Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-103375 käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik PPC Delta OÜ esitas 16.02.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Pxxxx vastu. Pärnu Maakohus andis 12.05.2015. a määrusega nõude menetluse jätkamiseks üle Viru Maakohtule. Viru Maakohus leidis 28.05.2015. a määruses, et asi tuleb kohtualluvuse järgi lahendada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Viru Maakohus keeldus samas hagi menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvusel Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 26.06.2015. a määrusega edastati hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 29.07.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 07.09.2015. a kohtumääruse alusel toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus loeb menetlusdokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kätte toimetatuks 22.09.2015.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks (13.10.2015. a) ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kostja ja Swedbank AS (edaspidi Pank) sõlmisid järgmised lepingud: Väikelaen Nr. 11-062339-VL, 30.09.2011. a (Leping 1); EGO krediitkaart Nr.14-054534-KE, 20.02.2008. a (Leping 2) ja Krediitkaart Nr. 14-054535-KX, 29.10.2008. a (Leping 3). Lepingu 1 kohaselt võimaldas Pank kostjale laenusumma 4200,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks intressimääraga 18% aastas ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 9.-ks kuupäevaks summas 153,10 €

2-15-103375 osamaksega alates 09.11.2011. a, viimase osamaksega 09.10.2014. a summas 152,78 €. Kostja rikkus Lepingu p.4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 26.06.2014. a Lepingu 1 ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 11.07.2014. a. Lepingu 2 kohaselt võimaldas Pank kostjale krediitkaardi kasutamist summas 894,76 € tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks intressimääraga 18% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidisumma tagastama 12 kuu jooksul, kuid leping oli sõlmitud tingimuste (1.2.1) punkti 12.1 kohaselt tähtajatuna. Kostja kohustus tasuma kohustust igakuiste maksetena 11.-ks kuupäevaks. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediiti kasutama, kuid ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et pank oleks saanud debiteerida kostja kontot igakuiselt tasumisele kuuluva intressi ja hooldustasu võrra. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 26.06.2014. a Lepingu 2 ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 11.07.2014. a. Lepingu 3 kohaselt võimaldas Pank kostjale krediitkaardi kasutamist summas 1150,41 € tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks intressimääraga 18% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidisumma tagastama 12 kuu jooksul püsimaksega 46,02 € kuus, kuid leping oli sõlmitud tingimuste (Lepingu tingimused (1.3) punkti 12.1 kohaselt tähtajatuna. Kostja kohustus tasuma kohustust igakuiste maksetena 11.-ks kuupäevaks. Kostja asus Panga poolt võimaldatud krediiti kasutama, kuid ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et pank oleks saanud debiteerida kostja kontot igakuiselt tasumisele kuuluva püsimakse võrra. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Pank 26.06.2014. a Lepingu 3 ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 11.07.2014. a. 01.11.2014. a loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, kes üritas kostjaga pidada läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas ning kuna võlgnik oma kohustusi tasuma ei asunud, siis loovutas PlusPlus Capital AS nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt võla, intressi ja viivise tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingute järgse põhisumma võlgnevuse 4688,65 eurot (1895,52 + 1898,76 + 894,37) ning intressi 289,54 eurot (213,79 + 17,70 + 58,05). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata põhisummadelt viivist alates lepingute ülesütlemise päevale järgnevast kuupäevast (12.07.2014. a) kuni hagiavalduse esitamiseni (27.05.2015. a), s.o. kokku 320 päeva eest. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestas hageja lepingujärgse põhisumma

2-15-103375 tasumata jätmisel viivist seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja ei ole arvestanud viiviseid korrektse viivisemäära alusel. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete (01.07.2014. a, 02.01.2015. a ja 02.07.2015. a) kohaselt oli võlaõigusseaduse §

lõikes

nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 0,15%, enne 1. jaanuari 2015 – 0,05% ja enne 1. juulit 2015. a – 0,05%. Seega tuleb viiviste arvutamisel lähtuda perioodil 12.07 – 31.12.2014. a viivise määrast 8,15% aastas ning alates 01.01.2015. a viivise määrast 8,05% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 12.07.2014 - 24.11.2015. a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 520,29 eurot, s.h Lepingu 1 järgi 210,34 eurot, Lepingu 2 järgi 210,70 eurot ja Lepingu 3 järgi 99,25 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5498,48 eurot, millest 4688,65 eurot moodustab põhivõlg, 289,54 eurot intress ja 520,29 eurot viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.11.2015. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 288 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 240 eurot nelja töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

2-15-103375 Hageja on taotlenud lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lg 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub hageja lepingulise esindaja tasu kostja poolt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 690 eurot, millest 450 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.