2.Välja mõista kostjalt XXX hageja KÜ XXX kasuks põhivõlgnevus 2559,14 eurot ja seisuga 15.02.2015 viivis 1259,69 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja KÜ XXX kasuks alates 16.02.2015 viivis 0,07% päevas täitamata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja XXX kanda.
5.Välja mõista kostjalt XXX hageja KÜ XXX kasuks menetluskulud summas 350 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.KÜ XXX esitas 20.10.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX 3545,81 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte ja, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 08.12.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks Harju Maakohtus.
2.19.12.2014 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 02.01.2015 (k.a).
3.23.12.2014 esitas hageja KÜ XXX kohtule hagi kostja XXX vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2559,14 eurot, seisuga 15.02.2015 viivise 1259,69 eurot, alates 16.02.2015 viivise 0,07% päevas täitmata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot.
5.KÜ XXX (edaspidi hageja) on kantud 06.04.1999 mittetulundusühingute registrisse. Hageja eesmärgiks on Tallinnas XXX asuva elamu ühine majandamine ja haldamine täieliku iseseisvuse põhimõttel, samuti tingimuste loomine elamu ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks.
6.XXX, Tallinn asuv elamu asub kinnistamata maatükil. Elamus asuvad korterid on erastatud ja kuuluvad omanikele vallasasjadena. Elamus on 9 reaalosa, millest kaheksa on korterid ning üks ühisomandis olev mitteeluruum M1/krt 7. Korterile 1 vastab elamus reaalosa XXX, mis on kolme füüsilise isiku kaasomandis vastavalt XXX,XXXja XXX mõttelistes osades. Kostjale kuulub korterist 1 XXX mõttelist osa ja ühisomandist XXX. Hageja on kostja omandi suuruse selgitamisel lähtunud ehitisregistri andmetest, mille järgi on korteri nr 1 reaalosa ehitisest XXX, pindalaga 129,8 m2 (viis tuba). Hagejale teadaolevalt tehti aastal 2000 ja järgnevatel aastatel XXX ehitises ehitus- ja remonttöid, mille käigus eraldati korterist nr 1 ehituslikult kuues tuba. Ümberehituste tulemusena on see ruum korteri nr 3 koosseisus.
7.Hageja üldkoosolekul on otsustatud ühise haldamise põhimõtted ning majandamiskulutuste jaotamise põhimõtted. Samuti on otsustatud moodustada kohustuste täitmist tagavaid fonde. Kostja otsuseid vaidlustanud ei ole. Vaatamata sellele kostja maksekäitumine on korratu. Kostja on võlgnevuses hageja ees alates oktoobrist 2011. Hageja on esitanud kostjale arveid 02.02.2011, 08.03.2012, 14.02.2013 ja 20.05.2014 üldkoosolekul kinnitatud majanduskavade alusel, milliseid kostja vaidlustanud ei ole. Hageja on maksete arvestuses lähtunud korterite ja mitteeluruumi kogu pindalast 1146,2 m2. Kostjale maksete arvestuses langev osa vastab tema mõttelise osa suurusele korterist nr 1 (24/100, so 129,8m2 = 51,92+46,73+31,15 m2). Kostjal on hageja ees võlgnevus perioodi oktoober 2011 - november 2014 eest summas 2559,14 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited
8.Hageja peab tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja ei ole tõendanud arvestuspõhimõtte aluseid. Kostja ei nõustu arvestusalustega, millised tulenevad temale kuuluva omandi osa suurusest. Kostja omandisse kuulub 24/100 mõttelist osa korterist, mis asub XXX korteri 1 ja koosneb kuuest toast üldpinnaga 141,9 m2, mis moodustav 17,80% korterite üldpinnast, millele lisandub mitteeluruum. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende
asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Hageja on kantud mittetulundusühingute registrisse 06.04.1999 ja on asutatud XXX asuva elamu ühiseks majandamiseks ja haldamiseks (I kd tl 101). XXX asuvas elamus olevad korterid on kinnistamata. Korteriühistuseadus (KÜS) § 17 lg 1 kohaselt vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse alates oktoober 2011 kuni november 2014. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suurust. Hageja ei ole tõendanud arvestuspõhimõtte aluseid. Kostja omandisse kuulub XXX mõttelist osa korterist, mis asub XXX korter 1 ja koosneb kuuest toast üldpinnaga 141,9 m2, mis moodustav 17,80% korterite üldpinnast, millele lisandub mitteeluruum (I kd tl 66-68, II kd tl 21). Kostja märgib, et on oma mõtteliste osade peale sõlminud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu.
13.Ehitisregistri väljavõtte kohaselt on kostja reaalosaks oleva korteri nr 1 kaasomanik (I kd tl 3536). Kostjale kuulub korterist nr 1 (so ehitise reaalosa XXX) 24/100 mõtteline osa ja kindlaksmääramata osa ehitisest (XXX), mis on kaasomanike ühisomandis. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt on korterite üldpind: eluruumide pind 982,1 m2 + mitteeluruumide pind 164,1 m2 (XXX ), kokku 1146,2 m2. Hageja on maksete arvestuses lähtunud korterite ja mitteeluruumi kogu pindalast, millest kostjale maksete arvestuses langev osa vastab tema mõttelise osa suurusele XXX korteris nr 1. Seega on kostjale kuuluva kaasomandiosa pind 31,15 m2. Majandamiskulude arvestamisel on nimetatud kostja omandis olevast pinnast lähtutud. Isegi olukorras, kus kostja kaasomandi osa võib olla tegelikkuses suurem, ei saa olla põhjenduseks majandamiskulude arvete tasumata jätmisel. Lisaks on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on kostja ise tsiviilasjas 2-11-55961 selgitanud ümberehituse asjaolusid, mille kohaselt 2000 ja järgnevatel aastatel XXX ehitises tehti ehitus- ja remonttöid, mille käigus eraldati korterist nr 1 ehituslikult kuues tuba ning, mis läks korteri nr 3 koosseisu (I kd tl 204-2012). Samuti on hageja tõendanud, et kostja seisukohad temale kuuluva omandiosa suurusest ja võimalikest tehingutest on muutuvad ja vastandlikud. 21.01.1999 lepingu (I kd tl 213) kohaselt on kostja müünud talle kuulunud kaasomandi osa 113 000 krooni eest, milline on kooskõlas tsiviilasjas 2-11-55961 kostja poolt antud selgitustega. Samas 30.07.2013 võlatunnistuses (I kd tl 214-2015) on kostja kinnitanud oma maksekohustust ühistu eest. 19.01.2014 müügipakkumuse (I kd tl 216) kohaselt peab kostja enesele kuuluva kaasomandi osa 24/100 korterist nr 1 suuruseks 141,9 m2, aga 04.08.2014 pakkumuses (I kd tl 217-222) lähtub kostja korterist nr 1 suuruses 129,8 m2. Seega kuna kostja ei ole ka ise täpselt teadlik, milline on tema kaasomandi suurus ja ei ole seda tõendanud, siis puudub kohtul alus kahelda ehitusregistris kajastatud andmetes. Kohus leiab, et hageja on õigesti kostja omandi suuruse selgitamisel lähtunud ehitisregistri andmetest.
14.Kostja ei ole tõendanud, et kaasomand on lõpetatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 teine lause näeb ette, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Lisaks asjaõiguskokkuleppele tuleneb AÕSRS § 13 lg 6 võlaõiguslikule lepingule kohustuslik notariaalse tõestamise vorminõue, mis kannab endas hoiatusfunktsiooni. Seega vaidlusaluse korteri osas kaasomandi lõpetamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud vormis (nii kohustus- kui ka käsutustehing). Tõendamata on kostja väited, et ta on oma mõtteliste osade peale sõlminud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu.
15.Kohus on seisukohal, et hageja on välja toonud ja tõendanud, millest hageja nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata.
16.KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 151 lg 1 sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud nagu praeguses asjas vallasasjast elamus, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindadest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14).
17.Hageja 02.02.2011 üldkoosolekul on punktis 6 kinnitatud 2011 majanduskava (I Kd tl 78-82), 08.03.2012 üldkoosoleku punktis 4 on kinnitanud 2012 majanduskava (I kd tl 83-86), 14.02.2013 üldkoosoleku punktis 4 on kinnitanud 2013 majanduskava (I kd tl 87-90) ja 20.05.2014 üldkoosoleku punktis 6 on kinnitanud 2014 majanduskava (I kd tl 91-98). 17.1 Halduriteenuse igakuiseks kuluks on: 2011: 182,29 eurot, 2012: 182,29 eurot, 2013: 382,29 eurot, 2014: 382,29 eurot Nimetatud tasu tuleneb hageja ja OÜ Pindi Kinnisvarahalduse vahel 20.12.2010 sõlmitud lepingust (I kd tl 152-166). Jagades selle korterite üldpinnaga 1146,2 m2, on 1 m2 kuluks 0,16 eurot (2011 ja 2012) ning 0,33 eurot (2013 ja 2014). Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga 31,15 m2, on kostja kaasomandiosa halduriteenuse kuluks 2011 ja 2012 4,98 eurot ning 2013 ja 2014 10,28 eurot. 17.2 Raamatupidamise igakuiseks kuluks on: 2011: 67,49 eurot, 2012: 67,49 eurot, 2013: 67,49 eurot, 2014: 67,49 eurot. Nimetatud tasu tuleneb hageja ja OÜ Pindi Kinnisvarahalduse vahel 20.12.2010 sõlmitud lepingust. Jagades selle korterite üldpinnaga 1146,2 m2, on 1 m2 kuluks 0,06 (0,059) eurot. Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga 31,15 m2, on kostja kaasomandiosa raamatupidamise kuluks 1,87 eurot (1,84 eurot). 17.3 Hooldusteenuse kulude all on tehniline järelevalve ning avarii dispetšerteenused, mille igakuiseks kuluks kokku on: 2011: 52,74 eurot, 2012: 52,74 eurot, 2013: 52,74 eurot, 2014: 52,74 eurot.
Nimetatud tasu tuleneb hageja ja OÜ Pindi Kinnisvarahalduse vahel 20.12.2010 sõlmitud lepingust. Jagades selle korterite üldpinnaga 1146,2 m2, on 1 m2 kuluks 0,046 eurot (arvetel kuni august 2013 arvestatud 0,04). Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga 31,15 m2, on kostja kaasomandiosa hooldusteenuse kuluks ilma koristusteenuseta 1,43 eurot (kuni august 2013 1,25 eurot). 17.4 Koristusteenuse igakuiseks kuluks on: 2011: 199,89 eurot, 2012: 199,89 eurot, 2013: 199,89 eurot, 2014: 199,89 eurot. Nimetatud tasu tuleneb hageja ja OÜ Pindi Kinnisvarahalduse vahel 20.12.2010 sõlmitud lepingust. Jagades selle korterite üldpinnaga 1146,2 m2, on 1 m2 kuluks 0,174 eurot. Korrutades selle kostjale kuuluva kaasomandiosa pinnaga 31,15 m2, on kostja kaasomandiosa koristusteenuse kuluks 5,42 eurot. 17.5 Prügiveo kulude, elektrienergia kulude arvestus on toimunud vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele ja jagatud korterite kogupinnaga. Maamaks, remondifond, reservfond, notaritasu, võlgnevuste ajatamine (maamaks, vesi, elekter, gaas) vastavad hageja üldkoosoleku poolt kinnitatud majandamiskavadele.
18.Hageja on kohtule esitanud kostja võlgnevuse aluseks olevad arved (I kd tl 167-203), milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Hageja on kõikide kulutuste kandmist tõendanud hageja pangakonto väljavõtetega (I kd tl 140-151). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud perioodil oktoober 2011 kuni november 2014, mille eest kostjalt tasumist nõutakse.
19.Eeltoodust tulenevalt on hageja majandamiskulude nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus perioodi oktoober 2011 – november 2014 eest summas 2559,14 eurot.
20.Hageja nõuab võlgnevuselt viivist KÜS § 7 lg 4 ettenähtud määras. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Kohtu hinnangul on hagejapoolne viivisearvestus nõuetekohane ning seisuga 15.02.2015 on viivisenõude suuruseks 1259,69 eurot, milline kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Põhjendatud on ka veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõue, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates 16.02.2015 viivis 0,07% päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 4334,86 eurot.
24.Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
25.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot.
26.Kohus hindab menetluskulusid TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 139, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt. Kohus leiab, et põhjendatud, vajalik ning tõendatud on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot, milline tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.