30.11.2015.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-15-10071
Tsiviilasi
S N hagi R T vastu 200 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: S N (ik: xxxx) Kostja: R T (ik: xxxx)
Hagi hind
200.- eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Menetluse käik ja asjaolud.
1.06.07.2015.a. maakohtule esitatud hagiavalduse ja 13.07.2015.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt müüs hageja kostjale 16.01.2015.a. internetiportaali okidoki.ee kaudu mobiiltelefoni Sony Xperia Go ST27i ning saatis ostjale posti teel kauba, kuid raha mobiiltelefoni eest ei saanud. Lääne-Harju politseijaoskonnas on registreeritud hageja avaldus selle kohta. Hageja palus kostjalt välja mõista tekkinud kahju, so varaline kahju 100.- eurot. (mobiiltelefon Sony Xperia Go ST27i ja telefoni tarvikud), saatekulu 2,71 eurot (Omniva postiautomaadi
saatekulu), moraalne kahju 97,29 eurot. (kulutatud aja eest kogu asjaajamisega seoses, et saada raha telefoni eest), riigilõiv: 75.- eurot.
2.Viru Maakohtu 27.08.2015.a. määrusega võeti hagi menetlusse ja anti kostjale hagiavaldusele vastuse esitamiseks tähtaeg – 14 päeva. Kostja sai kohtumääruse isiklikult kätte 31.08.2015.a., kuid vastust hagiavaldusele ei esitanud.
3.02.10.2015.a. saatis kohus hagejale kohtunõude, milles tegi hagejale ettepaneku esitada hagiavalduses toodud nõuete tõendamiseks tõendeid. Kohus selgitas, et hagiavaldusele lisatud teatis ja kohtuotsus pole käesolevas asjas piisavateks tõenditeks. Teatises olev varalise kahju suurus on hinnanguline ega tõenda kahju tekkimist, kahju suurust ega põhjuslikku seost. Samuti polnud hageja tõendanud moraalse kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid.
4.05.10.2015.a. esitas hageja kohtule kirja, milles märkis järgmist. Hagejale jäi arusaamatuks, miks peab ta täiendavaid tõendeid esitama. Hageja esitas veelkord hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Nimelt müüs hageja telefoni okidoki.ee portaalis, kostja palus saata temale kaup ja lubas hagejale teha ülekande summas 102,71 euro (telefon 100 eurot ja saatmiskulu 2,71 eurot). Kostja said paki kätte, kuid ülekannet ei teostanud. Kostja ei vastanud telefonile ega sõnumitele. Hageja esitas politseile avalduse ja andis kostjale sellest teada. Kostja saatis hagejale vastuse, et saadab telefoni tagasi, kuna see on vigane. Kostja tunnistati süüdi väärteokorras. Hagejal tekkinud varalise kahju suurus on 100 eurot, so telefon ja tarvikud (laadija, juhe, SD card, kaitseümbris), 100.- eurot oli okidoki.ee hinnaks. Hageja leidis, et kuna määras müügiportaalis ise telefoni maksumuse, ei ole seda vaja tõendada. Kviitung puudub. Kauba saatis hageja Omniva postiautomaatide kaudu, mille maksumus oli 2,71 eurot. Moraalse kahju suurus on 97,29 eurot. Kahju tekkimise asjaolud seisnevad kulutatud aja ressurssides. Kostja pettus, ignoreerimine ja valetamine seoses müügitehinguga, mis mõjutas kahjulikult hageja enesetunnet, sest pidi käima töö ajal Tallinna politseiosakonnas selgitamas väärteo tekkimise asjaolusid, tunnistama ja esitama avalduse, pärast kirjutama, helistama ja uurima kuidas asjad liiguvad. Kogu protsess on hageja jaoks olnud närve kulutav. Hageja märkis, et kostjale ei mõistetud 10 päeva aresti ilma asjata. Kriminaalmenetluses selgitati, et varaline kahju on tekkinud.
5.01.11.2015.a. maakohtule saabunud e-kirjas märgib hageja, et tal pole rohkem dokumente ega avaldusi, mida esitada. Hagejal oli üks .pdf dokument, mis kajastas okidoki.ee kuulutust ja vestlust (print screen), kuid see on kadunud. Hageja saatis selle dokumendi uurija isikliku emaili peale, kuid enam tal seda ei ole. Hageja esitas uurijale küsimise peale dokumendi, kust võib näha kuulutust ja vestlust kahtlustatavaga. Tõestati, et kahtlustatav käis talle saadetud pakil järgi ja sai selle kätte. Kõik dokumendid on saadetud Rakvere politsei osakonda. Uurija kinnitas, et kahtlustatav tunnistas süüd. Rakvere politsei osakonnas on kõik sellega seotud dokumendid ning hageja oli arvamusel, et kohus on sinna päringu teinud.
6.Kohus edastas hagimaterjali koos vastuse nõudega kostjale. Kostja sai hagi isiklikult kätte 31.08.2015.a., kuid tähtaja jooksul, so hiljemalt 14.09.2015.a. vastust ei esitanud. Samuti pole kostja vastanud maakohtu 30.10.2015.a. määrusele, millega anti pooltele lõplik tähtaeg dokumentide ja avalduste esitamiseks.
Kohtu seisukoht ja põhjendused:
7.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud varalise kahju osas ei ole tõendatud. Nimelt tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada, et poolte vahel on võlasuhe, võlgnik on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju ning et rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe mobiiltelefoni osas müügilepingu sõlmimiseks, samuti pole tõendatud eseme maksumus, kostja poolne lepingu rikkumine ega põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohus andis 02.10.2015.a. kohtunõudega hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et tõendeid esitavad menetlusosalised ning et käesolevas asjas pole esitatud piisavalt tõendeid. Kohus märkis, et tõendiks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus või dokumentaalne tõend. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada nii varalise kui moraalse kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja kohtu nõuet nõutaval viisil ei täitnud. Samuti pole kostja hagiavalduses esitatud asjaolusid omaks võtnud. Kohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusele lisatud väärteoasjas tehtud kohtuotsusest (t lk 6), millistest asjaoludest tulenevalt on R T kohtuasjas nr xxxx süüdi tunnistatud ning kas sellel on seos hageja avalduse alusel algatatud väärteomenetlusega või käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga. Kohus märgib, et hagimenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada hagejal. Kohtul puudub hagimenetluses uurimiskohustus ja seega kohus kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ise välja selgitama ei pea. Samuti puudub kohtul kohustus omal algatusel politseiosakonnast väärteomenetluse materjale välja nõuda. Taotlust tõendite kogumiseks hageja aga esitanud ei ole. Kohus leiab, et väärteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses tuvastatavad asjaolud on erinevad, seega ei piisa tsiviilasjas kahju nõude
aluseks olevate asjaolude tõendamiseks vaid nendest tõenditest, mis on esitatud väärteomenetluses. Kohus jääb seisukohale, et väärteomenetluse alustamise teatises (t lk 5) toodud varalise kahju suurus on hinnanguline ega tõenda hagejal tekkinud kahju tegelikku suurust. Hageja poolt esitatud teade varavastase süüteo kohta omab samuti vaid informatiivset tähendust ega tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid soovib hageja tõendada kohtule esitatud dokumendiga, mis kannab pealkirja ,,LISA INFO!’’ või fotodega (t lk 46-47).
9.Hageja on esitanud kohtule maksekorralduse (t lk 48), millest nähtuvalt on ta AS-ile Eesti Post tasunud pakiteenuse eest 2,71 eurot. Kuivõrd ei ole tõendatud poolte vahel võlasuhte olemasolu ja hagejal kahju tekkimine, pole kohtu hinnangul tõendatud ka kulu summas 2,71 eurot tekkimine seoses väidetava võlasuhtega.
10.Kohus leiab, et ka moraalse kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning märgib selle osas täiendavalt järgmist. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Seega üldjuhul isikul tekkinud varaline kahju alust moraalse kahju hüvitamise nõudeks ei anna. TsMS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus leiab, et antud juhul sellist erilist huvi eseme osas tõendatud ei oleks.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata.
12.Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, seega ei ole tal saanud tekkida ka menetluskulusid.