2-15-112513/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2015 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus alternatiivse nõude osas tuleb rahuldada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus toimetas kostjale hagi kätte avalikult ning kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.11.2015.a, kuid kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Hageja on 23.09.2015.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

VÕS 401 lg 1 ja 2 kohaselt krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS SMS Laen on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. AS SMS Laen, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu. 26.06.2014.a sõlmis AS SMS Laen kostjaga kliendilepingu nr 315944. 26.06.2014 esitas kostja laenutaotluse 800 euro saamiseks 60-ks päevaks intressiga 136,20 eurot. Peale laenutaotluse esitamist saatis AS SMS Laen kostjale e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist AS SMS Laen rahuldas taotluse ja SMS Laen AS kandis 26.06.2014 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 800 eurot. AS SMS Laen on sellega täitnud laenuandja lepingust tuleneva kohustuse. Kostja kohustus laenusumma 800 eurot ja intressi 136,20 eurot tasuma hiljemalt 31.08.2014. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 108 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kostja poolt 26.06.2014.a sõlmitud kliendilepingu nr 315944 ja samal päeval esitatud laenutaotluse alusel põhivõla 800 eurot, laenu intressi 136,20 eurot, viivise summas 800 eurot, võla sissenõudmise kulud 13,80 eurot. AS-i SMS Laen ja J. Kapaki vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja laenu 800 eurot. Laen väljastati intressiga 136 eurot 20 senti laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest nähtub, et intressimäär on 133,84% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 31.08.2014.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata,

et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud intressimäär aastas 133,84%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 255,70%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,03% (krediidi kulukuse määr 2014.a juunis). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (255,70/32,03=7,98). TsÜS § 86 lg 3 (laenulepingu sõlmimise ajal ja enne 01.07.2015 kehtinud redaktsioonis) nägi tarbijakrediidilepingute heade kommete osas ette erisuse, millest tuleneva eelduse peab ümber lükkama laenuandja, s.o hageja. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Hagiavalduse täienduses on hageja asunud vastupidisele arvamuselegi, et kuna kostja ei ole leidnud, et sõlmitud leping oleks vastuolus heade kommete või avaliku korraga, siis on hageja seisukohal, et sõlmitud leping ei ole tühine. Lisaks on hageja asunud arvamusele, et tarbijakrediidileping, milles on kokkulepitud kõrgemas krediidikulukuse määras ei ole tühine erandlikel asjaoludel. Hageja on asunud seisukohale, et erandlikuks asjaoluks võib olla see et laenuvõtja ei ole tehingut teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohtu hinnangul hageja seisukoht ei ole asjakohane ning käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada TsÜS § 86 lg 2 punkti 1, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus asub seisukohale, et AS SMS Laen ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas üle kuue korra, mis on sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Tuginedes eeltoodule saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 315944. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping 315944 on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa tagastamist. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul hageja nõue summas 883,60 eurot, millest põhinõue 800 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt perioodil 03.09.2014.a kuni 14.10.2015.a 83,60 eurot on põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.