Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, PTi kanda.
4.Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid kostjalt välja.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(6)
Tsiviilasi nr 2-14-32296 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 20.10.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 3545,81 euro saamiseks. Kostja esitas tähtaegselt vastuväite. 23.12.2014.a kohtule esitatud hagi ja 15.02.2015.a menetlusdokumendi kohaselt nõudis hageja kostjalt põhivõlana 2559,14 eurot, seisuga 15.02.2015.a viivist 1259,69 eurot ning alates 16.02.2015 viivist 0,07% päevas täitmata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärk Tallinnas, Faehlmanni 3 asuva elamu ühine majandamine ja haldamine täieliku iseseisvuse põhimõttel, samuti tingimuste loomine elamu ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks. Faehlmanni 3, Tallinn asuv elamu asub kinnistamata maatükil. Elamus asuvad korterid on erastatud ja kuuluvad omanikele vallasasjadena. Elamus on 9 reaalosa, millest kaheksa on korterid ning üks ühisomandis olev mitteeluruum M1/krt 7. Korterile 1 vastab elamus reaalosa 1419/6293, mis on kolme füüsilise isiku kaasomandis vastavalt 36/100, 40/100 ja 24/100 mõttelistes osades. Kostjale kuulub korterist 1 24/100 mõttelist osa ja ühisomandist 414/6293. Hageja on kostja omandi suuruse selgitamisel lähtunud ehitisregistri andmetest, mille järgi on korteri nr 1 reaalosa ehitisest 1419/6293, pindalaga 129,8 m2 (viis tuba). Hagejale teadaolevalt tehti aastal 2000 ja järgnevatel aastatel Faehlmanni 3 ehitises ehitus- ja remonttöid, mille käigus eraldati korterist nr 1 ehituslikult kuues tuba. Ümberehituste tulemusena on see ruum korteri nr 3 koosseisus. Hageja üldkoosolekul on otsustatud ühise haldamise põhimõtted ning majandamiskulutuste jaotamise põhimõtted. Samuti on otsustatud moodustada kohustuste täitmist tagavaid fonde. Kostja otsuseid vaidlustanud ei ole. Vaatamata sellele on kostja maksekäitumine olnud korratu. Kostja on võlgnevuses hageja ees alates oktoobrist 2011. Hageja on esitanud kostjale arveid 02.02.2011.a, 08.03.2012.a, 14.02.2013.a ja 20.05.2014.a üldkoosolekul kinnitatud majanduskavade alusel, mida kostja vaidlustanud ei ole. Hageja on maksete arvestuses lähtunud korterite ja mitteeluruumi kogu pindalast 1146,2 m2. Kostjale maksete arvestuses langev osa vastab tema mõttelise osa suurusele korterist nr 1 (24/100, s.o 129,8m2 = 51,92+46,73+31,15 m2). Kostjal on hageja ees võlgnevus perioodi oktoober 2011 november 2014 eest summas 2559,14 eurot, millele lisandus viivis. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja ei ole tõendanud arvestuspõhimõtte aluseid. Kostja ei nõustu arvestuse alustega, mis tulenevad temale kuuluva omandiosa suurusest. Kostja omandisse kuulub 24/100 mõttelist osa korterist, mis asub Faehlmanni 3 korteri 1 ja koosneb kuuest toast üldpinnaga 141,9 m2, mis moodustav 17,80% korterite üldpinnast, millele lisandub mitteeluruum. Kostja märkis, et on oma mõtteliste osade peale sõlminud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 02.06.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2559,14 eurot ja seisuga 15.02.2015.a viivise 1259,69 eurot ning alates 16.02.2015.a viivise 0,07% päevas täitamata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja menetluskulud summas 350 eurot.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-14-32296
Otsuse kohaselt leidis kohus, et hageja on õigesti kostja omandi suuruse selgitamisel lähtunud ehitisregistri andmetest. Kuna kostja ei ole ka ise täpselt teadlik, milline on tema kaasomandi suurus ja ei ole seda tõendanud, puudus kohtul alus kahelda ehitisregistris kajastatud andmetes. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt ning hageja poolt esitatud andmete kohaselt on kostjale kuuluva kaasomandiosa pind 31,15 m2. Majandamiskulude arvestamisel on nimetatud kostja omandis olevast pinnast lähtutud. Isegi kui kostja kaasomandi osa võib olla tegelikkuses suurem ei saa see olla põhjendus majandamiskulude arvete tasumata jätmiseks. Hageja on kohtule esitanud ka tõendid, millest nähtuvalt on kostja ise tsiviilasjas 2-11-55961 selgitanud ümberehituse asjaolusid, mille kohaselt 2000.a ja järgnevatel aastatel Faehlmanni 3 ehitises tehti ehitus- ja remonttöid, mille käigus eraldati korterist nr 1 ehituslikult kuues tuba, mis läks korteri nr 3 koosseisu. Samuti on hageja tõendanud, et kostja seisukohad temale kuuluva omandiosa suurusest ja võimalikest tehingutest on muutuvad ja vastandlikud. Kostja ei ole tõendanud, et kaasomand on lõpetatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 teine lause näeb ette, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Vaidlusaluse korteri osas kaasomandi lõpetamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud vormis (nii kohustus- kui ka käsutustehing). Tõendamata on kostja väited, et ta on oma mõtteliste osade peale sõlminud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu. Kohus leidis, et hageja on välja toonud ja tõendanud, millest hageja nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Hageja 02.02.2011.a üldkoosolekul on punktis 6 kinnitatud 2011.a majanduskava, 08.03.2012.a üldkoosoleku punktis 4 on kinnitanud 2012.a majanduskava, 14.02.2013.a üldkoosoleku punktis 4 on kinnitanud 2013.a majanduskava ja 20.05.2014.a üldkoosoleku punktis 6 on kinnitanud 2014.a majanduskava. Jagades halduriteenuse igakuise kulu (2011.a 182,29 eurot, 2012.a 182,29 eurot, 2013.a 382,29 eurot, 2014.a 382,29 eurot) korterite üldpinnaga 1146,2 m2, on 1 m2 kulu 0,16 eurot (2011.a ja 2012.a) ning 0,33 eurot (2013.a ja 2014.a). Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga 31,15 m2, on kostja kaasomandiosa halduriteenuse kulu 2011.a ja 2012 4,98 eurot ning 2013.a ja 2014.a 10,28 eurot. Jagades raamatupidamise igakuise kulu (2011.a 67,49 eurot, 2012.a 67,49 eurot, 2013.a 67,49 eurot, 2014.a 67,49 eurot) korterite üldpinnaga, on 1 m2 kulu 0,06 (0,059) eurot. Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga, on kostja kaasomandiosa raamatupidamise kulu 1,87 eurot (1,84 eurot). Jagades hooldusteenuse kulud, sh tehniline järelevalve ning avarii dispetšerteenused (2011.a 52,74 eurot, 2012.a 52,74 eurot, 2013.a 52,74 eurot, 2014.a 52,74 eurot) korterite üldpinnaga, on 1 m2 kulu 0,046 eurot (arvetel kuni august 2013.a arvestatud 0,04). Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga, on kostja kaasomandiosa hooldusteenuse kulu ilma koristusteenuseta 1,43 eurot (kuni august 2013.a 1,25 eurot). Jagades koristusteenuse igakuise kulu (2011.a 199,89 eurot, 2012.a 199,89 eurot, 2013.a 199,89 eurot, 2014.a 199,89 eurot) korterite üldpinnaga, on 1 m2 kulu 0,174 eurot. Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga, on kostja kaasomandiosa koristusteenuse kulu 5,42 eurot. Prügiveo kulude, elektrienergia kulude arvestus on toimunud vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele ja jagatud korterite kogupinnaga. Maamaks, remondifond, reservfond, notaritasu, võlgnevuste ajatamine (maamaks, vesi, elekter, gaas) vastavad hageja üldkoosoleku poolt kinnitatud majandamiskavadele. Hageja on kohtule esitanud kostja võlgnevuse aluseks olevad arved, mida kostja ei vaidlustanud. Hageja on kõikide kulutuste kandmist tõendanud hageja pangakonto väljavõtetega. Hageja tõendas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud perioodil oktoober 2011 kuni november 2014, mille eest kostjalt tasumist nõutakse. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja majandamiskulude nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus perioodi oktoober 2011.a – november 2014.a eest summas 2559,14 eurot. Kohus leidis, et hagejapoolne viivisearvestus on
3(6)
Tsiviilasi nr 2-14-32296 nõuetekohane ning seisuga 15.02.2015.a on viivisenõude suurus 1259,69 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Põhjendatud on ka veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõue, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates 16.02.2015.a viivis 0,07% päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jättis maakohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leidis, et põhjendatud, vajalik ning tõendatud on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot, mis tuli välja mõista kostjalt hageja kasuks. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 08.07.2015.a apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt põhineb maakohtu otsus õigusnormi rikkumisel, mistõttu kuulub otsus tühistamisele täies ulatuses. Kohtuotsuse päise kohaselt on kohus asja lahendanud lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta, samas on kohtuotsuse sisu kohaselt kohus kutsunud menetlusosalised ärakuulamisele, millel osales ka hageja. Kostja ei osalenud ärakuulamisel pahausklikult, vaid oli haige, mille kohta esitas tähtaegselt kohtule ka vastava teatise, põhistades oma istungilt puudumist. Kostja märkis, et soovib siiski osaleda istungil, et tal oleks võimalik oma vastuväiteid hagiavaldusele selgitada ning põhjendada. Kohus vaatamata kostja poolt esitatud põhistatud taotlusele jättis kostja taotluse tähelepanuta ning korraldas ärakuulamise vaid hageja osalusel. Kuivõrd kohus viis läbi ärakuulamise ilma kostja osaluseta, kuigi kostja oli esitanud vastava põhistatud korrektse taotluse ärakuulamise edasilükkamiseks, ei taganud kohus kostjale tema menetluslikke õigusi ning seega ei olnud menetluses erapooletu. Hagi aluseks olevatest asjaoludest peab nähtuma nõude kujunemine. Riigikohus on sõnaselgelt oma otsustes nr 3-2-1-181-12 ning 3-2-1-53-10 selgitanud, et hagejal on kohustus majapidamiskulude nõude rahuldamiseks tõendada majandamiskulude suurus ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt tuleb hagis välja tuua selge ja arusaadav kalkulatsioon selle kohta, kui suured olid korteriühistu majandamiskulud tervikuna mingil perioodil, mille eest hageja tasumist nõuab ning millest on vastavad majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel jagatud. Samuti on tarvis konkreetselt lahti kirjutada ja selgitada ning põhistada viiviste arvestuskäik, mis on kostjale jäänud täiesti ebaselgeks. Nii selle arvestamise metoodika kui ka viiviste summad, ei nähtu kuidas viiviste summa on kujunenud. Kostja leidis, et viiviste summa aluseks on juba eelnevatel perioodidel väidetavalt tekkinud viiviste summa, mis igakuiselt on samuti viiviste arvestuse aluseks võetud, mis aga on vastuolus võlaõigusseaduse regulatsiooniga. Kostja leidis, et kuivõrd hageja on rikkunud ka kohtuvälise lahendamise kohustuslikku korda ning ei ole teinud isegi püüdlusi selleks, et saada võimalik kohtuväline lahendus kostjaga, vaid on kohe pöördunud kohtusse hagiavaldusega, oleks tulnud hagi jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt. Kostjal puudus kohustus väidetava võlgnevuse maksmiseks, kuivõrd reaalselt on hageja ise tekitanud teadlikult ja tahtlikult situatsiooni, kus kostjal on takistatud enda korteriomandi kasutamine. Hageja ehitas ümber kostja korteriomandi selliselt, et kostja korteriomand jagati kahe kostja naabri vahel ning kostjal kadus võimalus ligi pääseda enda korteriomandile, mida tõendavad selgelt ka väljavõtted kahest plaanist. Nimetatud ebaseaduslik tegevus seadustati Tallinna linna poolt tagasiulatuvalt, millest kostja sai teadlikuks paar nädalat tagasi, mil esitas Tallinna linnale nõude nimetatud dokumentide saamiseks, mis väljastati kostjale 30.06.2015.a, mil kostja esmakordselt nägi nimetatud dokumente. Toimikusse oli märgitud ka kostja allkirjastatud kooskõlastus, kuigi kostja ei ole enne 30.06.2015.a kuupäeva nimetatud
4(6)
Tsiviilasi nr 2-14-32296 dokumente näinud ega sellistest toimingutest teadlik. Kostja allkirja on võltsitud ning kuna taotlused on esitatud hageja poolt ja hageja nimel, siis ilmselgelt on vastustaja teadlik olnud kostja allkirja võltsimise faktist. Kostjal ei ole olnud võimalik kasutada enda korteriomandit juba alates 1999.a hageja süül ning seega on kommunaal-, haldus- ja hoolduskulude arved alusetud. Sealjuures leiab kostja, et kohaldub ka alusetu rikastumise regulatsioon, kuivõrd kostja korteriomandi pind on kasutuses kolmandate isikute valduses (kahel pool elavate naabrite valduses, kellest üks on endine hageja juhatuse esimees). Hagejal on soov rikastuda alusetult, kuivõrd arvete aluseks olevad summad on juba sisse nõutud ka kostja kahelt naabrilt, kelle valduses on kostja korteriomandi osad. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus ei eksinud menetlusnormide vastu menetluse läbiviimisel. Selleks, et asjas määratud istung edasi lükata, peab esinema seaduslik takistus TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Vastava takistuse olemasolu peab tõendama pool, kes soovib asjas määratud istungi edasilükkamist. Nõuetekohast taotlust ei ole kostja kohtule esitanud. Samuti ei ole kostja kohase tõendiga seadusliku takistuse olemasolu usutavaks muutnud. Isegi siis, kui kostja oleks pidanud asjas määrama uue istungi, ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei saanud maakohtus esitada mingeid väiteid, asjaolusid või tõendeid, mille tõttu ei saanud kostja kohaselt menetluses osaleda. Sellised asjaolud oleks kostja pidanud esile tooma hiljemalt apellatsioonkaebuses. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus tegi ebaõige otsuse põhjusel, et kostja ei saanud kohtuistungil osaleda, ei ole kostja kohtu ette toonud.
8.Maakohus kontrollis kõiki hagi aluseks olevate arvete kuluridade kujunemist ja hindas kõiki kulusid piisava põhjalikkusega. Lisaks sellele, et kohus kontrollis kulude tekkimise aluseks olevaid dokumente ja otsuseid, kontrollis maakohus ka kulude tekkimist hageja pangaarvel toimunud liikumiste alusel. Hageja tõi üksikasjaliku viivisearvestuse esile hagiavalduses. Sellest nähtub iga konkreetse arve osas viivise arvestamine. Selle tabeli alusel (vt t I kd lk 27 jj) saab jõuda veendumusele, et viivistelt ei ole viivist arvestatud. Olukorras, kus hageja esitab üksikasjaliku viivise arvestuse, mis täielikult vastab nõuetele ja kajastab täielikult kogu viivise arvestust ja olukorras, kus maakohus hageja poolt esile toodud viivise arvestusega täielikult nõustub ja kui kostjal oli võimalik selle arvestusega tutvuda, ei saa maakohtu otsust tühistada sellel alusel, et maakohus ei kirjutanud sama tabelit oma otsusesse ümber vaid kinnitas milliselt põhivõlalt, millises määras ja millises summas tuleb viivis välja mõista. Sellisel viisil viivise arvestus on kontrollitav. Mis puudutab seda kostja etteheidet, et käesolevas tsiviilasjas ei esitanud hageja kohtule kõiki asjaolusid ja tõendeid uuesti, vaid kohus võttis need eelmises tsiviilasjas tehtud otsusest, märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja tugines hagis sellele, et majandamiskulude põhjendatust kontrolliti juba samade poolte vahelises eelnevas kohtuasjas. Sellele lisaks esitas hageja maakohtule tõendi (maakohtu otsuse), millest vastavad asjaolud nähtusid. Lisaks on käesolevas menetluses esitatud üldkoosoleku otsuste protokollid ja
5(6)
Tsiviilasi nr 2-14-32296 kuludokumendid, millele maakohus otsuse tegemisel tugines. Seega ei lähtunud maakohus asja lahendamisel asjaoludest või tõenditest, mida ei oleks käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel ei saa ka järeldada, et maakohus oleks mingid asjaolud ebaõigesti tuvastanud.
9.Kostja ei tuginenud maakohus sellele, et hageja tegevuse tagajärjel kaotas kostja korteri valdamise võimaluse. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel. Uusi asjaolusid saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses arvesse võtta üksnes siis, kui selleks esineb õiguslik alus. Sellisele õiguslikule alusele ei ole kostja tuginenud. Kostja viitas sellele, et ta ei saa juba pikemat aega korterit kasutada, mistõttu oleks ta saanud need väited esitada juba maakohtus. Sellel põhjusel ei võta ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkuse hindamisel arvesse kostja vastavasisulisi väiteid ning ei hinda nende väidete tegelikkusele vastavust. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega ka maakohtupoolset maakohtu menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna hageja avaldas, et ta ei soovi ringkonnakohtu menetluskulude väljamõistmist, ei mõista ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid kostjalt välja.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.