AS Tungren (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi ja AS Tungren (pankrotis) hagi LK ja UK vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. veebruari 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 055 875 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Tungren (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Tungren (pankrotis, registrikood 10349471) pankrotihaldur Maire Arm, lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja I LK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II UK (isikukood XXXXXXXXXXX) kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. veebruari 2014 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi LK ja UK vastu viivise väljamõistmiseks, samuti AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi viivise väljamõistmiseks ja jaotada teisiti pankrotihalduri hagi menetlemisega seotud menetluskulud.
2.
Välja mõista LK-lt ja UK-lt solidaarselt viivis seisuga 17.01.2012 62 741,05 eurot.
3.Kõik AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta solidaarselt LK ja UK kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Muus osas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2014 otsus.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi osaliselt. 5.2.Välja mõista solidaarselt LK-lt ja UK-lt Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi kasuks Tungren AS (pankrotis) pankrotivarasse arvamiseks 1 055 875 eurot, intress 100 714,24 eurot ja viivis kuni 17.01.2012 62 741,05 eurot. 5.3.Alates 18.01.2012 kuni 1 055 875 euro tasumiseni välja mõista solidaarselt LK-lt ja UK-lt Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi kasuks Tungren AS (pankrotis) pankrotivarasse arvamiseks viivis summalt 1 055 875 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5.4.Jätta läbi vaatamata Tungren AS (pankrotis) hagi LK ja UK vastu lepingu täitmiseks üleantu, intressi ja viivise saamiseks. 5.5.Välja mõista LK-lt ja UK-lt solidaarselt riigituludesse riigilõiv 2433,21 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole. 5.6.Kohtuotsuse p-s 5.5 sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5.7.Tagastada Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldurile Maire Armile hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 15 838,13 eurot. Riigilõiv kuulub tagastamisele Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt. 5.8.AS Tungren (pankrotis) hagiga seotud maakohtu menetluskulud jätta AS Tungren (pankrotis) kanda. 5.9.AS Tungren (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi menetlemisega kantud menetluskulud jätta solidaarselt LK ja UK kanda.
1.Rahuldada osaliselt kostjate taotlus ringkonnakohtu 10.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
2.Parandada protokolli sissejuhatavas osas ja protokolli teisel leheküljel kaheksandas lõigus ebaõige kostja nimi ÜK, asendades selle õige nimega UK. Ülejäänud osas jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Tungren (pankrotis) ja AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm esitasid 16.01.2012 hagi LK ja UK vastu. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 14.03.2007 sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu alusel tasutud 1 055 875 eurot, VÕS § 189 lg 1 kohaldamise korral 1 055 875 euro kasutamise eest intressi 100 714,24 eurot või alternatiivselt alusetu rikastumise regulatsiooni alusel intressi 925,70 eurot ja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu alusel tasutud 1 055 875 euro tagastamisega viivitamise eest viivise 64 741,05 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tungren (pankrotis) ja kostjad 14.03.2007 Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuva Pihelga kinnistu võlaõigusliku müügilepingu. Pooled leppisid kokku kinnisasja müümises hinnaga 5 480 423,86 eurot. Võlgnik tasus kostjatele ostuhinna ja intressi kokku 1 055 875 eurot. Kinnisasja omandit ei ole võlgnikule üle antud ja ostuhinda ei ole tervikuna tasutud. 10.02.2011 kuulutati välja võlgniku pankrot. 17.03.2011 esitas pankrotihaldur kostjatele avalduse võlgniku poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisest loobumise kohta. 17.11.2011 edastas pankrotihaldur kostjatele nõudekirja müügilepingu alusel tasutud raha tagastamiseks.
3.08.04.2011 esitasid kostjad võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks, mis jäi nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses tunnustamata. 02.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-27122 keeldus Harju Maakohus kostjate hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses menetlusse võtmast.
4.Kostjad on võlgniku arvel alusetult rikastunud. Kostjatel on kohustus tagastada võlgnikule vaidlusaluse müügilepingu alusel kinnistu omandamise eesmärgil tasutud summa. Võlgnik on maksnud vaidlusaluse summa õigusliku aluseta, sest võlgniku kohustus lepingut täita on hiljem ära langenud. Pankrotihaldur on müügilepingu üles öelnud.
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pankrotiseadus ei võimalda olukorda, kus haldur ise loobub võlgniku kohustuse täitmisest ning nõuab teiselt poolelt lepingu täitmist, praegusel juhul tagasitäitmist. Kostjad ei ole alusetult rikastunud. Õiguslik alus ei ole kohustuste täitmisest loobumise avalduse esitamisega ära langenud. Halduri avaldus ei saanud lõpetada müügilepingut tagasiulatuvalt. Kinnisasja müügileping ei ole lõppenud. Alusetu rikastumise nõue on aegunud. Tagasitäitmise nõue on esitatud 17.11.2011 mõistlikku aega ületades. Kui kohus leiab, et võimalik on kõrvalnõuete väljamõistmine, tuleb nende suurust vähendada mõistlikus ulatuses VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.
6.Maakohus jättis võlgniku hagi kostjate vastu läbi vaatamata ja võlgniku pankrotihalduri hagi kostjate vastu solidaarselt ostuhinna ja intressi 1 055 875 euro tagastamise ning sellelt arvestatud intressi ja viivise tasumise nõuetes rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
8.Ringkonnakohus tühistas 18.11.2014 maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks ning viivise ja intressi väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus rahuldas pankrotihalduri hagi ning mõistis solidaarselt kostjatelt võlgniku pankrotivarasse arvamiseks välja 1 055 875 eurot, intressi 100 714,24 eurot, viivise kuni 17.01.2012 62 741,05 eurot ja alates 18.01.2012 kuni 1 055 875 euro tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jättis
ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu 2433,21 eurot ja selle kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tagastas ringkonnakohus pankrotihaldurile hagi esitamisel tasutud riigilõivust 15 838,13 eurot. Harju Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu jättis ringkonnakohus tagama kohtuotsuse täitmist.
9.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi ringkonnakohtu uuele koosseisule uueks läbivaatamiseks. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Riigikohus rahuldas 27.05.2015 kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas ringkonnakohtu otsuse viivise väljamõistmise ning Tungren AS (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas ja saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata.
11.Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis tähelepanuta kostjate viivise vähendamise taotluse. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kostjate viivise vähendamise taotlust ja analüüsida, kas esitatud asjaolud annaks alust viivist vähendada ning otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi LK ja UK vastu viivise väljamõistmiseks, samuti AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi viivise väljamõistmiseks ja jaotab teisiti pankrotihalduri hagi menetlemisega seotud menetluskulud.
13.26.03.2012 menetlusdokumendis taotlesid kostjad kõrvalnõuete vähendamist mõistlikus ulatuses (III kd, tl 29). Ühtegi asjaolu, mis annaks alust viivise vähendamiseks, kostjad maakohtus ei esitanud.
14.Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, selgitusi, asjaolusid või tõendeid. Kostjad põhjendasid 15.07.2015 menetlusdokumendis viivise vähendamise taotlust sellega, et: 1) hagejal tekkida võinud kahju ei ole võrreldav nõutava viivise suurusjärguga; 2) viivis on suuruse tõttu kaotanud kompensatsioonilise iseloomu; 3) hageja ei ole põhistanud õigustatud huvi olemasolu sedavõrd suure viivise nõudmiseks; 4) kostjad on füüsilised isikud; 5) nõutav viivis ületab enam kui tuhandekordselt kehtivat töötasu alammäära ja ligi 400-kordselt keskmist brutotöötasu kuus Eesti Vabariigis; 6) viivise summat on oluliselt kasvatanud pikaajaline kohtumenetlus; 7) kostjatel ei olnud võimalik kohtute seisukohti ette näha ega oma käitumist vastavalt kujundada. Ringkonnakohtu istungil tuginesid kostjad täiendavalt sellele, et nad on pensionärid, kelle ainsaks sissetulekuks on pension.
15.Hageja vaidles viivise vähendamise taotlusele vastu, leides, et kostjate poolt välja toodud asjaolud on esitatud hilinemisega ja need ei anna ka alust viivise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse ja ei
teinud kostjatele ettepanekut asjaolude esitamiseks, mis võiks olla aluseks viivise vähendamisele, on uute asjaolude esitamine käesolevas apellatsioonimenetluses lubatav.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendina viivise võlgniku rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Sellega antakse võimalus nõuda viivitamise eest minimaalset hüvitist kindlaksmääratud ulatuses, s.o VÕS §-s 94 kindlaksmääratud protsendina võlgnetavast summast. Lisaks sellele on viivise eesmärgiks võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele.
17.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
18.Hageja arvestas viivist põhivõlalt 1 055 875 eurolt (kostjatele AS Tungren (pankrotis) poolt tasutud summa) 62 741,05 eurot, mis on 5,94% põhivõlast.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostjate väited viivisenõude suuruse kohta alust viivise vähendamiseks. Kuna viivise vähendamist taotlesid kostjad, on nende kohustus tõendada, et hagetud viivise suurus on ebaproportsionaalne võrreldes hageja kahjuga või et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanudki. Vastasel juhul kaotaks seaduses sätestatud viivis õiguskaitsevahendina mõtte ja tähenduse (vt käesoleva otsuse p 17). Kostjad ei ole seda tõendanud.
20.Ekslik on ka kostjate seisukoht, nagu oleks hageja pidanud põhistama õigustatud huvi olemasolu hagetud suuruses viivise saamiseks. Kuna tegemist on seadusejärgse viivise nõudega, ei pidanud hageja seda tegema. Hagetud viivis ei ole ebamõistlikult suur ja ei ole kaotanud kompensatsioonilist iseloomu, nagu kostjad väidavad. See vastab viivise põhieesmärgile ja hageja õigustatud huvile saada lihtsustatud kujul kahjuhüvitist raha maksmisega viivitamise eest. Kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritav viivisenõude suurus, mis ei ületa põhivõlga.
21.Viivise vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kostjad on füüsilised isikud. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaks rasketele majanduslikele tagajärgedele, mille saabumine oleks seostatav hagetud viivise suurusega. Ka ringkonnakohtu istungil väidetu, et kostjad on väikese pensioniga pensionärid, ei anna iseenesest alust viivise vähendamiseks. Kostjate tegeliku majandusliku olukorra, sh sissetulekute suuruse kohta, ei ole konkreetseid asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid esitatud.
22.Viivise vähendamiseks ei anna alust kostjate abstraktsed võrdlused töötasu alammäära ja keskmise palga suurusega. Kostjad ei ole neid seostanud enda majandusliku olukorraga.
23.Kohtumenetluse kestus ja asjaolu, et kostjad ei teadnud, millise lahendi kohus teeb, ei ole samuti aluseks viivisenõude vähendamisele. Kostjad olid teadlikud hageja raha tagasinõudest ja nendele pidi olema ettenähtav, et oma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb neil seaduse järgi tasuda viivist ja millises suuruses võib viivisenõue olla. Viivise rakendumine sõltus kostjatest endist. Menetluskulud
24.Kõik AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt LK ja UK kanda.
Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Taotluse lahendamine
25.Kostjad esitasid ringkonnakohtule taotluse 10.11.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjad palusid parandada protokollis kahes kohas ebaõigesti märgitud kostja nime ÜK, asendades selle õige nimega UK. Samuti palusid nad muuta esindaja sõnavõtu protokollitud teksti ja täiendada seda taotluses märgitud lausetega.
26.AS Tungren (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm nõustub ebaõige kostja nime parandamisega. Muus osas vaidleb ta taotlusele vastu.
27.Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Parandada tuleb protokolli sissejuhatavas osas ja protokolli teisel leheküljel kaheksandas lõigus ebaõige kostja nimi ÜK, asendades selle õige nimega UK. Muus osas jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.
28.TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
29.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausetega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.