulud, kuhu ta minna soovib.
41.Seega ei leidnud tõendamist, et kostja oleks oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ja hagi ei kuuluks ka sel põhjusel rahuldamisele.
42.Ringkonnakohus jätab tõendina arvestama AS Kallavere Haigla väljavõtte haigusloost (t lk 27), kuna see ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulud
43.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
44.Arvestades seda, et hageja on kõrges vanuses ja tema ainsaks sissetulekuks on pension, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest oli hageja menetlusabi andmise tõttu vabastatud, riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõistmata. Hagi tagamise tühistamine
45.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu poolt 02.04.2014 määrusega hagi tagamiseks hageja kasuks kinnistusraamatusse seatud keelumärke korteriomandi käsutamise ja koormamise keelamise kohta, kuna ringkonnakohtu otsusega jääb hagi rahuldamata.
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.