2-14-13088/44 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldajate 31.08.2015 üldkoosolek otsustas nimetatud avalduse rahuldamata jätta, aluseks Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjalik vastuväide. Pankrotihalduri aruande kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas menetluses ei jätku vahendeid halduri tasu ja menetluskulude hüvitamiseks, millest tulenevalt pankrotiseadus paneb haldurile menetluse lõpetamise kohustuse (PankrS § 158 lg 3). Haldur esitas kohtule aruande, mis sisaldab PankrS §-s 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus ei ole kohustanud võlgnikku vannet andma. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad või kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et XXXtuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 490 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks summas 490 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks), palub haldur määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning määrata võlgnikule menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajad ja võlgnik ei ole aruandes märgitud tasu summale vastu vaielnud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kinnitamisele. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Tulenevalt eeltoodust tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Rein Vaiksaare arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. XXX(pankrotis) esitas kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kus võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

31.08.2015 toimus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli ka usaldusisiku nimetamine. Teade üldkoosoleku toimumise kohta 31.08.2015 on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.08.2015. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus esitas XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas kirjaliku vastuväite leides, et XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Kohus käsitleb võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuväidet XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esmalt võlgniku kohustuste struktuuri puudutavast aspektist lähtuvalt. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus märgib kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitatud vastuväites, et võlgnik XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tema ainsaks kohustuseks kriminaalasjas riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kriminaalmenetluse kulud kuuluvad PankrS § 176 lg 2 sätestatud mittelõppevate kohustuste hulka, sest on vahetult seotud õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga ega ole mõistlikult eraldatavad (õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju tuvastamise kulud on selle kahjuga lahutamatult seotud). Seega ei ole Riigi Tugiteenuste Keskuse hinnangul võlgnikul käesolevas menetluses kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda ja seetõttu ei ole võlausaldaja hinnangul õigustatud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Lisaks märgib Riigi Tugiteenuste Keskus, et PankrS § 2 sätestatud eesmärki ei täida ka see, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada ja läbi viia üksnes selleks, et isik, kes kannab karistusena pikaajalist vangistust, saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud. Kohus Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, mille kohaselt XXX(pankrotis) kohustuste struktuuri tõttu ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse eesmärke saavutada ning millest tulenevalt oleks põhjendamatu algatada ka võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus, ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 selgitanud, et see, et pankrotivõlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 eelnimetatut täpsustanud ja märkinud, et eeltoodu on asjakohane juhtudel, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 leidnud, et PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamise üle otsustamisel on oluline hinnata isiku, kes taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustuste struktuuri. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõue summas 6 721,96 eurot, mis seisneb XXX(pankrotis) riigi kasuks väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludes. Riigikohtus arutusel olnud tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 on Ringinnakohus samuti tuvastanud, et pankrotivõlgniku ainsaks kohustuseks on kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud. Riigikohtu kolleegium on antud asjas märkinud, et nõustub Ringkonnakohtu järeldustega, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.

Eelnevast käsitlusest järeldub, et Riigikohus peab siiski võimalikuks, et võlgnikul on võimalik riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludest kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise teel vabaneda. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul XXX(pankrotis) kohustuste struktuur takistuseks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisel. Riigi Tugiteenuste Keskus on kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitatud vastuväites märkinud, et PankrS § 173 sisaldub nn hoolsa isiku klausel, ehk kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on ausalt käituva ja pankrotistunud isiku kiirem tagasiliitmine ühiskonnaga ja motivatsiooni tekitamine töötamiseks. Seda eesmärki ei saa pikaajaliste vangide puhul arvesse võtta. Võlgnik tahtlikku kuritegu toime pannes pidi mõistma, et karistuse kandmise ajal ei ole rahaliste kohustuste täitmine kokkulepitud viisil võimalik või on see olulisel määral raskendatud. Tahtliku kuriteo toimepanemisega on võlgnik tahtlikult ja süülise käitumisega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, st ta on pannud end ise olukorda, kus võlausaldajate nõuete täitmine on raskendatud või võimatu. Riigi Tugiteenuste Keskuse leiab, et kinnipidamisasutuses tahtliku kuriteo sooritamise eest vangistust kandev võlgnik on ise oma raske majandusliku olukorra tekitanud, kuid erinevalt tavakodanikust võlgnikust on talle tagatud riiklik ülalpidamine. Kohus ei nõustu Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, mille kohaselt võlausaldaja leiab, et tahtliku kuriteo toimepanemisega on võlgnik tahtlikult ja süülise käitumisega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Pankrotiseaduse § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata jätta (3-2-1-121-11, p 12; 3-2-1-46-13). Asjas ei ole mitte millegagi leidnud tõendamist asjaolu, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist 31. oktoobril 2014 või pärast seda pannud toime tegusid, millega tahtlikult või raske hooletuse tõttu on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Asjaolu, et võlgnik on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos (ja sedagi enam kui aasta enne ajutise halduri nimetamist) ei ole kohtu hinnangul aluseks tahtliku või raske hooletuse tuvastamisel PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamise eeldusena. Samuti ei saa kohtu hinnangul käsitleda asjaolu, et võlgnikule on määratud karistuseks pikaajalise vangistus (8 aastat), kui võlgniku tegevust, millega võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuritegudes, mis iseseisvalt annavad aluse kohustustest vabastamise menetluse mittealgatamiseks võlgniku suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et tahtliku kuriteo toimepanemisega on võlgnik tahtlikult ja süülise käitumisega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus on oma vastuväites leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei täidaks antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada võlgnikule lõpptulemusena uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda ikkagi koos vabanemisega, kuid selleks ajaks on pankrotimenetluses tema suhtes tunnustatud nõue aegunud. Isiku

kinnipidamisasutusest vabanemine toimuks ajaliselt oluliselt hiljem (ca 7 aastat) kui pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluse lõppemine. Kohus Riigi Tugiteenuste Keskuse eeltoodud seisukohaga ei nõustu. PankrS § 175 kohaselt kestab kohustustest vabastamise menetlus 3-7 aastat, millest tulenevalt saabuks XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise tähtaeg kõige varem novembris/detsembris 2018 ja kõige hiljem novembris/detsembris 2022. Kohus nõustub Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu seisukohaga osas, milles võlausaldaja leidis, et uus majanduslik algus saab kinnipeetava puhul saabuda koos vabanemisega. XXX(pankrotis) kinnipidamisasutusest vabanemise tähtaeg on 01.01.2020. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt aeguvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kümme aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist. Seega aeguvad XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded novembris/detsembris 2025, st peale võlgnikule karistuseks mõistetud vangistusaja lõppu 01.01.2020. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest enne kui pankrotimenetluses tunnustatud nõuded aeguvad, siis täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine antud olukorras oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldaks võlgnikule kinnipidamisasutusest vabanedes uut majanduslikku algust. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad PankrS § 171 lg-le 2 vastavad asjaolud, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud tähtaegselt, tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgniku enda usaldusisikuks määramine majanduslikult otstarbekas ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnik XXX(pankrotis) täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.