Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 30.novembrist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja 22.04.2014.a. laenuvahendusportaali Omaraha.ee vahendusel laenulepingu nr S14357929, mille alusel andsid erinevad portaalis tegutsevad investorid kostjale laenu kogusummas 1300 eurot intressiga 23 % aastas. Hageja on nõude omandanud 30.10.2014.a. Omaraha OÜ-lt. Kuna kostja jättis hageja poolt 10.11.2014.a. saadetud võlateatise tähelepanuta, ütles hageja 04.12.2014.a. sõlmitud võlateatisega laenulepingu üles. Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja kohtule esitatud vastuväites põhivõlgnevust, summas 1248,41 eurot, milline summa on kostjalt maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 396, 397, 76 lg 1, 100 ,101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 taotleb hageja kostjalt tasumata intressi, summas 113 eurot, leppetrahvi, summas 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 0,063 % päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.

2 (6)

Kostja vastuväited Arvestades asjaolu, et TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ning kostja ei ole maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet hagimenetluses vastavalt TsMS § 488 alusel tagasi võtnud, arvestab kohus hagimenetluses kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega. Kostja on nimetatud vastuväites (tl.15-16) palunud kõrvalnõuete ja sissenõudekulude vähendamist. Hagiavaldusele ei ole kostja uusi vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta pärast kohtu poolt saadetud selgitusi seoses asja menetlemisega lihtmenetluses mingeid taotlusi ega tõendeid esitanud. Kohus on oma kirjas 27.10.2015.a. muuhulgas selgitanud, et viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada kostjal. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi. (tl 7778, 83). Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt ning seetõttu kuulub ka hagi rahuldamisele osaliselt. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus vastavalt VÕS §-le 82 lg 2 täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt TsMS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 403 lg 1 kohaldatakse tarbijakrediidlepingu sätteid ka krediidivahenduslepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

3 (6)

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. TsMS § 367 sätestab , et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud kohtule tõenditena väljatrüki kostjaga sõlmitud laenulepingu nr S14357929 laenutingimustest (tl.36) ning üldtingimused (tl.37-42), millega nõustumist on kostja kinnitanud 22.04.2014.a. Tl.43-64 on erinevate investorite laenu tagastamise graafikud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et A.Vätsing on 22.04.2014.a. saanud laenusumma 1300 eurot 36 kuuks intressiga 23 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidiga VÕS § 402 tähenduses, kuna A.Vätsing on teinud füüsilise isikuna tehingu, mis ei seondu isesesiva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 34). Tl.65 on võlateatis 10.11.2014.a., millest nähtub, et OÜ Sissenõudja on üle võtnud A.Vätsingu ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr S14357929, asudes senise võlausaldaja asemele. Nimetatud teatise kohaselt oli kostjal võlateatise esitamise ajaks tasumata põhivõlg 109,15 eurot, intress 91,46 eurot, menetlustrahv 90 eurot ja viivis 3,65 eurot. Võlausaldaja on andnud 14 päevase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks, hoiatades ühtlasi lepingu ülesütlemisest, kui võlgnik jätab teate tähelepanuta. 04.12.2014.a. on hageja saatnud kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemiseks (tl.66) nõudes kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, summas 1248,41 eurot tasumist. Üldtingimuste p. 11.8 kohaselt on laenusaaja juhul, kui ta ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi ja saab seetõttu teate laenulepingu rikkumise kohta, kohustatud tasuma lisaks võlasummale menetlustrahvi, mille suurus on kehtestatud portaali hinnakirjas. Tl.68 on väljatrükk avalikult kättesaadavast portaali Omaraha hinnakirjast, mille kohaselt on leppetrahv laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel kuni 30 % laenusummast. Kohus on seisukohal, et hageja nõue intressi ja viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Hageja on 9.11.2015.a. Kohtule saadetud kirjas (tl.85) kinnitanud, et maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud põhivõlgnevus, mida kostja on tunnistanud, on tasumata. Seega on õigustatud ka viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud väljamõistmine TsMS § 367 alusel. Hageja on arvestanud viivist kuni 9.11.2015.a. 272,87 eurot (tl.88), sealhulgas viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast – 5.12.2014.a. kuni 9.11.2015 266,68 eurot. Kohus on alates 10.11.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.11.2015.a. arvestanud lisandunud viivise põhivõlgnevuselt – 1248,41 eurot summas 16,52 eurot (viivitatud päevade arv 21 x 1248,41 x 0,063 % ). Lisades hageja poolt kuni arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise – eurot, moodustab viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 289,39 eurot. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet leppetrahvi, summas 90 eurot väljamõistmiseks, kuna leppetrahvi kokkulepe laenulepingu üldtingimuste p 11.8 on VÕS § 415 lg 1 alusel tühine.

4 (6)

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud – riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 125 eurot, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on õigusabikulude tekkimise tõendamiseks esitanud Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arve OÜ-le Sissenõudja õigusteenuste eest seoses võlanõudega A. V. vastu tsiviilasjas nr 2-15-100223 eest 360 euro tasumiseks (koos käibemaksuga) (tl 87). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa seetõttu tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud seoses õigusabi osutamisega 3 tunni ulatuses antud asjas vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 82 % ulatuses (402,39: 492,39 x 100). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 397,70 (485 x 82 %) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 2 alusel ka viivise väljamõistmist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (käesoleval ajal 0,022 % päevas). Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

5 (6)

Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et kuna kostja on pika ajal jooksul jätnud oma kohustused täitmata, kuigi on hageja põhinõude õigeks võtnud, siis ei ole põhjendatud otsuse täitmisega viivitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.