Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-7954 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hinkus AS esitas 26.05.2015. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Soopull OÜ-lt põhivõlgnevuse 6524,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 218,40 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Tartu Maakohus võttis hagi 10.06.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Materjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 27.08.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks (18.09.2015. a) ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal hageja müüs ja kostja ostis ajavahemikus 09.10.2014 – 24.11.2014. a erinevaid rehve, autotarvikuid ning autohooldusvahendeid (klaasipuhastusvedelik, õlid jne). Samal ajavahemikul osutas hageja kostjale ka erinevaid hooldusteenuseid: rehvi montaaž ja remont, rattavahetus, ratta tasakaalustamine. Hageja esitas kostjale kaupade ja teenuste eest arveid. Kostja kaupade ja teenuste eest tasunud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet. 31.12.2014. a seisuga hagejale saadetud saldoteates kinnitab kostja rahaliste kohustuste olemasolu. Hageja nõuab kostjalt põhivõla ja viivise tasumist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohustub ostja tasuma ostetud kauba eest. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

2-15-7954 lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6524,40 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata põhisummadelt viivist 168 päeva eest, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 09.12.2014 – 25.05.2015. a eest, viivisemääraga 0,021% päevas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete (01.07.2014. a, 02.01.2015. a ja 02.07.2015. a) kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 - 0,15%, enne 1. jaanuari 2015 – 0,05% ja enne 1. juulit 2015. a – 0,05%. Seega tuleb viiviste arvutamisel lähtuda perioodil 09.12 – 31.12.2014. a viivise määrast 8,15% aastas ning alates 01.01.2015. a viivise määrast 8,05% aastas. Aastase viivisemäära 8,15% korral on viivisemäär päevas 0,0223 eurot (8,15% : 365 päeva). Aastase viivisemäära 8,05% korral on viivisemäär päevas 0,0221 eurot (8,05% : 365 päeva). Hageja nõuab kostjalt kuni hagi esitamiseni viivist 0,021% päevas, s.o. seaduses ettenähtust väiksemas määras, kokku 218,40 eurot. Alates hagi esitamisest 26.05.2015. a nõuab hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses näidatud määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 218,40 eurot. Alates hagi esitamisest 26.05.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivisena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 272,52 eurot (6524,40x0,0221%x189 päeva). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7015,32 eurot, millest 6524,40 eurot moodustab põhivõlg ja 490,92 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 01.12.2015. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-15-7954 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 400 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Tiamat Consult OÜ arve õigusabi eest summas 400 eurot nelja töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja ei ole taotlenud lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 900 eurot, millest 500 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 400 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.