Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

Otsusest teatamine

Tsiviilasja number

2-15-105688

Tsiviilasi

NT Logistika AS (likvideerimisel) hagi OÜ FinEst Metallid võlgnevuse nõudes Hagi hind 458,35 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul

Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Hageja NT Logistika AS (likvideerimisel)registrikood 10506381 Peterburi tee 90F, 11415 Tallinn. Hageja esindaja: advokaat Kristel Valk Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ScalaCity, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn e-post [email protected] Kostja: OÜ FinEst Metallid registrikood 11162332 Turba 29, 80010 Pärnu. Kostja esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar Advokaadibüroo Tamar Rüütli 14-206, 80010 Pärnu Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes TsÜS § 5, VÕS § 9 lg. 1§ 76 lg. 1, § 82 lg. 1, § 91 lg. 3 § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 6 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada osaliselt NT Logistika AS (likvideerimisel) hagi OÜ FinEst Metallid vastu võla nõudes ja välja mõista kostjalt OÜ FinEst Metallid hgeja kasuks võlgnevus 458,35 € (nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 35 senti) ja jätta rahuldamata hageja viivistenõue. Menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

2-15-105688 kirjalikus menetluses. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus nõustub hageja poolt hagis ja vastuste toodud asjaolude aj põhjendustega ning põhistustega. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et on 31. oktoobri 2014 arvel nr 114234/RML märgitud teenuseid kostjale osutanud. Kirjalikust tõendist tuleneb, et hageja osutas kostjale nimetatud arvel märgitud teenust, mis seisnes selles, et hageja tasus kostja eest riiklikud maksud ning võimaldas kostjal tasuda hagejale riiklikud maksud hiljem kui need tuli tegelikult tasuda. Sellise teenuse eest kuulus lepingu p 11 eest tasumisele 1,2%, kuid mitte vähem kui 300 krooni. Sellist teenust käsitati poolte poolt tasulise teenusena. Seetõttu esitas hageja esitas kostjale tasulise teenuse eest arve, mis on tänaseni tasumata. Kostja ei ole arvega seonduvalt esitanud hagejale vastuväiteid ning vastuväited esitati alles kohtumenetluse käigus. Seega aktsepteeris kostja hageja poolt saadetud arvet, kuid jättis selle tasumata. Kirjalikul tõendil arvel nr 1142341/RML on märgitud esimesel real, et see on koostatud maksepikenduse eest. Päevade arv, mille võrra maksepikendust anti, on 50. Ühes päevas kuulus tasumata riiklike maksude eest tasumisele 4,39 eurot, mis teeb 50 päeva eest kokku 219,50 eurot. Järgnevalt oli maksepikendust arvestatud 12 päeva eest ning teenuse maksumus oli ühes päevas 2,99 eurot. Kokku 35,88 eurot jne. Kostja vastuse punktis 3 toodud seisukoht, et ta ei ole palunud maksepikendust, vaid tasus arve osade kaupa, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav ega põhistatud. Kirjalikest tõenditest - kostjale esitatud arvetest (arve nr 114144/RML ja arve nr 1141535/RML) nähtub, et nende tasumise tähtajad olid vastavalt 5. juunil 2014 ja 18. juunil 2014. ka hageja meeldetuletuskirjadest kostjale, sealjuures on hageja viimast korda 16. septembril 2014 saatnud kostjale meeldetuletuse, et arved on tasumata. Kirjad on saadetud muu hulgas kostja e-posti aadressil [email protected], millise aadressi on kostja oma kontaktaadressiks märkinud ka käesoleva tsiviilasja menetlusdokumendis. Kostja ei ole hagejale vastanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud viivise määra. Seega ei olnud poolte vahel mingil juhul sellist kokkulepet, et kostja tasub hagejale siis, kui kostja ise soovib ja tasumine toimub osade kaupa. Kostja poolt hagejale arvete tasumata jätmine on üheselt tõendatud ja selle eest on kostjale väljastatud teenustasu arve, mis tuleb kostjal hagejale tasuda. Hageja tasus kostja eest riiklikud maksud ja kostja pidi hagejale arvetel märgitud tähtajaks tasutud summad üle kandma. Hilinemise korral pidi kostja tasuma hageja poolt osutatud tasulise teenuse eest, mis seisnes kostja eest riiklike maksude tasumises. Kostja on lisanud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et arve nr 1141444/RML maksed teostati ajavahemikus 15. august 2014-15. september 2014. Samas oli arvel märgitud tasumise tähtaeg 5. juuni 2014. Samuti nähtub, et arve nr 1141535/RML alusel on kostja tasunud alles 14. oktoobril 2014, kuid arve kohaselt pidi arve olema tasutud 18. juunil 2014. Seega nähtub kostja enda esitatud tõenditest ühemõtteliselt, et kostja ei ole hageja esitatud arveid tähtaegselt tasunud. Samas olid pooled lepingu punktis 11 kokku leppinud, et maksuteenus impordimaksude tasumisel on 1,2% impordimaksudest, minimaalselt 300 krooni. Asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli märgitud kokkulepe maksepikenduse kohta, ei pea olema kirjalikult fikseeritud. Kuivõrd hageja ei asunud teostama toiminguid, et kostja poolt tasumata jäänud summasid sisse nõuda ning suuliselt oli kokku lepitud, et tasumised toimuvad hiljem ning maksepikendust käsitatakse tasulise teenusena, siis pidi kostja maksepikenduse teenuse eest ka tasuma. Kostjal ei ole õigust ise otsustada, et maksab hageja poolt tasutud arved mitu kuud hiljem osade kaupa ja ei pea sellise maksepikenduse teenuse eest hagejale tasu maksma, olgugi et vastupidine tuleneb otseselt poolte vahel sõlmitud lepingust. Maksepikenduse puhul oli tegemist tasulise teenusega, mille raames hageja tasus kostja eest riiklikud maksud ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Kostja