Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
10.11.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi
S J W hagi A A vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S J W (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
2-20-13195
Kostja A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
04.11.2020
Resolutsioon
Lahutada S J W ja A A abielu, mis sõlmiti xxxx xxxx. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tagastada pool riigilõivust, s.o 50 eurot, maksja E OÜ pangakontole.
Edasikaebamise kord
Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 1.11.09.2020 esitas S J W (hageja) kohtule hagi A A (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamise nõudes. 2.Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid xxxx abielu. Poolte abielusuhted on halvenenud viimastel aastatel ning põhimõttelised erimeelsused on käesoleva ajani aina süvenenud. Pooled on proovinud lahendada tekkinud erimeelsusi, kuid kahjuks tulemusteta. Poolte abielusuhted on käesolevaks ajaks täiesti purunenud. Abielu purunemise põhjuseks on poolte äärmiselt erinev arusaamine perekonna elukorraldusest, kostja soovimatus arvestada hageja soovidega nii ühises elukorralduses kui ka laste kasvatamisel. See on viinud pooled pidevatesse konfliktidesse. Kostja pole poolte kooselu jooksul kordagi püüdnud tööd leida, tal pole hobisid ega huvi millegagi tegeleda. Kostja on olnud täielikult hageja ülalpidamisel, kodus käib koristaja ja laste
hoidmiseks kasutatakse lapsehoidja abi ning ilmselt ongi tinginud kostja konfliktse käitumise täielik igavus ning isiklike väljakutsete puudumine. Hagejale sai 20.03.2020 lõplikult selgeks, et tema ja kostja vahelised abielulised suhted on lõppenud pöördumatult, sest kostja vigastas end ning tegi hageja peale politseisse teadvalt vale kuriteokaebuse. Omavahelisest halvast läbisaamisest tulenevalt leiab hageja, et abielulist kooselu ei ole võimalik taastada, mistõttu soovib hageja abielu lahutamist. 20.03.2020 konfliktile eelnes poolte järjekordne konflikt, mis algas 18.03.2020 täiesti n-ö tühja kohapealt. Konflikt algas sellest, et kostja lükkas agressiivselt tagasi hageja ettepaneku mitte soojendada lapsele õunamahla. Hageja tegi sellise ettepaneku, sest lapsed on õppinud kostjat käsutama ilma igasuguse häbitundeta ning lapsed peavad õppima ja mõistma, et kostjat kui ema tuleb austada ning teda ei saa vastavalt enda soovidele edasi-tagasi jooksutada. Kostja alustas tüli ning sel põhjusel ei rääkinud pooled üksteisega mitu päeva (kuni 20.03.2020 hommikuni). 20.03.2020 püüdis hageja arutada kostjaga kooselu lõpetamise tingimusi, kuid kostjale see ei sobinud ning sellest tekkis järjekordne tüli. Tüli eskaleerus selleni, et kostja muutus laste juuresolekul hageja suhtes agressiivseks (sh tõmbas kõige väiksema lapse konflikti ning püüdis teda n-ö inimkilbina kasutada) ning selle tulemusel nõudis hageja, et kostja lahkuks ning rahuneks maha. Pooltel tekkis väike rüselus, mille tulemusel juhatas hageja kostja majast välja. Kostja – vihane ja kuri – võttis hoovis seisnud lapse jalgratta ning viskas selle maja aknasse (aken õnneks ei purunenud). Jalgratas põrkas aknast tagasi ning vigastas kostjat. Selle tulemusel kutsus kostja politsei ning kirjeldas juhtumit kui hageja vägivalda kostja vastu. Politsei pidas hageja kinni ning toimetas politseijaoskonda. Politseijaoskonnas kuulas uurija hageja üle, hageja andis sisulised ütlused ja kirjeldas poolte konflikte ning seejärel lasti hagejal koju naasta. Kuna kostja pidas võimalikuks sellisel viisil käituda, peab hageja võimatuks poolte edasist abielu. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-9994 kostja vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Kuna pooled jõudsid leppida enne istungi toimumist, võttis hageja hagi tagasi ning kohus lõpetas menetluse. Praeguseks ajaks on aga selge, et pooltel puudub ühine visioon abielu jätkamiseks ning hageja esitab uue hagiavalduse abielu lahutamise nõudes. Kostja on keeldunud abielu lahutamisest ja lapsi puudutavates küsimustes kokkuleppele jõudmisest, mistõttu peab hageja pöörduma kohtu poole. Hageja on pöördunud viimase aasta jooksul korduvalt kostja poole sooviga lahutada abielu kohtuväliselt. Kostja on vastavatest ettepanekutest erinevatel põhjustel keeldunud. Kuivõrd kostja on korduvalt keeldunud abielu lahutamisest kohtuväliselt, siis on hageja olnud sunnitud pöörduma käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Poolte vahel ei ole abielulist kooselu ning hageja on veendunud, et tema ei soovi kooselu taastada. TsMS § 363 lg 5 kohaselt abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks. Poolte kooselust on sündinud kaks alaealist last: A W, sündinud xxxx ja J W, sündinud xxxx. Lapsed elavad hageja elukohas xxxx. Lapsi peab ülal ainuisikuliselt hageja, kostjal puudub sissetulek. Hageja tasub kõik laste ülalpidamisega seotud kulud, sh toidu, elamiskulud, riided, mänguasjad jpm. Laste otsese kasvatamisega tegelevad hageja, kostja ja lapsehoidja. Kostja on olnud korduvalt laste suhtes hoolimatu, kasutades lapsi vanemate vahelises vaidluses nö
inimkilbina või kiskudes neid põhjendamatult vanemate erimeelsuste lahendamisse. Kostjal puudub Eestis sotsiaalne suhtlusringkond, tema ainsaks suhtlemisviisiks teiste inimestega on telefonivestlused, kus ta suhtleb oma xxxx sugulaste ja tuttavatega. Kostja on tülide käigus ka ähvardanud kolida koos lastega xxxx. Kostja moraalitunnetus ega käitumisviis ei õpeta lastele ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid, elementaarset viisakust. Näiteks on kostja korduvalt lastega poes olles avanud lastele maiustusi ja jooke ning jätnud nende eest tasumata. Kostja ei mõista, et Eesti seaduste järgi on tegu on vargusega ning oma käitumisega õpetab ta seda ka lastele. Samuti peab kostja põhjendatuks õpetada lastele valetamist ning isa tunneb, et lapsed valetavad talle ilma igasuguse häbitundeta. See on põhjustanud abikaasades lahkarvamusi ning tülisid. Laste vahetu kasvatamisega tegeleb peres kõige enam lapsehoidja. Hageja on olnud sunnitud lapsehoidja palkama, kuna tema enda elukorralduse tõttu võib tal aegajalt ette tulla tööreise (hageja tegutseb xxxx, kelle klientuur ja äripartnerid on rahvusvahelised). Samuti on hageja päevasel ajal hõivatud töökohustustega. Kostja aga ei ole võimeline üksi laste eest hoolitsema ja neid kasvatama, kuigi ta on kodune, ei käi tööl ning tal puuduvad ka hobid. TsMS § 363 lg-st 5 lähtuvalt ja eeltoodut arvestades on hageja seisukohal ja teeb ettepaneku, et pärast hageja ja kostja füüsiliselt lahku kolimist jäävad lapsed elama koos hagejaga oma elukohta xxxx. Kuni selle ajani on laste elukohaks igal juhul xxxx ning laste igapäevaelus muutusi ei ole. 3.Kostja vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et tema ja S J W abielu lahutamiseks ei ole mingit alust. Nende abielu on stabiilne. Hageja temperamentse äkilise iseloomu tõttu tekivad vahetevahel lahkhelid. Seitsme aasta jooksul oli selliseid situatsioone terve suur hulk, kuid see ei toonud endaga kaasa abielu lõppemist. Kostja on harjunud ja leppinud abikaasa äkilise meelega, kuna nende abielu põhineb vastastikusel armastusel, truudusel ja toetusel. Peres kasvab kaks armsat last, kelle kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad. Lapsed on kiindunud mõlemasse vanemasse ning nende heaolu, arenemise ja rahuloleku tagamiseks on vanemad kohustatud teha kõik endast olenev, et perekond koos püsiks. Ei vasta tõele hageja väide, et ta palkab lapsehoidjat. Perel pole kunagi olnud lapsehoidjat, laste kasvatamisega tegeleb pidevalt kostja. Paar korda jäeti lapsed tuttava hoole alla, kui vanemad on väljaspool kodu üritustel koos käinud. Tõsi on aga see, et hageja enda soovil võeti tööle koduabiline, kes käib kaks korda nädalas poolte kodus koristamas ning tegeleb pesu pesemisega. Kõik muud olmetööd (sh söögi valmistamine, pisikoristustööd, poes või apteegis käimine jms) ning laste eest hoolitsemine ja lastega väljas jalutamine on kostja igapäevane kohustus. Kostja leiab, et käesolev hagi on esitatud ägeda pahameele ajel ning hagejal polegi kavatsust perekonda lõhkuda. Kostja soovib kasutada oma seadusjärgset õigust abielu säilitamiseks ning palub tungivalt anda pooltele leppimisaega. Menetluse jätkamise korral kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostja ei ole nõus jätta lapsed abielu lahutamise korral hageja juurde. Seda küsimust võib lahendada eraldatuna teises menetluses. 4.Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, leppida ja abielusuhteid taastada ei soovi. Abielusuhted on lõppenud märtsikuust. Hageja soov on kaalutletud. Kostja oli lahutusega nõus. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist maksja pangakontole. Kohtuotsuse põhjendused 5.Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist
kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotamine 6.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 7.TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust maksja E OÜ pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.