Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi teistes äriühingutes ei kuulu, ega ole kunagi kuulunud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikul oli pangakonto Swedbankis EE742200221010404103, mille jääk on 0 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Mistahes muud varad võlgnikul puuduvad. Ühtlasi puuduvad ajutise halduril andmed realiseerimisväärtusega vallasvara kohta, millele oleks seaduse kohaselt võimalik pöörata sissenõuet. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt edastatud registriväljavõtte kohaselt on võlgniku suhtes seisuga 21.10.2015 menetluses alljärgnevad täiteasjad: Täiteasi nr 052/2008/1115, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 57,52 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2008/9388, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 76,69 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2008/5999, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 23,01 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2007/11399, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 38,35 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2007/8077, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 38,35 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2007/1024, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 11,50 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 052/2006/7435, sissenõudja Põhja Politseiprefektuur, võlgnevus 19,17 eurot (täitur Urmas Tärno); Täiteasi nr 031/2010/2562, sissenõudja AS EMT, võlgnevus 119,86 eurot (täitur Katrin Vellet); Täiteasi nr 031/2007/3727, sissenõudja AS EMT, võlgnevus 166,60 eurot, täitur Katrin Vellet). Kokku seega täitmisel võlgnevusi summas 551,05 eurot. Võlgnevused krediidiasutuste ees puuduvad. Kohustus kohtutäitur Katrin Velleti ees (täitekulu väljamõistmise otsused) kokku 442,44 eurot. Kohustus kohtutäitur Urmas Tärno ees (täitekulu, kohtutäituri tasu otsused) kokku 397,34 eurot. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 1390,83 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku pärandvara maksejõetus on peamiselt tingitud võlgnikul piisava sissetuleku puudumisest ja kohustuste täitmiseks vajaliku vara puudumisest. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ajutisel halduril aruande koostamise ajal andmed puuduvad. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 1390,83 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku pärandvara maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Kuna sisuliselt puudub pärandvara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning käesolev menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada XXXpärandvara pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht ca 1390,83 eurot. Vara võlgnikul puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 997,50 ja kulude hüvitiseks 110 eurot, kokku 1107,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.