Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja ES kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ES esitas 12.11.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ VIK AV vastu 573,87 euro tagastamiseks ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras ning 50 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt muu hulgas praeahju CATA - HGR BW, Black, hinnaga 371,02 eurot ja segisti TEKA - IC 915 hinnaga 202,85 eurot. Hageja sai need kätte 27.03.2014.
3.Ostetud toodetel ilmnesid puudused. Kostja eksitas hagejat praeahju ostmisel, omistades tootele omadusi, mida sellel tegelikult pole. Praeahju uks ei ole lubatult külm, vaid jäi kasutamisel 68 kraadi juurde. Kostja vahetas ahju välja 30.05.2014, kuid ka uue ahju puhul selgus, et uks läheb kuumaks. Hageja teavitas kostjat puudustest 03.06.2014 e-kirjas. Kostja vastas, et teavitas omakorda puudusest tootja tehast ja pakkus uut teise tootja ahju. Kostja teostas ahjule ekspertiisi ja 10.06.2014 töökorralduse kohaselt on parameetrid normis, vastavuses tehase poolt antud soovituslike režiimidele. Dokumendist ei selgu, mida kostja tuvastas ja millistest normidest on jutt.
4.10.06.2014 teatas hageja kostjale, et tellib eksperdi ukse temperatuuri mõõtmiseks. 11.06.2014 mõõtmisel selgus, et ahju ukse klaas saavutab 200 kraadi juures 45 minuti jooksul 68 kraadise temperatuuri. Hageja tasus visiidi eest 50 eurot, mille hüvitamist ta kostjalt soovib. Hageja taganes praeahju osas lepingust 17.07.2014 avaldusega. Praeahju tagastamisel keeldus müüja ahju hinna tervikuna tagastamast ja pakkus võimalust osta see tagasi odavamalt või viia komisjonimüüki, millest hageja keeldus. Hageja soovis osta kõnealuse ahju tuginedes just müüja väitele, et ahju uks jääb külmaks. Hageja peres on väikesed lapsed ja sellega oleks tagatud nende ohutus. Ka tootja kodulehel on info selle kohta, et toodet iseloomustab külm uks.
5.Ostetud segistil ilmnesid tavapärase kasutamise käigus pärast kahenädalast kasutamist värvikahjustused. Kostja on korduvalt andnud lubadusi segistil ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Segisti osas taganes hageja lepingust tarbijakaitseametile esitatud kaebuses.
6.Ühelgi ostetud esemel ei olnud müügist kuni augustini 2014.a eestikeelset kasutusjuhendit ja garantiidokumenti.
7.28.04.2015 täiendas hageja hagiavaldust järgmisega. 06.11.2014 edastas hageja kostjale pretensiooni, mille sisu seisneb selles, et ahi soojeneb ebaühtlaselt, küpsetab ebaühtlaselt ja erinevate programmide puhul võib ahju soojenemise aeg sama temperatuuri saavutamiseni erineda 50 minutit. Kostja pretensioonile ei vastanud.
8.06.04.2015 pöördus kostja hageja poole sooviga teostada ahjule ekspertiis uue ilmnenud puuduse osas (ahju aeglane temperatuuri saavutamine). Seega leidis kostja ka ise, et tegemist on puudusega, mille kõrvaldamisega ta oleks pidanud tegelema. Sellele kirjale vastuseks saatis hageja kostjale 16.04.2015 e-kirja, milles teatas, et loeb ennast alternatiivselt lepingust taganenuks praeahju osas VÕS § 223 lg 1 alusel, sest müüja jättis
mõistliku aja jooksul hageja 06.11.2014 pretensiooni lahendamata. Taganemise aluseks on alternatiivselt ka VÕS § 226 lg 1. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu.
10.Kostja ei lubanud, et müüdud ahjul on selle töötamisel külm klaas. Iga tavatarbijale müüdava ahjuukse välisklaas soojeneb ahju kasutamisel kuigivõrd ning saab rääkida vaid sellest, et ühe konstruktsiooniga ahjuuste välispind soojeneb vähemal määral kui teistel, s.t on jahedam.
11.Tõendamata on hageja väide, et ta tegi oma otsuse ahju ostmiseks tuginedes just kostja poolt koos pakkumisega edastatud tootja kodulehe külma ahjuukse kohta esitatud informatsioonile. Hageja ei väljendanud kostjale oma väidetavalt väga olulist ja erilist huvi ahjuukse klaasi temale vastuvõetava võimaliku maksimumtemperatuuri osas. Hageja on asunud ise meelevaldselt sisustama tootja kodulehel toodud kolmekordse klaasiga jaheda ukse mõistet (väidetavalt ei või ahjuukse temperatuur ületada 40 kraadi). Hageja viited teiste tootjate kodulehekülgede väljavõtetele ei oma tähtsust, kuna antud ahju tootja ei ole omistanud ahjuukse temperatuuri osas enda tootele mingeid täiendavaid konkreetseid omadusi sellele uksele lubatava maksimumtemperatuuri osas. Ainuke piirang tulenevalt ahju tehnilisest spetsifikatsioonist on ohutusnõue. Hageja ei ole tõendanud ahjuukse maksimumtemperatuuri tegelikku suurust, kuna tema poolt tellitud mõõtmine Infotech Servicelt ei ole usaldusväärne mõõteseaduse § 5 lg 1 mittejärgimise tõttu.
12.Hagejal puudub õigus lepingust taganeda, kuna lepinguesemel ei ole tema poolt väidetud puudusi, see vastab kõigilt tema parameetritelt lepingu tingimustele. Sellise omaduse puudumist tootel, mida sellel ei peagi olema, ei saa ilmselgelt käsitleda asja puudusena, seda enam tõendada selle puuduse olemasolu ekspertaktidega. Ahi on sellistele asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, sellele lubatud tehniliste parameetrite osas igati vastav ja ohutu kasutamiseks eesmärgil, milleks see on ette nähtud. Samuti ei ole tegemist VÕS § 223 nimetatud müügilepingu olulise rikkumisega, kuna asjal ei ole puudust, mille parandamist või asendamist oleks hagejal õigus nõuda.
13.Hagejale anti segisti üle 26.03.2014 ning pretensioone segisti puuduste osas ei olnud. 29.04.2014 teatas hageja, et segistil on värvikahjustused ja edastas meili teel ka vastavad fotod. Värvidefektid on kaetud tehase garantiiga, kuid tehase esindaja hinnangul on kahjustused tingitud tugevatest löökidest tootele, mis võisid tekkida segisti paigaldamisel või kasutamise käigus. Vigastused garantii alla ei kuulu, kuna on tekkinud tugevatest löökidest toote korpuse pihta. Tegemist ei ole tootmisdefektidega. Hageja väited nagu oleks kostja andnud lubadusi, et kõrvaldab segisti puudused omal kulul, on paljasõnalised ja tõendamata. Müüdud asi vastab lepingu tingimusetele ja müüja ei ole ka müügilepingut rikkunud, kuna asjal ei ole puudust, mille kõrvaldamise kohustus kostjal oleks. Seega puudub hagejal lepingust taganemise alus. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat hagejale tagastama 573,87 eurot (praeahju ostuhind 371,02 eurot ja segisti ostuhind 202,85 eurot). Kohus kohustas kostjat tasuma hagejale viivist seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 573,87 euro tagastamiseni. Samuti kohustas kohus kostjat hüvitama hagejale kahju 50 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja
125 eurot, millelt tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: hageja ostis kostjalt 22.02.2014 pakkumise alusel mh praeahju CATA - HGR BK, Black hinnaga 371,02 eurot ja segisti TEKA - IC 915 hinnaga 202,85 eurot ning need anti hagejale üle 26.03.2014. 30.05.2014 vahetati praeahi katkiste uksehingete tõttu välja.
16.Pooled on sõlminud VÕS § 208 lg 1 järgse lepingu mh praeahju ja segisti ostmiseks vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, mida kinnitab poolte vaheline e-kirjavahetus, 22.02.2014 pakkumine ja 25.02.2014 kauba eest tasumine. Poolte vahel on vaidlus selles, kas toodete kvaliteet vastas lepingutingimustele ja kas hageja teatas võimalikest puudustest toodete kvaliteedis õigeaegselt, samuti selles, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda.
17.Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; puudus ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda; ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. See ei tähenda, et müügieseme lepingus märgitud mõõtude või muude arvnäitajate tegelikest erinemise korral saaks alati rääkida lepingu rikkumisest. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tegemist on kokkulepitud omadusega või kas erinevusega kaasneb rikkumine muul alusel. Vajadusel tuleb lepingut tõlgendada ja hinnata omaduse olulisust lepingu kontekstis (3-2-1-156-11).
18.Hageja on tuginenud väitele, et ostetud ahjul ei olnud kokkulepitud omadusi, s.t, et toode ei vastanud kirjeldusele. Ostetud praeahju uks pidi olema külm, kuid ahju ukse temperatuur oli kasutamisel 68 kraadi. Hageja ostis konkreetse praeahju just seetõttu, et müüja rõhutas asjaolu, et praeahju uks on külm uks ja see on lastega perede puhul väga hea. Asjas esitatud müügipakkumisel on välja toodud ahju mark, millel on link viitega tootele, kus on toote omadusena märgitud triple glass cold door ehk kolmekordne külm uks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kuna eestikeelne info puudus, tehti viide tootja kodulehele. Kostja sõnul selliste omadustega toode hagejale ka müüdi.
19.Asjas ei ole vaidlust, et hagejale müüdud esimene ahi vahetati kostja poolt välja, kuna ahju uks ei sulgunud täielikult, ahju töötamisel sulasid üles ahju ümbritseva kapi kandid. 30.05.2014 paigaldati hagejale uus sama marki ahi. 03.04.2014 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et ka uut ahju ei ole võimalik ohutult kasutada, sest ukse klaas on väga tuline. Kostja reageeris hageja pöördumisele samal päeval. 05.06.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku vahetada CATA praeahi TEKA ahju vastu. 05.06.2014 e-kirjas teeb kostja veelkord ettepaneku vahetada uus ahi TEKA toote vastu, märkides, et sellel tootel selliseid probleeme päevakorda pole tulnud.
20.05.06.2014 e-kirjas teatas hageja, et ei soovi koheselt ahju välja vahetada, vaid seda, et kostja töötajad tuleks ja jälgiks ahju töötamist kohapeal. Kostja teostas kontrolli enda laos ja selle kohta on vormistatud töökorraldus. Nimetatud kontroll ei ole käsitletav ekspertiisina, kuna töökorraldusena vormistatud dokument ei vasta ekspertiisi tingimustele, sest kontroll ei ole vajalikul määral dokumenteeritud – sellest ei nähtu, kes ja mida ning kui kaua kontrollis. Ka hageja on esitanud 11.06.2014 e-kirjas kostjale küsimuse, millise normtemperatuuri on tootja ahju uksele ette näinud. Töökorralduses on kirjas, et parameetrid on normis, kuid puudub info, millised need parameetrid on. Kostja möönab, et töökorralduse vormistuslik pool on puudulik. Hageja tellitud ahju ukse temperatuuri mõõtmise tulemusel oli temperatuur ahju uksel 68 kraadi ja mööblil 67 kraadi.
21.Millisele temperatuurile vastab mõiste külm uks, ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada. Siiski võib keskmine tarbija eeldada, et külm uks tähendab väiksemat temperatuuri kui 68 kraadi. Samalaadsete ahjude info kohasel võib külma ahju ukse temperatuur jääda vahemikku 30-40 kraadi. Kostja kohustus on tõendada, millistele parameetritele peab vastama mõiste külm ja ka asjaolu, et ta mõiste sisu hagejale toote müümisel selgitas. Isegi kui selleks temperatuuriks pidada 68 kraadi, siis pidanuks vastav info olema kostja poolt välja toodud. Muu hulgas kinnitab kostja esitatud CATA piirkonna müügijuhi kiri, et CATA kolmekordse klaasiga ahjuukse keskmine temperatuur ei tohi ületada 60 kraadi . Hageja on teinud usutavaks, et tema soov oli osta ahi, mille uks jääb kasutamisel jahedaks, hagejale müüdud ahi ei vastanud lepingutingimustele ja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.
22.Tuvastatud on, et hageja ostis kostjalt 22.02.2014 pakkumise alusel mh segisti TEKA - IC 915 hinnaga 202,85 eurot. Hageja on tõendanud, et segisti ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest ja see puudus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Hageja ütlustega on tõendatud, et 16.04.2014 teatas ta kostjale telefoni teel, et segistil on tekkinud värvikahjustused. Müüja seaduslik esindaja pakkus välja, et kui kostja töötaja tuleb hagejale mikrolaineahju ja kubu tooma, siis vaatab ta segisti üle, teeb pildid ja saadavad tehasele pretensiooni.
23.Kostja esindaja AŠ ütlustega on tõendatud, et ta tegi 17.04.2014 segisti värvikahjustusest pilte ja edastas need kostja seaduslikule esindajale. Kostja ei ole tõendanud, et segisti värvikahjustuste puhul on tegemist hageja tekitatud vigastustega. Seda asjaolu ei saa kostja tõendada ainuüksi visuaalse vaatluse põhjal. Samuti on selle hinnangu andnud kostja seaduslik esindaja, kes ei ole pädev ekspertiisi teostaja. Samuti ei saa lugeda kohaseks ekspertiisiks tootjale edastatud fotode põhjal tootja antud arvamust. 29.04.2014 e-kirjas teavitas hageja veelkord kostjat, et segisti värv koorub juba enamates kohtades ja edastas ka fotod tootest. Asjaolu, et tegemist oli ebakvaliteetse tootega kinnitavad kaudselt ka tunnistajate ütlused, mille kohaselt oli neil hageja juurde ahju vahetama minnes uus segisti kaasas. Ka 05.06.2014 e-kirjast nähtub, et kostja on algselt läinud segistit välja vahetama, kuid on pakkunud võimalust välja vahetada see teise toote vastu. Vaatamata sellele, et kostja oli segisti puudusest teadlik, otsustas ta seda põhjendamatult mitte välja vahetada. Asjas on tuvastatud, et hageja teavitas kostjat kõnealuste toodete mittevastavusest lepingutingimustele VÕS § 220 lg 1 ls 2 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.
24.Hageja ei osanud kasutusjuhendite puudumise tõttu ahju esialgu kasutada. Ei ole teada, kas kasutusjuhendi puudumine segisti puhul võis tingida segisti paigaldamise selliselt, et sellel tekkisid defektid juba paigaldamisel. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kasutusjuhendite saamiseks. Asjaolu, et kasutusjuhendid puudusid, kinnitavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt ta näitas hagejale ahju tööfunktsioone ja ka hageja ütlused, millest nähtub, et toodetel puudus kasutusjuhend. Hageja teatas 17.06.2014 e-kirjas, et ootab eestikeelsete kasutusjuhendite saamist kuni 25.06.2014. Kostja on kinnitanud, et eestikeelseid kasutusjuhendeid selleks kuupäevaks ei edastanud.
25.Müüdud tooted ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi ja kirjelduse osas, samuti ei andnud kostja hagejale asjade üleandmisel kasutusjuhendeid ja ei teinud seda ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud ja hageja oli õigustatud kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 1 lepingust taganema. Tuvastatud on, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastavad tooted. Hageja on teavitanud korduvalt kostjat puudustega toodetest, võimaldanud puudusi kõrvaldada täiendava tähtaja jooksul, samuti on hageja korduvalt nõudnud eestikeelseid kasutusjuhendeid, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja taganes müügilepingust ahju osas 26.06.2014 ja segisti osas tarbijakaitsele
esitatud kaebuses. Kostjal tuleb hagejale tagastada praeahju ostuhind 371,02 eurot ja segisti ostuhind 202,85 eurot, kokku 573,87 eurot.
26.Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga, et kostja töötajad mõõdaksid kohapeal ahju ukse temperatuuri, kuid kostja sellele pöördumisele ei reageerinud. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta informeeris kostjat 10.06.2014 sellest, et tellib eksperdi ukse temperatuuri mõõtmiseks. Nimetatud kulu 50 euro puhul on tegemist hageja kahjuga, mis tuleb kostjal VÕS § 115 järgi hüvitada. Apellatsioonkaebus
27.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
28.Maakohus luges ebaõigesti hageja esitatud OÜ Infotech Service akti alusel tõendatuks, et vaidlusaluse ahjuukse välistemperatuur on 68 kraadi ning jõudis sellest tulenevalt ebaõigele järeldusele, nagu ei vastaks ahi tootja poolt tootele kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kohus jättis tähelepanuta, et OÜ Infotech Service mõõtmise tulemusi ei saa tõendina arvesse võtta selles esinevate mittevastavuste tõttu mõõteseadusele, samuti oluliste vormistuslike puuduste tõttu, mis seavad kahtluse alla nii sellise mõõtmise toimumise kui ka mõõtetulemuse õigsuse.
29.Kohus jättis arvestamata, et hageja tellis ahjuukse välistemperatuuri mõõdistamise, olles teadlik, et ahi on valesti paigaldatud, mis mõjutab otseselt ka ahjuukse temperatuuri selle töötamisel. Mõõtmine ei vasta mõõteseaduse § 5 lg-le 1. Aktis ei ole andmeid mõõteriista mudeli, selle taatlemise või siis kalibreerimise ega ka kasutatud mõõtemetoodika kohta. Samuti ei ole võimalik aru saada, kas mõõtmise teostaja on pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. Saatelehel on märkimata mõõtmistulemust otseselt mõjutavad olulised andmed, nagu toa temperatuur mõõtmise teostamise ajal, ahjul kasutatud programm ja küpsetustemperatuur. Akti vormistamise kuupäevaks on märgitud 10.06.2014, samas kui visiidi toimumise kuupäevaks on märgitud 11.06.2014. Töö vastuvõtu akt ei ole allkirjastatud hageja poolt, vaid sellel on tundmatu allkiri.
30.Otsusest ei nähtu, millel põhineb kohtu käsitlus, nagu peaks mõiste külm uks kasutamine olema seotud konkreetsete temperatuuriparameetrite omistamisega ja et nende müüja poolt avaldamata jätmine on võrdne lepingu rikkumisega. Väär on kohtu seisukoht, et hageja poolt esitatud samalaadsete ahjude info kohaselt võib külma ahjuukse temperatuur jääda vahemikku 30-40 kraadi.
31.Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt VÕS § 217 lg-le 6 ja TKS §-le 4 tuleb lugeda müügileping sõlmituks nii pakkumises toodud kui ostjale enne nõustumise andmist edastatud toote kohta käivate tingimuste kohaselt. Ahju kohta ostjale esitatud pakkumises edastatud lingil ei ole tootja kehtestanud tehniliselt objektiivse parameetrina ukseklaasi välistemperatuuri, vaid tehnoloogia kirjelduse, mille eesmärgiks on tagada võimalikult madal ukseklaasi temperatuur ahju töötamisel.
32.Cata firma esindaja kirja kohaselt (kostja 29.12.2014 vastuse lisa) on antud ukse tehnoloogia puhul kehtestatud tehase sisemine kvaliteedikontroll, mille eesmärk on tagada ahjuukse välispinna kuumenemise vältimine mitte üle 60 kraadi, s.o 40 kraadi pluss toatemperatuur. Tripple glass s.o kolmekordse klaasi kasutamisega kaasnev tehnoloogia peab tootja sisemiste kvaliteedinõuete kohaselt tagama 15 kraadi võrra madalama temperatuuri EU ohutusnõuetes kehtestatust. Ühestki müügilepingu tingimusest ei tulene, et müügilepingu sõlmimisel oleks kokku lepitud ahju omaduse osas selliselt, et ahju
ukseklaasi välistemperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 kraadi. Ainukesed piirangud, mis kehtivad antud toote ukse välistemperatuuri osas on EC ohutusnõuded (samased EVS standardiga). Kohtuotsuses viidatud n.n samalaadsete ahjude puhul ei ole kasutatud mõistet külm uks. Samuti ei ole hagejaga sõlmitud müügilepingus sätestatud tehnilisi mõõdetavaid parameetreid ahjuuksele lubatud välistemperatuuri osas.
33.Kohus jättis arvestamata, et VÕS 217 lg 6 kohaselt omavad olulise lepingurikkumise tuvastamisel tähtsust vaid objektiivselt kontrollitavad andmed, mitte subjektiivsed väärtushinnangud. Väärtushinnangu alusel ei saa mõistlikult eeldada müüdud asjal vastavate omaduste olemasolu. Külma mõiste kasutamine on subjektiivne ja ei ole objektiivselt hinnatav, s.t mõõdetav.
34.Põhjendamatu on kohtu järeldus, et hageja on teinud usutavaks, et ahjuukse välistemperatuur oli ahju soetamisel tema jaoks määrava tähtsusega omadus, kuna sellekohast tõendit ei ole esitatud. AK ütlustega on tõendatud, et hageja ei pöördunud enne müügilepingu sõlmimist kordagi tema poole sellekohase sooviavaldusega ei suuliselt ega ka kirjalikult. Hageja on vande all kinnitanud, et tuvastas asjaolu, et ahjuukse välistemperatuur ei vasta tema ootustele, poolteist kuud pärast ahju kasutusele võtmist.
35.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tõendama, et segisti värvikahjustuste puhul on tegemist hageja poolt tekitatud vigastustega. VÕS § 218 lg 2 kohaselt peetakse esimesel kuuel kuul tekkinud defekti tootmisdefektiks ja vastupidist peab tõendama kaupleja. Tootmisdefekti puudumise tõendamiseks ei pea kaupleja tõendama, kelle poolt defektid on tekitatud.
36.Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja ja tootja esindajad ei ole pädevad andma kohapealse vaatluse ning piltide põhjal arvamust segisti tootmisdefekti puudumise osas. Samuti ei ole selge, miks ja mille alusel asus kohus seisukohale, et segistil tootmisdefekti puudumist ei saa tuvastada paikvaatluse ja piltide põhjal. Tõendamine ei tähenda alati ekspertiisi tellimist. Kaupleja kui kaupa tundev isik võib ilmnenud vea tõendamise ise teha, selgitades arusaadavalt tarbijale antavas vastuses, kas tegemist on tootmisest tingitud veaga või on viga tekkinud ekspluatatsiooni käigus.
37.Vaidlust ei ole selles, et hagejale anti üle värvikahjustusteta segisti ja kahjustused on tekkinud selle kasutamise käigus. AK ütlustega on tõendatud, et hagejale selgitati 30.05.2015 suuliselt, et segisti vahetusele ei kuulu, kuna segisti servadel on mahalöödud värvi jäljed ja tootedefekti puhul oleks tegu värvi lahti tulemise või paisumisega. Sama sisaldub tootja arvamuses, milles anti piltide põhjal hinnang, et vigastuse tekkimise põhjuseks on tugevad löögid segisti pihta, seda on ka arusaadavalt põhjendatud (vigastatud kohtade paiknemine segistil). Seega on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud, et segisti värvikahjustuste puhul ei ole tegemist vigastusega, mis oli olemas asja üleandmise ajal ehk tegemist ei ole tootmisdefektiga.
38.Arusaamatu on kohtu järeldus, nagu oleks tunnistajate ütlustest võimalik kaudselt järeldada, et tegu on ebakvaliteetse segistiga. AK on üheselt mõistetavalt kinnitanud, et selgitas hagejale, et segisti ei kuulu ümbervahetamisele, kuna tegemist ei ole tootevigadega. Samuti on ta selgitanud, et teine segisti võeti kaasa juhuks, kui kohapealse vaatluse tulemusena selgub, et tegemist on tooteveaga.
39.Kohus hindas valesti AŠ ütlusi. AŠ ei käinud kaks nädalat pärast ahju esialgset tarnimist hageja juures mitte seetõttu, et hagejal oleks olnud vaja abi ahju kasutamisel, vaid seetõttu, et esialgselt jäi tarnimata üks tellitud toode. Hageja palus AŠ-l näidata vaid ühte ahju funktsiooni, s.o taimeri kasutamist, mis ilmselgelt ei oleks olnud hagejale vajalik, kui ta ei oleks osanud juba ahju kasutada.
40.Hageja ütlused selle kohta, et ta ei osanud kasutusjuhendite puudumise tõttu ahju esialgu kasutada, ei ole usaldusväärsed. Väide, nagu oleks ta osanud seadmeid kasutada vaid seetõttu, et kostja teostas seadmete lihtsamate põhifunktsioonide kasutamiseks pärast nende paigaldamist esmase juhendamise, ei vasta tõele. Seadmed tarniti pakendis ja nende paigaldust müüja ei teostanud. Kuna hageja kasutas ahju inglisekeelsete kasutusjuhendite alusel kaks kuud, ei olnud ahju kasutusele võtmisel eestikeelsete juhendite puudumine mingiks takistuseks. Esimest korda pöördus hageja eestikeelsete juhendite nõudega kostja poole alles pärast vaidluse tekkimist ahjuukse temperatuuri üle.
41.Kohtul tuli hinnata, kas hageja sai hoolimata eestikeelse kasutusjuhendi puudumisest asja nõuetekohaselt kasutada. Hageja peaks valdama inglise keelt vähemalt heal tasemel ja ta on talle esitatud inglisekeelsetest materjalidest aru saanud. Tarbijakaitseseadusest ei tulene, et eestikeelse kasutusjuhendi lisamise nõude täitmata jätmine toob kaasa olulise lepingurikkumise. VÕS § 217 mõtte kohaselt peab müüdud asi olema vaba faktilistest puudustest, mis vähendavad asja kasutusväärtust. Kuna ahjuga koos anti üle ka selle kasutusjuhend ja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumine ei vähendanud hageja jaoks antud juhul ahju kasutusväärtust, ei ole eestikeelsete kasutusjuhendite esitamine kaks päeva määratud tähtajast hiljem oluline lepingurikkumine VÕS § 217 mõttes, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt ei ole õiglane, kui lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa kohustuse või kvaliteedilt vaid vähesel määral lepingule mittevastava täitmata jätmise korral võib teine pool lepingust taganeda. Sellisel juhul tuleks selline taganemine lugeda vastavalt TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kuritarvituslikuks õiguse kasutamiseks ja seetõttu tagajärjetuks.
42.Arusaamatu ja põhjendamata on kohtu väide, nagu ei oleks teada, kas eestikeelse kasutusjuhendi puudumine segistil võis tingida ka värvikahjustuste tekitamise tulenevalt selle võimalikust valest paigaldamisest. Kohtu väide ei põhine seadusel, kuna TKS § 6 ei nõua eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu igal seadmel, vaid ainult tehniliselt keerukatel seadmetel. Kohus jättis tähelepanuta, et müügipakkumises oli viide kodulehele, kust oli kättesaadav kogu vajalik info nii segisti omaduste kui ka selle paigaldamise kohta.
43.Kohus luges vääralt tõendatuks asjaolu, nagu oleks hageja enne mõõtmiste teostamist pakkunud kostjale võimalust need ise teostada. Ahi tagastati hagejale kostja poolt kontrollitult 10.06.2014, seejuures selgitati suuliselt, et ahju töötamisel jääb selle ukse välistemperatuur 60 kraadi juurde ning ahju kasutamine on ohutu. Hageja allkirjastas töökorralduse, millega kinnitas, et on teostatud tööde ja arvega nõus. Tõenditest nähtuvalt pöördus hageja kostja poole ahjuukse normtemperatuuri küsimuses alles pärast mõõtmise teostamist. Seega ei ole usaldusväärne hageja väide, nagu oleks kostja keeldunud ukse välistemperatuuri mõõtmise teostamisest. Samuti ei ole teostatud mõõdistamise tulemus usaldusväärne ega seetõttu tõendina kasutatav. Vastus apellatsioonkaebusele
44.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti
menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas asja lahendades ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme.
46.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ostis kostjalt 22.02.2014 pakkumise alusel m.h praeahju CATA - HGR BK, Black hinnaga 371,02 eurot ja segisti TEKA - IC 915 hinnaga 202,85 eurot ning need anti hagejale üle 26.03.2014. 30.05.2014 vahetas kostja praeahju katkiste uksehingete tõttu välja ja andis hagejale uue sama mudeli ahju. Leping sõlmiti vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, mida kinnitab poolte e-kirjavahetus, 22.02.2014 pakkumine ja 25.02.2014 kauba eest tasumine. Tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Hageja taganes müügilepingust praeahju osas 26.06.2014 (17.06.2014 e-kiri kostjale, I kd lk 49,50) ja segisti osas Tarbijakaebuste komisjonile 28.08.2014 esitatud kaebuses (I kd lk 31).
47.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja rikkus müügilepingut ja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastavad asjad ja kas hageja teatas müüdud asjade puudustest kostjale õigeaegselt. Nende küsimuste lahendamisest sõltub, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud.
48.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muuhulgas kvaliteedi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 6 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kui asi müüakse näidise või kirjelduse järgi, nagu see antud juhul oli, tuleb asja lepingutingimustele vastavust, eelkõige selle eesmärgipärast kasutatavust ja kvaliteedi nõuetekohasust hinnata ka VÕS § 226 alusel.
49.Hageja leiab, et ostetud ahjul ei ole kokkulepitud omadusi, sest ahju ukse temperatuur on kasutamisel 68 kraadi. Asja materjali kohaselt ostis hageja ahju, mille kohta on tootja kodulehel avaldatud, et sellel on kolmekordne külm uks (triple glass cold door – (I kd lk 18). Ukseklaasi temperatuuri ei ole seal märgitud. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei avaldanud müüjale erisoove ahju ukse välistemperatuuri osas. Seega ei leppinud pooled lepingu sõlmimisel kokku selles, millise temperatuurini võiks ahju uks kasutamisel kuumeneda.
50.Hageja maakohtus avaldatud arvamus, et ahju ukse välistemperatuur ei tohiks ületada 40 kraadi, on subjektiivne. Subjektiivseid väärtushinnanguid sisaldavad avaldused ei ole õiguslikult relevantsed, kuna ostja ei saa sellise väärtushinnangu alusel mõistlikult eeldada müüdud asjal vastavate omaduste olemasolu. Müüja vastutus võib tekkida objektiivselt kontrollitavate andmete alusel.
51.Maakohus leidis, et kuigi ei ole võimalik tuvastada, millisele temperatuurile vastab mõiste külm uks, võib keskmine tarbija eeldada, et külm uks tähendab väiksemat temperatuuri kui 68 kraadi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et selline järeldus ei põhine tõenditele.
52.Tehnilise Järelevalve Ameti kirjaga on tõendatud, et nõuded ahjudele on toodud standardis EVS-EN 60335-2-2003 ja selle kohaselt loetakse ahju esikülje pinda ohutuks, kui see ei ületa 60 kraadi üle ümbritseva ruumi temperatuuri. Kui ruumi temperatuur on 20 kraadi, siis võib klaasist ahju ukse temperatuur olla kuni 80 kraadi. Nn külma ukse temperatuure ei ole standardis normeeritud (I kd lk 53).
53.Tootja kirja kohaselt ei ole vaidlusaluse ahju mudeli tehnilistes tunnustes muid piiranguid ahjuukse temperatuuri osas, kui see, et temperatuur peaks vastama EU standardile, mis lubab temperatuuri 80 kraadi. Samas on tootja ise kehtestanud sellise ukse tehnoloogia
puhul tehase sisemise kvaliteedisüsteemi, mille kohaselt ei tohi ahju ukse keskmine temperatuur ületada 60 kraadi. Seda ületav temperatuurinäit võib olla põhjustatud liiga kõrgest toatemperatuurist, ventilatsiooniõhu juurdepääsu takistusest, mõõteseadmetest või metoodikast v.m, s.o 40 kraadi pluss toatemperatuur (I kd lk 89, tõlge lk 110). Sellisest sisemisest korrast, mis on rangem direktiivides ja standardites kehtestatust, ei ole avalikkust tootetutvustustes, reklaamides v.m teavitatud.
54.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik ka tuvastada, kas üldse ja mis põhjusel soojenes ahju uks hageja kodus 68 kraadini. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Infotech Service akti ei saa ukse temperatuuri tõendamisel arvestada, sest mõõtetulemus ei ole kontrollitav. Tõendamata on asjaolu, et mõõtmise tegi pädev mõõtja, kes kasutas nõuetele vastavat (taadeldud, kalibreeritud) mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat (mõõteseaduse § 5 lg 1). Aktist ei nähtu, milline oli ruumi temperatuur mõõtmise ajal, ahjul kasutatud programm ja küpsetustemperatuur. Lisaks sellele võis mõõtetulemust mõjutada asjaolu, et ahju kapi mõõdud on liiga väikesed. Tõendatud on asjaolu, et kostja oli juhtinud hageja tähelepanu kapi valedele mõõtudele (I kd lk 22, II kd lk 17, tunnistaja AK ütlused II kd lk 53).
55.Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et ahi viidi temperatuuri kontrollimiseks kostja juurde tagasi. Kontrollimisel oli ahju ukse temperatuur 60 kraadi piires (II kd lk 53), s.o vastas tootja sisereeglile.
56.Hageja väide, millest lähtus otsuse tegemisel ka maakohus, et müügil on teiste tootjate ahje, mille uste temperatuur võib jääda avaldatud andmete kohaselt vahemikku 30-40 kraadi, ei ole otsuse tegemisel arvestatav. Oluline on see, millistes ahju omadustest leppisid pooled kokku vaidlusaluse ahju müümisel. Hageja poolt hilisemalt kogutud teave teiste tootjate ahjude kohta ei saanud mõjutada tema ostuotsust. Ringkonnakohus leiab, et hagejale müüdud ahi vastas ahju ukse temperatuuri osas lepingutingimustele ja hagejal puudus alus müügilepingust taganemiseks.
57.Hageja saatis kostjale 06.11.2014 pretensiooni, milles väitis, et ahi soojeneb ja küpsetab ebaühtlaselt ning erinevate programmide puhul võib ahju soojenemise aeg sama temperatuuri saavutamiseni erineda 50 minutit. Kostja teatas, et ei soovi ahju väljavahetamist, kuna ühel korral on juba ahi välja vahetatud, vaid ahju hinna hüvitamist täies ulatuses (I kd lk 186). 16.04.2015 e-kirjas teatas hageja kostjale, et loeb ennast alternatiivselt müügilepingust taganenuks praeahju osas 06.11.2014 pretensiooni mõistliku aja jooksul lahendamata jätmise tõttu VÕS § 223 lg 1 alusel (I kd lk 191).
58.VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama sätte lg 3 kohaselt võib ostja sellisel juhul muu hulgas lepingust taganeda ilma müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata.
59.Ringkonnakohtu hinnangul puudub hagejal VÕS § 223 lg 1 järgi alus lepingust taganemiseks. Hageja ei soovinud asja parandamist või asendamist, mida ta väljendas selgesõnaliselt 06.11.2014 pretensioonis. Müüja ei saa asja ostja tahteta parandada või asendada. Seega ei ole kostja lepingut VÕS § 223 lg-s 1 tähenduses rikkunud ja hagejal puudub õigus ka sellel alusel lepingust taganemiseks.
60.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et hageja väited ahju aeglase ja ebaühtlase soojenemise ning küpsetamise kohta on paljasõnalised. Selliste puuduste kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
61.VÕS § 218 lg 2 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
62.Hagejale anti üle värvikahjustusteta segisti ja kahjustused tekkisid hageja väitel pärast selle kahenädalast kasutamist. Segistil on kaheaastane tehasegarantii tootmisest tingitud defektidele. Garantiitingimuste järgi ei kuulu garantii alla füüsilised vigastused, mis on tekkinud juhusliku või tahtliku toote vigastamise tõttu pärast toote üleandmist kliendile (I kd lk 90). Fotodega on tõendatud, et värvikahjustuste näol on tegemist nn täketega, mis on saanud tekkida üksnes löökidest toote korpuse pihta (II kd lk 75-81). Tegemist ei ole toote defektidega, s.o müüdud asja puudusega, vaid puudus tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel. Toote puudusena oleks käsitletav segisti värvi kulumine, koorumine või paisumine, millega antud juhul tegemist ei ole. Seda selgitati hagejale ka kostja poolt ning hagejale esitati ka sellekohane tootja seletus, kus on vigastuste tekkimise põhjuseid arusaadavalt selgitatud (I kd lk 63, tõlge lk 111, tunnistaja AK ütlused II kd lk 53).
63.Maakohtu seisukoht, nagu ei saaks otsuse tegemisel arvestada kostja seadusliku esindaja ja tootja arvamust segisti kahjustuste tekkepõhjuste kohta, sest tegemist ei ole ekspertidega, on vastuolus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus leiab, et hagejale müüdud segisti vastas lepingutingimustele.
64.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, nagu tõendaks tunnistajate AK ja AŠ ütlused kaudselt seda, et segisti näol oli tegemist ebakvaliteetse tootega. Sellise järelduse tegi maakohus seetõttu, et tunnistajate ütluste kohaselt oli neil 30.05.2014 hageja juurde ahju vahetama minnes uus segisti kaasas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et uus segisti võeti hageja juurde kaasa, iseenesest seda, et kostja oleks võtnud sellega omaks segisti ebakvaliteetsuse. Tunnistaja AK selgitas, miks segistit välja ei vahetatud (tegemist ei olnud tootmisdefektiga – II kd lk 53)
65.VÕS § 217 lg-s 1 sätestatud dokumentide all tuleb mõista ka kasutusjuhendeid, mis on mõistlikult vajalikud asja sihipäraseks kasutamiseks ning nende suhtes kohalduvad muu hulgas VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2.
66.Tõendatud on asjaolu, et ahju ja segisti müümisel anti hagejale kaasa inglisekeelsed kasutusjuhendid, eestikeelseid juhendeid ei antud. Hageja nõudis alates 10.06.2014 kostjalt mitmel korral eestikeelseid kasutusjuhendeid (I kd lk 22, 23) ja hageja teadis, et need on tõlkimisel (I kd lk 22). 17.06.2014 määras hageja kasutusjuhendite esitamiseks tähtaja 25.06.2014 (I kd lk 49).
67.Ahju eestikeelse kasutusjuhendi saatis kostja hagejale 27.06.2014, s.o kaks päeva hageja nõutust hiljem. Segisti kasutusjuhendi esitas kostja hagejale 11.08.2014 (I kd lk 29), kuid eestikeelne info segisti omaduste ja paigalduse kohta oli hagejale kättesaadav tootja lingilt, mis oli märgitud toodete pakkumises (I kd lk 13).
68.Iseenesest on õige, et hagejal kui tarbijal oli õigus saada kostjalt eestikeelseid kasutusjuhendeid. Samas ei avaldanud hageja kostjale enne kohtumenetlust kordagi, et eestikeelsete juhendite puudumine takistab tal ahju ja segisti kasutamist. Ahju osas väitis hageja seda esmakordselt vande all seletust andes (II kd lk 52), kuid selline väide ei ole eluliselt usutav ja on vastuolus tema enda seletusega selle kohta, et müüja tutvustas talle põhilisi tööfunktsioone. Samuti on ta menetlusdokumentides korduvalt väitnud, et ta kasutas ahju ja kasutamise käigus ilmnesidki väidetavad puudused. Tunnistaja AŠ ütlustega
on tõendatud, et kui ta käis teist korda hageja juures, esitas hageja talle küsimusi üksnes taimeri kohta (II kd lk 53).
69.Eestikeelse kasutusjuhendi lisamise nõude täitmata jätmine ei tähenda iseenesest seda, et see oleks alati oluline lepingurikkumine. VÕS § 217 mõtte kohaselt peab müüdud asi olema vaba faktilistest puudustest, mis vähendavad asja kasutusväärtust. Kuna ahjuga koos anti üle selle inglisekeelne kasutusjuhend ja hageja valdab seda keelt vähemalt keskmisel tasemel, ei vähendanud eestikeelsete kasutusjuhendite puudumine antud juhul asjade kasutusväärtust. Samuti ei ole ahju eestikeelse kasutusjuhendi esitamine kaks päeva määratud tähtajast hiljem oluline lepingurikkumine VÕS § 217 mõttes, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt ei ole õiglane, kui lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa kohustuse või kvaliteedilt vaid vähesel määral lepingule mittevastava täitmata jätmise korral võib teine pool lepingust taganeda. Sellisel juhul tuleks selline taganemine lugeda vastavalt TsÜS §-le 138 ja VÕS §-le 6 kuritarvituslikuks õiguse kasutamiseks ja seetõttu tagajärjetuks.
70.Mis puudutab segisti kasutusjuhendit, siis tarbijakaitseseaduse § 6 ei nõua eestikeelse kasutusjuhendi olemasolu igal seadmel, vaid ainult tehniliselt keerukatel seadmetel. Segisti seda ilmselgelt ei ole. Pealegi oli müügipakkumises viide kostja kodulehele, kust oli kättesaadav kogu vajalik info nii segisti omaduste kui ka selle paigaldamise kohta.
71.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja hagejal ei olnud alust lepingust taganemiseks. Seetõttu ei ole tal ka õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjale makstud raha tagastamist ja sellest tulenevalt ka viivist.
72.Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja 50 euro suurune kahju hüvitamise nõue. OÜ Infotech Service akti ringkonnakohus tõendina ei arvestanud ja seetõttu ei ole mõõtmise kulu kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille kostja peaks hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama. Menetluskulude jaotus
73.Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.