Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-5186

sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1120 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni käesoleva hagi esitamiseni, arvestades 2019 aasta elatisraha suurust 01.09.201931.12.2019 perioodi eest 1080 eurot ja perioodi 01.01.2020-06.04.2020 eest 934,38 eurot. 27.08.2020 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et käesoleval hetkel on vaidlus selles, millal hageja O Ai juurde elama asus. Hageja ise kinnitab, et see toimus perioodil 21.10.2019-03.05.2020. Kuivõrd hageja on seda ise kinnitanud, siis tuleb sellest perioodist ka lähtuda. Seega on faktiliselt tõendatud, et hageja viibis ajavahemikul 21.10.2019-03.05.2020 alaliselt oma isa O Ai juures. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda ülalpidamist vanemalt, kelle juures ta alaliselt ei ela. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja soovib nõuda kostjalt kahju hüvitamist tagasiulatuvalt perioodi 21.10.2019-03.05.2020 eest. Arvestades 2019.a elatise suurust 270 eurot kuus, on hagejal õigus saada tagasiulatuvalt kahju hüvitamist 21.10.2019-31.12.2019 perioodi eest 722,70 eurot. Alates 2020.a on elatise suuruseks 292 eurot ja perioodi 01.01.2020-03.05.2020 eest nõutav kahju hüvitis on 1197,10 eurot. Kostja argumendid, et hageja seaduslik esindaja ei täitnud tsiviilasja nr 2-15-18423 järgi korrektselt elatise tasumise kohustust kostja ja hageja seadusliku esindaja teise ühise lapse suhtes, ei oma siinkohal tähendust. Ülalpidamist antakse vanemale, kelle juures laps alaliselt elab. Asjaolu, et üks vanem (antud juhul kostja) on tasunud lapsele elatisraha ja katnud ka muid kulutusi, ei välista ülalpidamisnõude esitamist. Laps vajab igapäevaselt toitu ja eluaset, mille eest vanem, kelle juures laps elab, tasuma peab. Sellest tulenevalt on kostja väited, et ta on tasunud lapsele taskuraha ja maksnud ekskursioonide eest, ülalpidamisnõude osas asjakohatud. Tegemist on kostja vabatahtlikult tasutud kulutustega, mis ei ole seotud ülalpidamisnõude täitmisega. Kui hageja elas kostja juures, kohustus hageja seaduslik esindaja tasuma igakuist elatist hagejale. Seega kohustub kostja olukorras, kus hageja elas hageja seaduslik esindaja juures, tasuma rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu kulutuste suurusele, mida hageja hagiavalduses esitas. Seega aktsepteerib kostja hageja seadusliku esindaja kulusid ja selles osas on põhjendatud kostjalt nõuda välja tagasiulatuvalt elatisraha miinimumsuuruses. Tagasiulatuvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist summas 1919,80 eurot. Selle nõude juurde hageja jääb. Kuivõrd hageja on avaldanud, et alates 03.05.2020 elab ta jälle alaliselt kostja juures, siis puudub võimalus nõuda jooksvat elatise tasumist hageja seaduslikule esindajale O Aile. Seega loobub hageja kostja vastu igakuise elatise tasumise nõudest. Hageja palub: mõista kostjalt alates 21.10.2019 kuni 03.05.2020 hageja kasuks välja kahju ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest summas 1919,80 eurot tasumisega O Ai pangakontole; võtta vastu hagist loobumine osas, millega hageja nõudis kostjalt igakuist elatusraha seadusjärgses miinimummääras kuni seaduses sätestatud perioodi lõpuni; otsustada, et kostja peab hüvitamisele kuuluvalt summalt alates käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ette nähtud suuruses. Hageja palub jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastus 21.05.2020 vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja on seisukohal, et hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Ei vasta tõele, et laps elab alaliselt isaga. Hageja on tõesti ajutiselt elanud oma isa O Ai juures, kuid üksnes ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni 03.05.2020. Hageja otsustas koolivaheajal oktoobris 2019 ajutiselt kolida isa juurde, mis oli teismelise lapse enda otsus. Hageja isa oli selle otsusega nõus ja kostja ei hakanud sellele vastu vaidlema. Samas pidas kostja ka perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 hagejat ülal osaliselt, andes hagejale regulaarselt taskuraha ning tasudes hageja välismaale reiside eest täies ulatuses. Alates 04.05.2020 elab hageja taas emaga,

2-20-5186

nagu see on olnud alati kuni 2019 oktoobrini. Kostjal ja hageja seaduslikul esindajal on kokku 2 alaealist last. Pärast vanemate kooselu lõppemist mõlemad lapsed elavad koos emaga. Tsiviilasjas 215-18423 oli hageja isalt välja mõistetud elatis mõlema lapse kasuks (sh hageja kasuks) summas, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni laste täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtulahendi alusel pidi hageja isa perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 tasuma igale lapsele (sh hagejale) elatist kogusummas 1978 eurot (so 270 x 3 + 292 x 4 = 1978 eurot). Hageja isa tasus aga perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 kostja arvelduskontole elatist mõlemale lapsele kogusummas 1480 eurot (so oktoober 2019 - 0 eurot, november 2019 - 0 eurot, detsember 2019 - 500 eurot, jaanuar 2020 - 580 eurot, veebruar 2020 - 300 eurot, märts 2020 - 300 eurot, aprill 2020 - 100 eurot). Hageja isa pangakonto väljavõttest nähtub, et faktiliselt nimetatud perioodil hageja isa oli faktiliselt tasunud elatist (kohtulahendi tsiviilasjas 2-15-18423 alusel) vaid ühele nooremale tütrele, kes elas nimetatud perioodil kostjaga (ja kohtulahendiga väljamõistetust väiksemas ulatuses). Võttes arvesse asjaolu, et kostja pidas hagejat ülal ka perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 osaliselt, andes hagejale regulaarselt taskuraha ca 40 eurot kuus ning on tasunud täies ulatuses hageja Peterburi sünnipäevareisi eest (oktoobris 2019) ning hageja ja ta sõprade Rootsi reisi eest (detsembris 2019) kogusummas ca 500 eurot, selgub, et kostja on täitnud hageja ees ülalpidamiskohustust isegi suuremas ulatuses, kui hageja seaduslik esindaja. Perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2020 tasus hageja isa elatist kostja arvelduskontole jõustunud kohtulahendi (tsiviilasjas 215-18423) alusel. Kui hageja isa leidis, et tsiviilasjas 2-15-18423 langetatud lahendi aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud või hageja isa on tasunud liiga palju vms, siis temal oli õigus esitada hagi kostja vastu tsiviilasjas 2-15-18423 jõustunud kohtulahendi muutmiseks, kuna sama hagi eseme kohta on juba jõustunud kohtulahend olemas. Hageja isa 06.02.2020 pöördumine, millega ta soovis sõlmida notariaalse kokkuleppe elatise maksmise osas, oli saadetud e-postiga kostjale aadressile, mida kostja juba ammu ei kasuta. Seetõttu ei saanud kostja nimetatud pöördumist kätte saada. Kostja on alati regulaarselt suhelnud hageja isaga, kuid O A ei ole ühtegi korda küsinud kostja käest seda, kas ta on saanud pöördumise kätte või mitte ega üldse maininudki saadetud pöördumise olemasolu. Eeltoodust lähtudes jääb kostjale arusaamatuks, millisel alusel otsustas hageja isa, et hagejal oleks elatise nõudeõigus kostja vastu. Hageja kinnitusest lähtudes nähtub, et hageja nimel esitatud hagi ei vasta hageja tegelikele huvidele, vaid on tingitud üksnes hageja isa isiklikest huvidest. Kostja leiab, et hagi oli esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja vaidleb vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele, sest hageja elas ajutiselt isa juures alates 21.10.2019 (mitte alates 01.09.2019). Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust hageja ees ka ajal, mil hageja elas isa juures (21.10.201903.05.2020). Arvestades asjaoluga, et hageja elab alates 04.05.2020 taas emaga (kostjaga), kostja leiab, et oleks poolte vastastikutes huvides, kui hageja loobuks hagis esitatud nõuetest järgmistel põhjustel: sama hagi eseme kohta on juba olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas 2-15-18423; hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud; tagasiulatuv elatise nõue on antud juhul alusetu. Vastasel juhul tuleb eeltoodud põhjustel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodust lähtudes kostja palub jätta hagi rahuldamata; lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-5186. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus

2-20-5186

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on 27.08.2020 menetlusdokumendis loobunud oma nõudest mõista kostjalt välja igakuine elatis alates hagi esitamisest. Hageja palub võtta vastu hagist loobumine osas, millega hageja nõudis kostjalt igakuist elatist seadusjärgses miinimummääras kuni seaduses sätestatud perioodi lõpuni. Kuna hagejaks on alaealine laps, siis on PKS § 97 p 1 kohaselt võimalik esitada elatise nõue kuni hageja täisealiseks saamiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab alates 04.05.2020 koos kostjaga (emaga) ja et kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja ei ole hageja taotlusele võtta vastu hagist osaline loobumine, vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust võtab kohus vastu hageja hagist loobumine osas, millega hageja nõudis N Lilt igakuist elatusraha seadusjärgses

2-20-5186

miinimummääras alates 04.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja lõpetab selles osas menetluse. Kohtu hinnangul ei ole hageja isa avaldatud hagist loobumine käesolevas menetluses vastuolus hageja huvidega, kuna hageja saab täisealiseks 20.10.2021, hageja elab koos emaga ja ema annab hagejale ülalpidamist vahetult. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elas ajavahemikul 21.10.2019-03.05.2020 koos isaga ja et isa andis sellel ajal hagejale ülalpidamist vahetult. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest ajavahemikul 21.10.2019-03.05.2020, arvestades elatise miinimumsummat, kokku 1919,80 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt oli alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hageja teabe kohaselt olid hageja igakuised kulud isa juures 635 eurot ja kostja ei ole hageja nimetatud kuludele vastu vaielnud. Riigikohus on 26.06.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7813 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta (p 14). Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli kokkulepe hageja isaga, et ajavahemikul 21.10.2019-03.05.2020 kostja poolt vahetult tehtud kulutused hagejale, so taskuraha ca 40 eurot kuus, kulutused hageja Peterburi sünnipäevareisile (oktoobris 2019) ning hageja Rootsi reisile (detsembris 2019) kogusummas 500 eurot, arvatakse hageja ülalpidamiskulude hulka. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejale andnud ülalpidamist või maksnud elatist sellel ajal kui hageja elas isa juures. Asjaolu, et hageja isa ei ole tasunud tsiviilasjas nr 2-1518423 temalt välja mõistetud elatist hageja vanemate teisele lapsele või ka hagejale, ei ole takistuseks hageja emalt elatise väljamõistmisel, kuna tsiviilasjas nr 2-15-18423 otsuse täitmiseks on õigustatud isikutel võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Samuti on vanematel võimalik olukorras, mil mõlemalt vanemalt on hageja kasuks välja mõistetud elatis, sõlmida elatise tasumise osas kokkulepe. Kuna hageja vanemad ei ole väitnud, et nad ei suuda hagejale ülalpidamist anda vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses, siis ei tuvasta kohus täpsemalt hageja vanemate majanduslikku seisundit. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja tagasiulatuvalt hüvitise ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest ajavahemikul 21.10.2019-03.05.2020 summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus, kokku summas 1832,07 eurot. Arvestuskäik: 21.10.-31.12.2019 summas 635,81 eurot (11 päeva x 8,71=95,81; 2

2-20-5186

kuud x 270 = 540); 01.01.-03.05.2020 summas 1196,26 eurot (4 kuud x 292 = 1168; 3 päeva x 9,42 = 28,26), kokku 1832,07 eurot. Hageja on taotlenud viivise välja mõistmist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja on esitanud oma ema vastu hagi elatise saamiseks ja kahju hüvitamiseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest perekonnaseaduse alusel, tuleb see lahendada perekonnaseaduse sätete alusel. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) alusel viiviseid välja mõista. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole nimetatud menetluskulude jaotusele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.