Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
07. detsember 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-6404
Tsiviilasi
J M S hagi A S vastu elatise nõudes
Menetlustoiming ja selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; tegemise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja: J M S (isikukood xxxx) esindajad Hageja seaduslik esindaja: K S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Liivi Tuus (e-post [email protected]) Kostja: A S (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven Veltmann (e-post [email protected])
tarbijahinna indeksimäära kasvu võrra suuremaks iga-aastaselt võttes aluseks eelneva jooksva aasta elatise täissumma (eelneva aasta elatise täismäär + eelmise aasta täismäära korrutis jooksva aasta jaanuaris avaldatud tarbijahinnaindeksi protsendimääraga). 1.7 Punktile 1.6 sarnast arvutusmudelit kasutades korrigeeritakse jooksval aastal eelneva aasta elatise täissummat jaanuarikuus avaldatud jooksvale aastasele perioodile eelnenud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi protsendimäära ja eelneva aasta elatise täissumma korrutise võrra suuremaks iga-aastaselt. Tarbijahinnaindeksi protsendimäär avaldatakse reeglina 08. jaanuaril, kui see muutub võetakse aluseks muul kuupäeval jaanuaris avaldatud tarbijahinnaindeksi aastane protsendimäär. Sellise elatise perioodilise suurenemise mudelit rakendatakse kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selguse huvides märgivad pooled, et elatise iga-aastane täissumma kasvab eelneva aasta tarbijahinnaindeksi määra võrra suuremaks aastas. Kui tarbijahinnaindeks on negatiivne loetakse summa kasv võrdseks nulliga. Selguse huvides märgivad hageja ja kostja, et nad on kokku leppinud, et negatiivse tarbijahinnaindeksi määra alusel elatise summad vähendamisele ei kuulu. Sellisel juhul jääb jooksva aasta makstav elatis vastava eelneva aasta täissumma jäägi tasemele. 1.8 Kostja on kohustatud hagejale makstava elatise tasuma jooksva kuu eest ette, mis tähendab, et jooksva kuu elatis peab olema tasutud hiljemalt jooksva kuu esimesel tööpäeval ning olema nimetatud kuupäeva seisuga laekunud punktis 3 (kolm) viidatud pangakontole. Selguse huvides märgivad pooled, et jaanuarikuu alguses tuleb tasuda eelmise aasta elatise määr. Hiljemalt 31. jaanuariks tuleb tasuda eelmise aasta elatise määra 08. jaanuaril avaldatud tarbijahinnaindeksi kasvust tulenev lisamakse. 1.9 Pooled on kokku leppinud ka selles, et arvestades hageja kulutuste eelarvestamise kaalutletud vajadust, on võimalik eelnevalt kirjalikult taasesitataval kujul sõlmitud kokkuleppega teha elatisest kooskõlastatud kulutuste osas mahaarvamisi. Mahaarvamised elatisest on lubatud üksnes juhul kui enne mahaarvamist on sõlmitud selge kirjalikult taasesitataval kujul kokkulepe. Kulutuste tegemine toimub sellisel juhul hageja seadusliku esindaja K S vahendusel, et oleks võimalik tagada kulutuste proportsionaalsus hagejat puudutavas üldisi vajadusi katvas eelarves. 1.10 Sõltumata punktis 1.9 toodust võib kumbki vanem teha oma äranägemisel lapsele iseseisvaid kulutusi ja kingitusi, kuid selliseid kulusid ei võeta arvesse elatise summa vähendamisel. Pooled on selle läbi rääkinud ja peavad asjaolusid arvestades mõistlikuks. 1.11 Kostja poolt käesolevas kompromissilepingus kokku lepitud tähtajaks täitmata rahaliselt kohustuselt arvestatakse viivist 0.023% päevas tähtajaks tasumata summalt kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Pooled on viivise määra läbi rääkinud, tegemist on nende hinnangul mõistliku määraga tagamaks hagejate jaoks kohustuse tähtaegset täitmist kostja poolt. 1.12 Kostja poolt toimub täitmine esmalt kulutuste, seejärel viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Täitmine loetakse toimunuks, kui makstud rahasummad on tervikuna hageja seadusliku esindaja laekunud K S pangakontole, mis on toodud käesoleva lepingu punktis 1.3. Kostja tasub ülekandega seotud kõik võimalikud kulud. 1.13 Kostja ja hageja on kokku leppinud, et hagejatel on õigus tähtajaks laekumata igakuise osamakse osas pöörduda kohtutäituri poole alustamaks sundtäitmise toiminguid. Kostja on teadlik, et tsiviilasjas nr 2-20-6404 kohtuliku kompromissi sõlmimisega allub ta kohesele sundtäitmisele, mis
tähendab, et hagejal on õigus pöörduda kompromissi alusel igakordse täitmata kohustuste sissenõudmiseks vahetult kohtutäituri poole. 1.14 Poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel tsiviilasjas nr 220-6404 poolte endi kanda. 1.15 Kompromissleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.
lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.