Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2020, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-12523
Tsiviilasi
E Ki hagi D-I Ki vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja E K (isikukood xxxx), e-post: xxxx) Kostja D-I K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus (e-post: [email protected])
Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada E Ki ja D-I K abielu, mis on registreeritud xxxx xxxx. a. Tühistada 6. novembriks 2020 kella 11.00 määratud istungiaeg. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited E K esitas 02.09.2020 hagiavalduse D-I Ki vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx. Hageja kinnitas 14.09.2020 hagi täpsustuses, et
2-20-12523 abielusuhted lõppesid täielikult 1 aasta tagasi. Pooled elavad 1 aasta eraldi ja abielu on pöördumatult lõppenud. Kummalgi poolel ei ole vähimatki huvi abielu päästa. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole abielu lahutamise sooviga, kostja ei ole lahutusega nõustunud. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud kostjapoolse pikaajalise vägivalla tõttu. Hageja soovib vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kostja kinnitas 22.10.2020 vastuses, et on abielu lahutamisega nõus ja palub kohtul abielu lahutada. Kostja palub vaadata asi läbi ilma kohtuistungit pidamata. Kostja väitel ei ole ta keeldunud lahutamast. Kostja kinnitab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja need ei taastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Poolte abielu sõlmiti abielutunnistuse (tl 2) kohaselt xxxx. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja võttis hagi õigeks. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas määranud istungi ajaks xxxx kell xxxx. Kohus leiab, et kuna kostja on võtnud hagi õigeks ning on palunud vaadata asi läbi ilma kohtuistungita, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. TsMS § 352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.