Tsiviilasi nr 2-15-13218
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marian Priks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2015. a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-13218
Tsiviilasi
xxxxxxxxxxxxxx OÜ hagiavaldus A. R. vastu xxxxxxx AS ja A. R. vahel 24.03.2009. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0800262/14st tuleneva võlgnevuse, intressi, viivise, teenus- ja lepingutasu nõudes Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Tsiviilasja hind
23 807,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: xxxxxxxxxxxxxx OÜ (rk xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: Anne xxxx@xxxxxxxxxxxxxxxx)
Talviste
(e-post
Kostja: A. R. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxx) Istungi toimumise aeg
24.11.2015
Kohus täiendab kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks /tl 24/ ning kinnitanud seda ka kohtuistungil /tl 46/. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei soovi taotleda viivise vähendamisest ega esitada ühtegi muud taotlust /tl 46/. Eeltoodust lähtudes, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Seetõttu jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtub, et hageja on võlgnevuse tasumiseks kostja poole pöördunud ka kohtuväliselt, kuid tulutult /tl 1-2, 12, 13/. Kohus järeldab sellest, et kostja on andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus märgib, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot ning õigusabikulu 350 eurot. Kohus leiab, et kulud on vajalikud ning põhjendatud. Seega tuleb menetluskulud, mis on kokku summas 1 250 eurot, kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.